Mali lipu ajalugu, tähendus ja värvide sümboolika

Mali lipul on kolm võrdset vertikaalset triipu. Lipuvardast alates on värvid roheline, kuldne ja punane, mis on üleaafrikalised ehk pan‑aafrikalised värvid. Triipude järjestus on vasakult paremale: roheline, kuldne ja punane. Tavaliselt on lipu proportsioonid 2:3 ning see on riigi ametlik sümbol, mida kasutatakse nii riigi- kui kodanikulipuna.

Ajalooline taust

Lipp sai ametlikuks 1. märtsil 1961. Esialgne lipp sai ametlikuks 4. aprillil 1959, kui Mali liitus Mali Föderatsiooniga. See varasem variant oli visuaalselt sarnane, kuid kuldse triibu keskosas oli musta värvi stiliseeritud inimkuju või „pulgakujutis“, mida nimetatakse kanagaks; selle käed olid suunatud taeva poole. Pärast föderatsiooni lagunemist ja iseseisvuse teekonna muutumist otsustati see kuju eemaldada osaliselt seetõttu, et riigis domineerib islami kultuur, kus inimkujude kujutamine võib teatud vaatenurkadest olla vastuoluline. (Mali on umbes 90% ulatuses moslemid.)

Värvide sümboolika

• Roheline – tihti seostatakse looduse, põllumajanduse, viljakuse ja looduse rikkusega; see võib tähistada ka lootust ja tulevikku.
• Kuldne – sümboliseerib samuti põllumajanduse vilju, päikest ja mõnikord riigi loodusrikkusi, eriti varem tähtsat kulda Lääne‑Aafrikas.
• Punane – kannab mõistet vabaduse eest makstud hinnast, iseseisvusvõitlusest ja rahva julgusest; punane võib viidata ka ühisele ajaloole ja ohvritele.

Need värvid on osa laiemast pan‑aafrika värvipaletist, mida on kasutatud paljudes Aafrika riikide lippudel, võttes eeskujuks Etioopia lipu kui vabaduse ja iseseisvuse varasema sümboli.

Kasutus ja variandid

Riigilipp on lihtne triipude kombinatsioon ilma embleemita, mis teeb selle eristatavaks ja hõlpsasti korratavaks. Kuigi algses versioonis oli esindatud kultuuriline sümbol (kanaga), on tänane versioon minimalistlik ja neutraalne, et vältida religioosselt või etniliselt laetud motiivide kasutamist riigi ametlikus lipus. Presidendi ja teiste riigiametnike standardid võivad kasutada lisaembleeme või teistsuguseid variante, kuid ametlik riigilipp püsib triipudena.

Võrdlused ja tähendus globaalses kontekstis

Mali lipp sarnaneb mõnevõrra teiste Lääne‑Aafrika riikide lippudega — näiteks Guinea lipuga, mille triipude järjekord on punane‑kollane‑roheline (vastupidine Mali triipudele). Selline sarnasus tuleneb ühest pan‑aafrika esteetikast ja ühest ajaloolisest püüdest väljendada Aafrika ühtsustunnet ja vabaduse ideid läbi värvide.

Muud tähelepanekud

• Lipu muudatused peegeldavad tihti riigi poliitilisi ja kultuurilisi muutusi; Mali näide (kanaga eemaldamine) illustreerib, kuidas religioon ja traditsioonid võivad mõjutada riiklikke sümboleid.
• Lipu lihtne ja selge kujundus aitab sellel olla äratuntav nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Mali lipu värvid?

K: Miks on need värvid olulised?

K: Millal sai Mali lipp ametlikuks?

K: Millal liitus Mali Mali Föderatsiooniga?

K: Kas Mali algne lipp ja praegune lipp erinesid üksteisest?

K: Miks eemaldati inimfiguur algsest lipust?

K: Kui suur osa Mali elanikkonnast on moslemid?

Otsing