Ökoloogiline jalajälg: tähendus, mõõtmine ja globaalne mõju

Ökoloogiline jalajälg mõõdab, kui palju inimesed loodusest võtavad. Seejärel võrreldakse ökoloogilist jalajälge loodusvarade kogusega, mida loodus suudab uuendada. Ökoloogilise jalajälje puhul võetakse arvesse, kui palju põllumajandusmaad, metsa- ja karjamaad ning merepinda on vaja selleks, et tagada kõik, mida inimesed kasutavad. Lihtsamalt öeldes vastavad ökoloogilise jalajälje arvutused küsimustele: kui palju on meil loodust? Ja kui palju me kasutame?

Kui analüüsida maailma kui tervikut, siis kasutab inimkond loodust umbes 1,7 korda kiiremini, kui loodus end ise uuendab. See on nagu 1,5 planeedi Maa kasutamine. Kuna inimesed tarbivad kogu maailmas erinevalt, on võimalik ka välja arvutada, kui palju planeeti kuluks, kui kõik inimesed kogu maailmas tarbiksid nagu teatud populatsioon. Näiteks kui kõik inimesed tarbiksid nagu sakslased, kuluks selleks peaaegu 3 planeeti Maa. Teise hinnangu kohaselt "on keskmise maailmakodaniku ökoloogiline jalajälg umbes 2,7 globaalset keskmist hektarit, samas kui maailma pealinna kohta on vaid 1,65 globaalset hektarit bioproduktiivset maad ja vett. See tähendab, et inimkond on juba 70% ulatuses ületanud globaalse biokapatsiteedi ja elab praegu mittesäästlikult, ammendades "looduskapitali" varusid.

Mida täpselt mõõdetakse ja millistes ühikutes?

Ökoloogiline jalajälg väljendatakse tavaliselt globaalsetes hektarides (gha) — see on ühtlustatud pindalaühik, mis arvestab erinevate maaliikide tootlikkuse erinevusi. Arvutused ühendavad kokku erinevad inimtegevuse nõudmised bioproductive pindalale ja näitavad, kui palju maad ja vett on vaja:

• põllumajandusmaa (toidutootmiseks ja taimsete toodete kasvatamiseks),
• metsamaa (puidu ja muu biomaterjali tarbimiseks ning süsiniku sidumiseks),
• karjamaa (loomakasvatus),
• kalapüügi- ja merealad (toiduallikaks),
• ehitatud maa (linna- ja infrastruktuuripind),
• ja eraldi arvestatakse süsiniku jalajälge, mis teisendatakse sellele vajadusele vastavaks maa-alaks – nii kutsutakse seda sageli "süsinikujalajõleks".

Kuidas arvutatakse "vajalikku planeetide arvu"?

Kõige lihtsam viis mõtlemiseks: liidetakse kogu inimkonna nõudlus globaalsetes hektarites ja jagatakse see Maa kogu bioproductive pindalaga (biokapatsiteediga). Tulemus näitab, mitu Maad oleks vaja, kui tarbimine oleks ühtlane. Näiteks kui nõudlus kokku vastab 1,7 × Maa biokapatsiteedile, tähendab see, et kasutame loodust 1,7 korda kiiremini kui ta taastuda jõuab.

Globaalne olukord ja variatsioonid riikide vahel

Ökoloogiline jalajälg erineb tugevalt riigiti ja inimgruppide vahel. Tööstusriikides, kus on kõrge energiatarbimine, autokasutus ja lihatarbimine, on tavaliselt suurem jalajälg inimese kohta. Mõned faktid ja trendid:

• Maailma keskmine ökoloogiline jalajälg on mitu korda suurem kui keskmine biokapatsiteet inimese kohta, mistõttu räägitakse ökoülekasutusest (ecological overshoot).
• Mõned riigid vajavad enda tarbimise rahuldamiseks mitu „Maad“ (st erinevad riigid, nt USA või mõned Lääne-Euroopa riigid, võivad vajada üle 2–5 Maa suuruse bioproduktiivse pinna, kui kogu maailm tarbiks samamoodi).
• Tarbimise mustrid, energiaallikad, tootmisviisid ja import/eksport mõjutavad tugevalt riigi jalajälge.

Mõõtmisvõtete piirangud ja kriitika

• Ökoloogiline jalajälg annab kasuliku kokkuvõtva mõõdiku, kuid ta ei kajasta kõike — näiteks ei mõõda see otseselt liigirikkuse kadu, ökosüsteemi tervist ega lokaalset saaste mõju.
• Süsinikuemissioonide teisendamine vajalikuks maa-alaks (süsiniku sidumiseks) põhineb küllaltki lihtsustatud eeldustel, mis võivad varieeruda andmete ja arvutusmetoodika tõttu.
• Andmete kvaliteet ja saadavus erineb riikide lõikes; import ja virtuaalne vee- või land-use 'sisu' võivad keeruliseks muuta tegeliku loodusressursside kasutamise hindamise.

Mida igaüks saab teha, et jalajälge vähendada?

Jalajälge saab vähendada nii isiklikul tasandil kui ka ühiskondlikult. Alljärgnevad sammud aitavad vähendada nõudlust looduslike ressursside järele:

• energia: tõsta energiatõhusust (LED-valgustus, soojusisolatsioon), minna taastuvenergiale (päike, tuul), vähendada ebatõhusat tarbimist;
• transport: eelistada jalgrattasõitu, ühistransporti, elektri- või hübriidsõidukeid ning vähendada lühilennureise;
• toitumine: vähendada punase liha ja töödeldud liha tarbimist, eelistada taimset ja kohaliku päritoluga toitu;
• tarbimine ja ringmajandus: osta kvaliteetset, kauakestvat, taaskasutada ja parandada asemel ära viskamist; toetada ringmajanduse lahendusi;
• tootmine ja poliitika: toetada poliitikaid, mis soodustavad säästvat põllumajandust, metsade kaitset ja taastamist, investeeringuid rohelisse tehnoloogiasse;
• teadlik tarbimine: kontrollida oma jalajälge arvutite abil (näiteks eri organisatsioonide kalkulaatorid), seada isiklikud eesmärgid ja jälgida arengut.

Kuidas arvutada enda või riigi jalajälge?

On olemas erinevaid kalkulaatoreid ja andmebaase, mille abil hinnata isiklikku või riigi ökoloogilist jalajälge. Tavaliselt küsitakse järgmisi andmeid: elamiskuju (pind, energiatarbimine), transport (läbitud km, sõiduvahendid), toit (liha- ja taimetoit), tarbimine ja jäätmed. Tulemuseks on gha per persoon või kokku ning võrdlus biokapatsiteediga, mille abil saab hinnata jätkusuutlikkust.

Miks see on oluline?

Ökoloogiline jalajälg annab lihtsa ja võimsa viisi mõista inimtegevuse mõju planeedile tervikuna. See aitab näha, kas elame viisil, mis võimaldab tulevastel põlvedel rahuldada oma vajadusi ilma loodusõnnetusi ja ressursside ammendumist süvendamata. Jalajälje vähendamine nõuab nii isiklikke valikuid kui ka suuremaid süsteemseid muutusi majanduses, tehnoloogias ja poliitikas.

Kokkuvõttes on ökoloogiline jalajälg tööriist — mitte lõplik tõde —, mis aitab mõõta ja suunata säästlikuma suuna poole. Teadmiste ja teadlike valikute abil saab nii indiviid kui ka kogukond panustada looduse taastootmise tasakaalu taastamisse.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ökoloogiline jalajälg?

K: Mida võtab ökoloogiline jalajälg arvesse?

K: Millistele küsimustele annavad ökoloogilise jalajälje arvutused vastust?

V: Jalajälje arvutused vastavad küsimustele: kui palju on meil loodust? Ja kui palju me kasutame?

K: Kui kiiresti kasutab inimkond loodust võrreldes sellega, kui kiiresti loodus end uuendab?

K: Mida oleks vaja, kui kõik inimesed kogu maailmas tarbiksid nagu teatud populatsioon?

K: Kui suur on ökoloogiline jalajälg ühe maailma kodaniku kohta?

K: Kuidas elab inimkond globaalse biokapatsuse mõttes?

Otsing