Elektrooniline allkiri: määratlus, tüübid ja juriidiline tähendus

Elektrooniline allkiri: määratlus, tüübid ja juriidiline tähendus — selge juhend eIDAS-ist, digitaalallkirjadest, turvalisusest ja õiguslikust kehtivusest.

Elektrooniline allkiri on lepingu elektrooniline kirje.

Lepinguid on pikka aega kasutatud selleks, et näidata, et kaks osapoolt on milleski kokku leppinud. Sageli kirjutavad need pooled seejärel dokumendi, millele nad mõlemad alla kirjutavad, et näidata seda kokkulepet. Interneti-aegadel edastatakse paljud neist dokumentidest digitaalsel kujul, kuid kokkuleppe näitamine on endiselt vajalik. Siinkohal tulebki appi elektrooniline allkiri.

Elektroonilise allkirja mõiste ise ei ole uus. Üldise õiguse jurisdiktsioonides on telegraafiallkirju tunnustatud juba 19. sajandi keskpaigas ja faksiallkirju alates 1980ndatest aastatest.

Elektroonilisi allkirju on olemas eri vormides. Kõik vormid võivad näidata, et keegi on millegagi nõus. Mõned vormid võivad ka kaitsta andmeid, millega isik on nõustunud, et neid ei saaks kergesti muuta, või nad võivad seaduslikult tuvastada isiku, kes on nõustunud. Selleks kasutatakse avaliku võtme krüptograafia ideid: digitaalallkirju, sertifikaate ja hash-koode. Elektrooniline allkiri sisaldab sageli ajatemplit, mis näitab, millal allkiri tehti. Sarnaselt krüptograafiale võib elektroonilisi allkirju kasutada igasuguste andmete puhul, ei ole vaja, et allkirjastatud andmed oleksid kindlas vormis.

Kuigi sageli kasutatakse krüptograafiat, on terminil "elektrooniline allkiri" õiguslik tähendus. See erineb krüptograafias kasutatavast tehnilisest terminist digitaalallkiri. Paljud riigid on kehtestanud eeskirjad, mille kohaselt on mõned elektroonilised allkirjad paljudel eesmärkidel samaväärsed käsitsi kirjutatud allkirjaga.

Elektroonilist allkirja saab anda erinevatel viisidel. Paljudes riikides on kehtestatud standardid selle kohta, kuidas selline allkiri peab välja nägema. Sellised eeskirjad on näiteks eIDAS Euroopa Liidus, NIST-DSS Ameerika Ühendriikides või ZertES Šveitsis.

Tüübid ja tasemed

Elektroonilised allkirjad jagunevad tavaliselt eri kategooriatesse sõltuvalt turvalisusest ja õiguslikust kaalutlusest. Kõige levinum jaotus eristab:

• Lihtne elektrooniline allkiri (SES) – hõlmab näiteks skannitud allkirja, e-kirja lõppu lisatud nime, "nõustun" nupu klõpsu või muid lihtsaid digitaalseid märgiseid. See näitab nõusolekut, kuid pakub vähest kaitset muutmise või võltsimise vastu.
• Tõhusustatud/edasiarendatud elektrooniline allkiri (AES) – kasutab krüptograafiat, et seostada allkirjastaja unikaalselt ja tagada allkirjastatud andmete terviklikkus. AES võimaldab tuvastada muutmisi ja on tugevam tõend allkirjastaja tahetest.
• Kvalifitseeritud elektrooniline allkiri (QES) – kõrgeim tase (nt eIDAS-i raamistikus). See põhineb sertifikaadil, mis on välja antud kvalifitseeritud sertifitseerimisteenuse pakkuja (QTP) poolt, ja vastab rangele tehnilisele ja õiguslikule nõudele. QES-il on paljudes jurisdiktsioonides sama õiguslik mõju kui käsitsi kirjutatud allkirjal.

Tehnoloogia ja turvalisus

Paljudele elektroonilistele allkirjadele toetub avaliku võtme krüptograafia (PKI). Peamised komponendid on:

• Digitaalne allkiri – krüptograafiline andmelement, mis on seotud allkirjastaja privaatvõtmega ja kontrollitav avaliku võtmega.
• Sertifikaadid ja sertifitseerimisteenuse pakkujad – sertifikaat kinnitab, et avalik võti kuulub teatud isikule või organisatsioonile; sertifikaate väljastavad usaldusväärsed osapooled.
• Ajatemplid – tõendavad, millal allkiri tehti, mis on tähtis näiteks dokumendi kehtivuse ja tõenduskoormuse jaoks.
• Allkirja kontroll ja tagatised – allkirja kontrollimisel tuleb vaadata sertifikaadi kehtivust, tühistamise olekut (CRL/OCSP) ja ajatempli kehtivust. Pikemaajaline säilitamine nõuab sageli lisaakte (nt LTV — long-term validation).

Juriidiline tähendus ja tõendamisväärtus

Elektroonilise allkirja õiguslik mõju sõltub riiklikest seadustest ja konkreetsest allkirja tasemest. Mõned olulised punktid:

• Õiguslik võrdõiguslikkus – paljudes jurisdiktsioonides (nt Euroopa Liidus eIDAS kaudu) käsitletakse kvalifitseeritud elektroonilist allkirja kui võrdväärset käsitsi kirjutatud allkirjaga.
• Tõenduskoormus – kõrgema turbetasemega allkirjad annavad kohtus ja mujal suuremat tõendusväärtust. Lihtne allkiri võib vajada lisatõendeid selle isiku tahtest.
• Piirangud – mõned toimingud (nt notariaalaktid, teatavad kinnisvaratehingud, testamendid) võivad mõnes riigis nõuda spetsiaalset vormi või kehtivaid tunnistajaid ning elektroonilised allkirjad ei pruugi alati olla lubatud ilma täiendavate nõueteta.
• Vaidlused ja ümberlükkamine – kuigi digitaalsete allkirjade tehnoloogia toetab ümberlükkamiskindlust (non-repudiation), võivad vaidlused alati tekkida; seetõttu on oluline talletada auditeid, ajatempleid ja sertifikaadiandmeid.

Rahvusvahelised ja riiklikud standardid

Erinevad piirkonnad ja organisatsioonid on välja töötanud standardid ja juhised, mis määratlevad tehnilisi ning juriidilisi nõudeid. Näited, mis mainiti algteksti:

• eIDAS Euroopa Liidus — raamistik, mis reguleerib elektroonilisi identiteete ja allkirju EL-is ning tagab QES-i vastastikuse tunnustamise liikmesriikide vahel.
• NIST-DSS Ameerika Ühendriikides — tehnilised juhised digiallkirjade ja seotud süsteemide turvalisuse kohta.
• ZertES Šveitsis — Šveitsi regulatsioon, mis seab nõuded usaldusteenustele ja elektroonilistele allkirjadele.

Kasutusvaldkonnad ja eelised

Elektroonilised allkirjad kiirendavad protsesse ja vähendavad paberitööd. Levinumad kasutusvaldkonnad:

• Ärilepingud ja ostu-müügilepingud
• Palgad, töölepingud ja personalidokumentatsioon
• Pangatehingud ja finantstoimingud
• Riiklikud teenused ja avalike teenuste aruandlus
• Tervishoiudokumendid ja patsiendi nõusolek

Eelised: kiirus, kuluefektiivsus, jälgitavus, paranenud turvalisus (kui kasutatakse krüptograafiat), parem saadavus ja automatiseerimise võimalus.

Piirangud ja riskid

Kuigi elektroonilised allkirjad on mugavad, on ka riske:

• Valeisikutuvastus, kui sertifitseerimisteenuse pakkuja või identiteedi kontroll ei ole usaldusväärne.
• Võltsimine või võtmete kompromiteerimine, kui privaatvõtmeid ei hoita turvaliselt.
• Õiguslikud erisused eri riikide vahel — alati kontrollida kohalikke seadusi ja regulatsioone.
• Pikaajaline tõendamisprobleem — vanade digitaalallkirjade valideerimine võib nõuda säilitatud sertifikaadi- ja tühistusandmeid ning ajatempleid.

Praktilised soovitused

• Valige sobiv allkirja tüüp vastavalt tehingu riskile — lihtsate dokumentide jaoks võib piisata SES-ist, õiguslikult oluliste või kõrge riskiga tehingute jaoks kasutage AES-i või QES-i.
• Kasuta usaldusväärset sertifitseerimisteenuse pakkujat ja kontrolli nende auditeid ning vastavust kohalikele nõuetele.
• Säilita allkirju, sertifikaate ja ajatempleid turvaliselt ja pikema aja jooksul, et tagada hilisem valideerimine.
• Kontrolli allkirja kehtivust enne lepingu täitmist (sertifikaadi staatuse, tühistused, ajatempli olemasolu).
• Tutvusta töötajaid ja kliente allkirjadega seotud protsesside ning riskidega — hea hoolsus vähendab õnnetusjuhtumeid.
• Konsulteeri juristiga, kui tegemist on keerukate, rahaliste või keeruka õigusliku tähendusega tehingutega.

Kokkuvõte

Elektrooniline allkiri on lai mõiste, mis hõlmab lihtsat digitaalset nõusolekut kuni range krüptograafilise tõestuseni. Õiguslik tähendus ja tunnustamine sõltuvad allkirja tüübist ning riiklikest regulatsioonidest. Õigete tehniliste ja protseduuriliste meetmetega pakuvad elektroonilised allkirjad turvalist, mugavat ja õiguslikult toimivat vahendit tänapäevaseks äritegevuseks ning avalike teenuste osutamiseks.

Erinevad elektroonilised allkirjad

	Elektrooniline allkiri	Täiustatud elektrooniline allkiri	Kvalifitseeritud elektrooniline allkiri
Turvalisuse tase	madal	kõrge	väga kõrge
Näide	Elektrooniline post, kus on kirjas kirjasaatja nimi.	Elektrooniline post digitaalallkirjaga	elektronposti sertifikaadiga, mis nõuab isikusamasuse kontrollimist. Sertifikaat on tavaliselt salvestatud kiipkaardile, posti lugemiseks on vaja kiipkaarti. Lisaks sellele on kiipkaardil olevad andmed kaitstud, näiteks parooliga või biomeetriliste andmetega.
sõnumi muutumine on tuvastatav	ei	jah	jah
allakirjutajat saab seaduslikult tuvastada	ei	ei	jah
juriidiliselt samaväärne kui omakäeline allkiri	ei	mõnedel juhtudel	jah

Dokumendi allkirjastamine ja digitaalallkirja kontrollimine

Küsimused ja vastused

K: Mis on elektrooniline allkiri?

K: Kui kaua on elektroonilisi allkirju juba olemas?

K: Millised on mõned viisid, kuidas saab elektroonilist allkirja anda?

K: Kas elektroonilise allkirjaga allkirjastatud andmete puhul tuleb kasutada kindlat formaati?

K: Mida tähendab "elektrooniline allkiri" juriidiliselt?

K: Kas on olemas standardid selle kohta, kuidas elektrooniline allkiri peaks välja nägema?

Otsing