Euronymous (Øystein Aarseth) Norra black-metali kitarrist ja Mayhemi asutaja
Øystein Aarseth (norra keeles: [ˈøystein ˈɔʂət]; 22. märts 1968 – 10. august 1993), paremini tuntud lavanime Euronymous all, oli Norra kitarrist ja üks kõige mõjukamaid, kuid vastuolulisemaid tegelasi varases black-metali liikumises. Ta oli Norra varase black-metali stseeni asutajaliige ja keskne promootor ning oli bändi Mayhem kaasasutaja ja ainus püsiv liige alates bändi loomisest 1984. aastal kuni tema surmani 1993. aastal.
Euronymousi looming ja tegevus
Euronymous kujundas Mayhemi muusikalist ja visuaalset identiteeti: bändi varased salvestised, näiteks EP Deathcrush (1987) ja hiljem LP De Mysteriis Dom Sathanas (salvestatud algselt varasematel aastatel, välja antud postuumselt 1994), aitasid määratleda black-metali kõla — külm, agressiivne ja atmosfääriline. Ta juhendas ja toetas ka teisi underground-ansambleid ning aitas levitada žanri esteetikat, sealhulgas karvase ekstreemsuse ja teatriaalse lavalise kuvandi (nt corpse paint).
Euronymous oli ka ekstreemmetalli plaadifirma Deathlike Silence Productions ning Oslo punkriidil asunud plaadipoe Helvete (norra keeles "põrgu") asutaja ja omanik. Helvete kujunes 1990. aastate alguses black-metali kogunemiskohaks ja ideede vahetamise keskuseks — paljud tollased artistid ja aktivistid kohtusid seal, vahetasid demo-kassette ning arutasid maailmavaateid.
Ideoloogia ja maine
Euronymous esitles enda avalikult radikaalseid ja provokatiivseid seisukohti ning tunnistas end satanistiks. Ta oli tuntud ka äärmuslike retooriliste väljenduste poolest ning esines vahel nii provokatiivse kui propagandistliku kuvandiga, et edendada oma arusaamu black-metali "puhtusest" ja vastandumisest ühiskondlikele normidele. Ta väitis end juhtivat rühma, mida mõnikord nimetatakse "Black Metal Inner Circle" — seda mõistet on hiljem käsitletud nii legendi kui ka osa stseeni sisemisest hierarhiast.
Samal ajal tuleb rõhutada, et Euronymousi kuvand ja tema tegelikkus on olnud uurijate, teiste muusikute ja osapoolte vahel vaidluse all: tema retoorikat ja tegusid on nii idealiseeritud kui ka kritiseeritud ning nende täpne tähendus ja mõju on mitmetahuline.
Mõrv ja õiguslikud tagajärjed
10. augustil 1993 mõrvas teda muusikakaaslane Varg Vikernes. Euronymous leiti surnuna oma Oslo korteris. Pärast juhtumit arreteeriti ja süüdi mõisteti Vikernes; kohtuprotsess ning selle tulemused said laialdast tähelepanu nii meedias kui ka muusikaringkondades. Lisaks mõrvale uuriti ja seostati tollases black-metali stseenis mitmeid süüdistusi, sealhulgas kirikupõletusi ja muud vägivallaaktiivsus, mis tekitas Norra ühiskonnas ja muusikakogukonnas suurt poleemikat.
Pärand ja mõju
Euronymousi surm tähistas olulist lõpp-punkti Norra black-metali esimeses perioodis ja aitas kaasa nii stseeni romantiseerimisele kui ka hukkamõistule. Tema roll muusiku, promootori ja müüjana mõjutas oluliselt seda, kuidas black metal levis ja sai rahvusvahelise tähelepanu osaliseks. Tema tegevust, mõtteid ja juhtumit on hiljem käsitletud arvukates raamatutes, dokumentaalides ja filmides (nt Michael Moynihani ja Didrik Søderlind'i kirjutatud teos ning filmiline tõlgendus), ning see on olnud teema intensiivsetes aruteludes muusikapoliitika, eetika ja äärmuslike liikumiste kohta.
Kuigi Euronymousi pärand on vastuoluline, jääb tema roll black-metali varajases kujunemises märkimisväärseks: tema tegevus aitas määratleda žanri helilist rammu ja visuaalset esteetikat ning tõstis esile nii loomevabaduse kui ka äärmuslike ideede ohtlikud kõrvalmõjud.
Oluline: Euronymousi elulugu ja surma ümber on palju fakte, aga ka mythos’e ja vasturääkivusi. Mõistete ja sündmuste tõlgendamisel tasub pöörduda usaldusväärsete allikate poole ja eristada dokumenteeritud fakte sensatsioonilistest narratiividest.
mõrv
1993. aasta alguses tekkis vaenulikkus Euronymous'i ja Vikernes'i vahel, samuti Euronymous'i ja Rootsi black metal'i stseeni kui terviku vahel.
10. augusti 1993. aasta öösel sõitsid Vikernes ja Snorre "Blackthorn" Ruch Bergenist Euronymous'i korterisse Tøyengatas Oslos. Nende saabumisel algas kokkupõrge ja Vikernes lõi Euronymousit surmavalt maha. Tema laip leiti korteri trepilt 23 torkehaavaga - kaks haava pähe, viis haava kaela ja 16 haava selga. Euronymousi mõrvas süüdistas meedia esialgu Rootsi black-metallereid.
On spekuleeritud[,?] et mõrv oli võimuvõitluse, Burzumi plaatide üle peetud rahalise vaidluse või Lillehammeris toimunud nootimise "ületamise" katse tulemus. Vikernes eitab kõiki neid, väites, et ta ründas Euronymousit enesekaitseks. Ta ütleb, et Euronymous oli plaaninud teda elektrolöögirelvaga uimastada, siduda ja surnuks piinata, samal ajal kui ta filmis seda sündmust. Vikernes selgitab: "Kui ta oleks rääkinud sellest kõigile ja igaühele, ei oleks ma seda tõsiselt võtnud. Aga ta rääkis sellest vaid valitud sõprade rühmale ja üks neist rääkis sellest mulle". Ta ütles, et Euronymous kavatses kasutada kohtumist allkirjastamata lepingu kohta, et teda varitseda. Blackthorn seisis väljas suitsetamas, samal ajal kui Vikernes ronis Euronymous'i neljandal korrusel asuvasse korterisse. Vikernes ütles, et kohtus Euronymousiga uksel ja andis talle lepingu, kuid kui ta astus ette ja astus Euronymousile vastu, sattus Euronymous "paanikasse" ja lõi teda rindu. Nad hakkasid kaklema ja Vikernes pistis Euronymous'i surnuks. Vikernes kaitseb, et suurem osa Euronymousi lõikehaavadest tulenes purunenud klaasist, millele ta oli kakluse ajal kukkunud. Pärast mõrva sõitsid Vikernes ja Blackthorn tagasi Bergenisse. Teel peatusid nad ühe järve ääres, kus Vikernes oma verest määrdunud riided ära viskas. Faust ja teised sündmuskoha liikmed kahtlevad enesekaitseloos.
Vikernese sõnul tuli Blackthorn ainult selleks, et näidata Euronymousile uusi kitarririffe ja oli "valel ajal vales kohas". Blackthorn väidab, et 1993. aasta suvel oleks ta peaaegu sattunud vaimuhaiglasse, kuid põgenes Bergenisse ja jäi Vikernese juurde. Ta ütles, et Vikernes plaanis Euronymous'i mõrvata ja survestas teda kaasa tulema. Blackthorn ütles mõrva kohta: "Ma ei olnud selle poolt ega vastu. Øysteinist polnud mulle midagi". Vikernes nimetas Blackthorni väiteid "kaitseks [...], et ma ei saaks teda [mõrvas] süüdistada".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Øystein Aarseth?
V: Øystein Aarseth oli Norra kitarrist, kes on paremini tuntud oma lavanime Euronymous all.
K: Milline oli Euronymousi roll Norra varases black-metal-skene'is?
V: Euronymous oli Norra varase black-metali stseeni asutaja ja keskne tegelane.
K: Mis oli selle Norra black-metal-bändi nimi, mille Euronymous kaasa asutas?
V: Euronymous asutas Norra black-metal-bändi Mayhem.
K: Mis oli Deathlike Silence Productions?
V: Deathlike Silence Productions oli ekstreemmetalli plaadifirma, mille asutas ja mille omanikuks oli Euronymous.
K: Mis oli Helvete?
V: Helvete oli plaadipood, mille asutas ja mille omanikuks oli Euronymous.
K: Mida tunnistas Euronymous?
V: Euronymous tunnistas end satanistiks.
K: Kes mõrvas Euronymousi ja millal see juhtus?
V: Euronymous mõrvati 1993. aasta augustis muusikakaaslase Varg Vikernese poolt.
