Deus ex machina definitsioon päritolu ja näited kirjanduses, teatris ja filmis

Deus ex machina on ladinakeelne versioon vanakreeka fraasist ἀπὸ μηχανῆς θεός, otseses tähenduses "jumal masinast". See on kirjandus- ja teatrimõiste, mida kasutatakse olukorra kohta, kus süžee lahendatakse ootamatult ja tavapärase loogika või loo sees oleva põhjus-tagajärg seosega mitteseotud vahendiga.

Päritolu ja antiikne teater

Termi pärineb Vana-Kreeka teatrist, kus kasutati lavakonstruktsiooni, kraanat või μηχανή, mille abil toimetati jumalaid või kangelasi traatide ja masinate abil lavale. Selle tehnika abil sai näidendite autor probleemid kiirelt ja selgelt lõpetada, kui kangelased vajasid jumalikku sekkumist. Selline vahend oli omal ajal osa lavatraditsioonist ja publikuaistingust.

Tähendus ja kriitika

Laiendatult tähendab see mõiste süžeekavandit, mille abil lahendatakse võimatuna näiv probleem äkki vahenditega, mis ei järgi tavapärast loogikat ega varem loodud tingimusi. Kirjanduse- ja teooriakriitikud osutavad sageli, et see lahendus muudab loo usutavust, sest õhutatakse sündmuste ja motiivide vahelist sidet väljastpoolt sekkumisega.

Aristoteles kritiseeris seda vahendit oma Poeetikas. Ta väitis, et süžee lahendus peaks järgima näidendi loogikat. See ei tohiks tulla millestki väljaspool seda loogikat.

"On ilmselge, et süžeede lahendused... peaksid tekkima süžeest endast, mitte kunstlikust väljamõeldisest, nagu Medeias ja Iliase katkendis koju purjetamise kohta. Konstruktsiooni tuleb kasutada draamast väljapoole jäävate asjade puhul - kas eelnevate sündmuste puhul, mis on väljaspool inimese teadmisi, või hilisemate sündmuste puhul, mida tuleb ette ennustada või teatada... Juhtumites ei tohi olla midagi ebatõenäolist, vastasel juhul peaksid need olema väljaspool tragöödiat, nagu näiteks Sophoklese Oidipuses.

Näited klassikast

Antiiksetest näidetest on tuntuimad Euripidese näidendid. Näiteks Alkeestis on kangelanna valmis loobuma oma elust, et päästa abikaasa Admetose elu; lõpus ilmub Herakles, kes päästab Alkestiase surmast. Selline hollywoodilik lahendus on klassikalises kontekstis justkui jumaliku õiguse taastamine laval.

Samas Euripidese teoses "Medeia" kasutatakse samuti deus ex machina motiivi: pärast karmi ja vägivaldset tegevust pääseb Medeia jumala laeva abil Ateena ja eraldub vastutusest—see on üks peamisi põhjuseid, miks Aristoteles sellist tehnikat kritiseeris.

Moodne kirjandus ja film

Tänapäeva filmides ja romaanides kohtab sama dramaatilist võtet mitmel kujul. Mõnikord kasutatakse seda teadlikult satiiri või absurdi loomiseks, mõnikord aga põhjendamatu ja nõrga süžee tunnusena.

Näiteks H. G. Wellsi "Maailmade sõjas" lahendatakse Maad ründavate tulnukate saatus bakterite läbi — ohtlikud välisvõimed võetakse maha mikroorganiismide tõttu, mis autorile (ja loole) olid loogiline ja looduslik selgitus invaasiooni lõppemisele. Filmikujutustes on see näide laialt arutatud kui deus ex machina, mis võib tunduda ootamatu, ent samas bioloogiliselt plausib le viitena inimkonna puudutavatele haavatavustele.

Komöödiaproov on näiteks film "Monty Python and the Holy Grail", kus süžeelahendus pannakse naljana pöördelisele tasemele: kangelased pääsevad koletise eest, sest filmist eemaldatakse animatsioon — animaator saab südameinfarkti ja koletise stseenid jäävad tegemata. Selle näitega pilatakse otseselt deus ex machina kontseptsiooni, näidates, et väljaspoole loogikat jäävad "lahendused" võivad olla nii mehaanilised kui ka absurdsed.

Kust otsida ja kuidas seda vältida kirjutamisel

• Deus ex machina võib olla sobiv, kui esitate loo, mis toetub mütoloogilisele või sümboolsele sekkumisele — aga lugejale/vaatajale tuleb see selgelt kommunikeerida.
• Palju kriitikat tekib siis, kui lõpp ei ole eelloodud ega seotud tegelaste motiivide ja sündmustega. Selle vältimiseks tasub kasutada foreshadowingut ehk ettekuulutust, mis loob lahenduse jaoks usutava põhjuse.
• Alternatiivid: Chekhov’i püss (Chekhov's gun), põhjalik karakteriarendus ja loogiline põhjus-tagajärg teevad lahenduse rahuldavamaks.
• Mõnikord kasutatakse deus ex machinad teadlikult stilistilise või satiirilise võttena — oluline on selge autoriintentsioon ja publiku ootuste juhtimine.

Kokkuvõte

Deus ex machina on ajalooliselt pärit dramaturgiline võte, mis tähendab ootamatut väljastpoolt tulevat sekkumist loo lahendamiseks. See võib olla efektiivne kui seda kasutatakse arukalt ja eesmärgistatult, kuid kipub kriitika alla siis, kui see lõhub loo sisemise loogika ja tegelaste motivatsioonid. Hea kirjutamine eelistab tavaliselt lahendusi, mis kasvavad süžee ja tegelaste seest ning on lugejale või vaatajale eelnevalt ette valmistatud.