Mehhiko Ühendriikide või Mehhiko lipp on kolmevärviline roheline, valge ja punane, mille valge triibu keskel on kotkas. Kuigi värvide tähendus on aja jooksul muutunud, võttis Mehhiko need kolm värvi kasutusele pärast Hispaaniast iseseisvumist riigi iseseisvussõja ajal. Praegune lipp võeti vastu 1968. aastal, kuid selle kujundust on kasutatud alates 1821. aastast. Praegune riiklike sümbolite seadus "Riikliku vapi, lipu ja hümni seadus", mis reguleerib riigilipu kasutamist, on kehtinud alates 1984. aastast. Punane, valge ja roheline on Mehhiko rahvusliku vabastusarmee värvid. Keskne embleem on iidne asteekide sümbol Tenochtitlanile (praegune Mehhiko linn), asteekide impeeriumi keskusele. See meenutab legendi, mis inspireeris asteeke asuma sellele algselt järvesaarele. Vapi kuju vaadati viimati üle 1968. aastal. Asteekide legendi kohaselt pidid nad oma linna rajama kohale, kus nad nägid kaktuse peal kotkast, kes sööb madu. Vapi allosas on rahvusvärvides lint.

Ajalugu ja kujunemine

Mehhiko lipp kujunes välja iseseisvusajal ja tema algkujundiga seostub 1821. aasta Trigarante (kolme garantii) armee lipp, mis sümboliseeris vabadust Hispaaniast. Lipu kolmevärviline jaotus (vertikaalsed triibud) on säilinud alates riigi varajastest aastatest, kuid keskne embleem – kotkas ja madu kaktusel – on läbi aastakümnete saanud mitmeid kunstilisi tõlgendusi ja ametlikke versioone. Nähtavat muutust tehti eelkõige vapi (embleemi) detailides; viimased olulised muutused kinnitati 1968. aastal.

Tähendus ja sümboolika

  • Värvid: traditsiooniliselt seostati rohelisega iseseisvust või lootust, valgega usu või ühtsust ning punasega liitumist või kangelaste verd. Aja jooksul on ametlikud tõlgendused muutunud ning tänapäeval rõhutatakse sageli rohelise tähenduses lootust, valge ühtsust ja punase vaprust või ajaloolist ohvritunnet.
  • Keskne embleem: kujutab kuldset kotkast, kes on maandunud kaktuse (nopal) otsa ja hoiab nokas või küünistes madu. Kotkas seisab tavaliselt kivisel saarel, ümbritsetuna veest, ning embleem on kaunistatud okaspuu- ja lõunapuuokstega (tavaliselt tamme ja tamme või oliivi/ehk laurel’iga), mille all on rahvusvärvides lint. See kujund peegeldab asteekide legendi Tenochtitlani asutamisest.

Asteekide legend

Asteekide legendi järgi said rändavad asteekid jumalalt märgi – nad pidid rajama oma linna sinna, kus näevad kotkast, kes istub kaktusel ja sööb madu. Seda nähti ideelisena märgina uhkest, jõulisest rahvusest ja sellest sündiski Tenochtitlan (praeguse Mehhiko linna aluse asula) paiknemine. Embleem on sellest legendist otsene kujutis ning selle kasutamine lipul ühendab tänapäevase Mehhiko iidse pärandiga.

Disain ja tehnilised andmed

  • Lipu jaotus: kolm vertikaalset triipu (vasakult paremale) roheline, valge, punane.
  • Proportsioonid: ametlikult on Mehhiko lipu proportsioonid 4:7.
  • Embleem: paikneb täpselt valge triibu keskel; selle kujunduse detailid on määratletud ametlikes normides ning embleemi täpne illustratsioon on reguleeritud seadusega.

Õiguslik reguleerimine ja kasutus

"Riikliku vapi, lipu ja hümni seadus" (alates 1984) sätestab lipu kasutamise, kaitse ja austamise põhimõtted. Seadus reguleerib lipu väljahõikamist ametiasutustes, lipu pealesurumise ja tootmise nõudeid, samuti keelab lipu sobimatu kasutamise reklaamis või kaupade kaunistamisel ilma vastava loata. Lipp on Mehhiko riigi aukiri ja seda koheldakse austusega.

Pühad ja tavad

Mehhikos tähistatakse lipupäeva (Día de la Bandera) 24. veebruaril, mil mälestatakse lipu tähtsust riigi ajaloos ja identiteedis. Lippe kasutatakse pidulikult riigiasutustes, koolides ning ajaloolistel ja iseseisvuspühadel. Riiklikud protseduurid näevad ette, millal lipp heisata täissuuruses või poolmasti ning millal korraldada erakorralisi austusavaldusi.

Mehhiko lipp ei ole vaid riiklik sümbol — see on siduv element, mis ühendab tänapäevast riiki tema ajaloolise ja kultuurilise pärandiga, meenutades nii asteekide legende kui ka vabadusvõitlust Hispaania võimu vastu.