Deus ex machina definitsioon päritolu ja näited kirjanduses, teatris ja filmis

Deus ex machina on ladinakeelne versioon vanakreeka fraasist ἀπὸ μηχανῆς θεός, otseses tähenduses "jumal masinast". See on kirjandus- ja teatrimõiste, mida kasutatakse olukorra kohta, kus süžee lahendatakse ootamatult ja tavapärase loogika või loo sees oleva põhjus-tagajärg seosega mitteseotud vahendiga.

Päritolu ja antiikne teater

Termi pärineb Vana-Kreeka teatrist, kus kasutati lavakonstruktsiooni, kraanat või μηχανή, mille abil toimetati jumalaid või kangelasi traatide ja masinate abil lavale. Selle tehnika abil sai näidendite autor probleemid kiirelt ja selgelt lõpetada, kui kangelased vajasid jumalikku sekkumist. Selline vahend oli omal ajal osa lavatraditsioonist ja publikuaistingust.

Tähendus ja kriitika

Laiendatult tähendab see mõiste süžeekavandit, mille abil lahendatakse võimatuna näiv probleem äkki vahenditega, mis ei järgi tavapärast loogikat ega varem loodud tingimusi. Kirjanduse- ja teooriakriitikud osutavad sageli, et see lahendus muudab loo usutavust, sest õhutatakse sündmuste ja motiivide vahelist sidet väljastpoolt sekkumisega.

Aristoteles kritiseeris seda vahendit oma Poeetikas. Ta väitis, et süžee lahendus peaks järgima näidendi loogikat. See ei tohiks tulla millestki väljaspool seda loogikat.

"On ilmselge, et süžeede lahendused... peaksid tekkima süžeest endast, mitte kunstlikust väljamõeldisest, nagu Medeias ja Iliase katkendis koju purjetamise kohta. Konstruktsiooni tuleb kasutada draamast väljapoole jäävate asjade puhul - kas eelnevate sündmuste puhul, mis on väljaspool inimese teadmisi, või hilisemate sündmuste puhul, mida tuleb ette ennustada või teatada... Juhtumites ei tohi olla midagi ebatõenäolist, vastasel juhul peaksid need olema väljaspool tragöödiat, nagu näiteks Sophoklese Oidipuses.

Näited klassikast

Antiiksetest näidetest on tuntuimad Euripidese näidendid. Näiteks Alkeestis on kangelanna valmis loobuma oma elust, et päästa abikaasa Admetose elu; lõpus ilmub Herakles, kes päästab Alkestiase surmast. Selline hollywoodilik lahendus on klassikalises kontekstis justkui jumaliku õiguse taastamine laval.

Samas Euripidese teoses "Medeia" kasutatakse samuti deus ex machina motiivi: pärast karmi ja vägivaldset tegevust pääseb Medeia jumala laeva abil Ateena ja eraldub vastutusest—see on üks peamisi põhjuseid, miks Aristoteles sellist tehnikat kritiseeris.

Moodne kirjandus ja film

Tänapäeva filmides ja romaanides kohtab sama dramaatilist võtet mitmel kujul. Mõnikord kasutatakse seda teadlikult satiiri või absurdi loomiseks, mõnikord aga põhjendamatu ja nõrga süžee tunnusena.

Näiteks H. G. Wellsi "Maailmade sõjas" lahendatakse Maad ründavate tulnukate saatus bakterite läbi — ohtlikud välisvõimed võetakse maha mikroorganiismide tõttu, mis autorile (ja loole) olid loogiline ja looduslik selgitus invaasiooni lõppemisele. Filmikujutustes on see näide laialt arutatud kui deus ex machina, mis võib tunduda ootamatu, ent samas bioloogiliselt plausib le viitena inimkonna puudutavatele haavatavustele.

Komöödiaproov on näiteks film "Monty Python and the Holy Grail", kus süžeelahendus pannakse naljana pöördelisele tasemele: kangelased pääsevad koletise eest, sest filmist eemaldatakse animatsioon — animaator saab südameinfarkti ja koletise stseenid jäävad tegemata. Selle näitega pilatakse otseselt deus ex machina kontseptsiooni, näidates, et väljaspoole loogikat jäävad "lahendused" võivad olla nii mehaanilised kui ka absurdsed.

Kust otsida ja kuidas seda vältida kirjutamisel

Deus ex machina võib olla sobiv, kui esitate loo, mis toetub mütoloogilisele või sümboolsele sekkumisele — aga lugejale/vaatajale tuleb see selgelt kommunikeerida.
Palju kriitikat tekib siis, kui lõpp ei ole eelloodud ega seotud tegelaste motiivide ja sündmustega. Selle vältimiseks tasub kasutada foreshadowingut ehk ettekuulutust, mis loob lahenduse jaoks usutava põhjuse.
Alternatiivid: Chekhov’i püss (Chekhov's gun), põhjalik karakteriarendus ja loogiline põhjus-tagajärg teevad lahenduse rahuldavamaks.
Mõnikord kasutatakse deus ex machinad teadlikult stilistilise või satiirilise võttena — oluline on selge autoriintentsioon ja publiku ootuste juhtimine.

Kokkuvõte

Deus ex machina on ajalooliselt pärit dramaturgiline võte, mis tähendab ootamatut väljastpoolt tulevat sekkumist loo lahendamiseks. See võib olla efektiivne kui seda kasutatakse arukalt ja eesmärgistatult, kuid kipub kriitika alla siis, kui see lõhub loo sisemise loogika ja tegelaste motivatsioonid. Hea kirjutamine eelistab tavaliselt lahendusi, mis kasvavad süžee ja tegelaste seest ning on lugejale või vaatajale eelnevalt ette valmistatud.

Küsimused ja vastused

K: Milline on fraasi "deus ex machina" päritolu?

V: Väljend "deus ex machina" pärineb Vana-Kreeka teatrist. See on ladinakeelne versioon vanakreeka fraasist ἀנὸ לחקבםῆע טוע, mis tähendab "jumal masinast". See viitab kraanale, mida kasutatakse jumalate toimetamiseks traatidel lavale.

K: Kuidas Aristoteles seda süžeevahendit käsitles?

V: Aristoteles kritiseeris seda süžeevahendit oma Poeetikas. Ta väitis, et süžee lahendus peaks järgima näidendi loogikat ja mitte tulema millestki väljaspool seda loogikat. Ta arvas, et see on ebatõenäoline ja peaks olema väljaspool tragöödiat, nagu näiteks Sophoklese Oidipuses.

Küsimus: Milline on näide deus ex machina kohta Euripidese näidendis "Alkeesti"?

V: Euripidese näidendis Alcestis nõustub kangelanna loobuma oma elust, et säästa oma abikaasa Admetose elu. Lõpuks ilmub Herakles, kes võtab Alkestiase surmast kinni ja taastab ta elu ja Admetose. See on näide deus ex machina kasutamisest, kui näiliselt võimatu probleem lahendatakse äkki vahenditega, mis ei järgi tavalist loogikat.

Küsimus: Milliseid teisi kaasaegseid näiteid selle dramaatilise vahendi kohta veel on?

V: Selle dramaatilise vahendi kohta on palju näiteid tänapäeva filmides ja romaanides. Näiteks H. G Wellsi teoses "Maailmade sõda" tapavad Maad ründavad tulnukad äkki bakterid; või Monty Pythoni "The Holy Grail" teeb nalja, kui kangelased pääsevad vaevu animeeritud koletisest, sest selle animeerija suri enne animatsiooni lõpetamist, mistõttu see kadus filmistseenidest täielikult ära.

K: Mille poolest erineb deus ex machina teist tüüpi süžeevahenditest?

V: Deus ex machina erineb teist tüüpi süžeekavanditest, sest see hõlmab võimatuna näivat probleemi, mis lahendatakse äkki vahenditega, mis ei järgi tavapärast loogikat või loogikat - tavaliselt on tegemist mingi välise jõu või sekkumisega, mis tuleb mängu just õigel hetkel, et lahendada asjad kiiresti, ilma et oleks mingit tegelikku selgitust, kuidas see nii kiiresti või lihtsalt juhtus (seepärast kritiseeris Aristoteles seda).

Küsimus: Mis on Medeial pistmist deus ex machina'ga?

V: Euripidese "Medeias" kasutatakse deus ex machinat, mis viib Medeia (kes on tapnud inimesi ja lapsi) oma abikaasa Iasoni juurest Ateenasse ohutusse ja tsivilisatsiooni - seega lahendatakse nii kiiresti ja lihtsalt ilmnenud võimatu probleem ilma loogilise seletuseta .