Mehhiko vapp: kotkas ja madu — tähendus, ajalugu ja legend
Avasta Mehhiko vapi sügav tähendus: kotkas ja madu, asteekide ajalugu, legendid ja sümboli roll iseseisvuses. Põnev ülevaade tähendusest ja pärandist.
Mehhiko lipul on vapp, mis on tuletatud asteekide sümbolist, mis kujutab kotkast, mille suus on madu.
14. sajandi alguses olid mehhiklased rändav hõim, kes otsisid püsivat asustust tänapäeva Kesk-Mehhikos. Nad elasid jahipidamise ja kogumise abil ning neid palgati sageli palgasõduritena üle kogu piirkonna laiali asuvate linnriikide jaoks. Legendi kohaselt käskis nende jumal Huitzilopochtli neil rajada oma linna kohta, kus nad leiavad kotka, kes sööb kaktuse otsas madu. Legend räägib, et inimesed nägid kotkast väikesel soisel saarel keset madalat Texcoco järve. Mehhiklased leiutasid leidliku aiandussüsteemi, mida nimetati chinampas, mis võimaldas neil kasvatada väikseid aedu, mis lõpuks kuivatasid järve. Aastal 1325 lõpetasid nad seal linna ehitamise. Sellest linnast, mida nad nimetasid Tenochtitlaniks, sai asteekide impeeriumi pealinn, mis domineeris Kesk-Mehhikos kuni selle hävitamiseni Hernando Cortese juhitud hispaania konquistadooride poolt.
Pärast iseseisvuse saavutamist Hispaaniast 1810. aastal võttis vastloodud Mehhiko - mille pealinn ehitati Tenochtitlani varemetele - kasutusele kotka ja madu sümboli, et meenutada asteekide pärandit. See sümbol asub Mehhiko lipu keskel.
Pärimus ja legend
Legend kotkast, madust ja kaktusest on Mehhiko rahvuseepose keskne osa ja annab müütilise selgituse Tenochtitlani asutamisele. Jumala Huitzilopochtli kaudu antud märguanne — kotkas, kes istub kaktuse (nopal) otsas ja hoiab suus madu — oli asteekide jaoks oluline otsuse- ja paigatundemärk. Nad leidsid sellise pildi väikesel saarel Texcoco järves ja rajasid sinna linna, mis kasvas tugevaks keskmeks.
Chinampas-tehnika — kunstlikud aiamaad järvelaiustel — oli säärase linnastumise eelduseks: see võimaldas toota rohkem toitu ja tihedamat asustust linnriikide ümber.
Sümboolika ja tõlgendused
Vapi peamised elemendid:
- kotkas — traditsiooniliselt kuldne kotkas (Aquila chrysaetos), kes esindab jõudu, päikest ja sõjalist võimu;
- madu — mitmeti tõlgendatud sümbol: tarkus, maa- või veeenergiad, üleloomulikud jõud; mõnede uurijate arvates lisati madu kujutisele hiljemalt euroopa sümboolikast mõjutatuna;
- kaktus (nopal) — viljakus, kodumaa pinnas ja konkreetne maastik ehk Texcoco järve kallastes kasvanud taimestik;
- kivi ja vesi — kujutavad Tenochtitlani asukohta jõgede ja järvede ääres;
- puude oksad vapi all (tavaliselt tamm ja oliiv või pärn/laur) — rahu, jõud ja võit – tänapäevases kujutises seotakse need riikliku lintiga riigi värvides.
On oluline märkida, et ajaloolised allikad ja asteekide pildikirjad (koodid) annavad mitmeid variatsioone: mõnes varases kujutises pole madu selgelt esile toodud või selle rolli tõlgendatakse teisiti. Tänapäeva vapp ühendab need elemendid ühtseks riiklikuks embleemiks, mis kannab endas nii muinaspärandit kui ka hilisemat tõlgendus- ja kujutlusajalugu.
Ajalugu ja muutused
Kotka ja madu motiiv on olnud kohal Meso-Ameerika kultuurides pikki sajandeid ja asteekide versioon kujunes laiemalt tuntud sümboliks. Pärast Hispaania vallutust 16. sajandil hääbusid paljud prehispaanilised riiklikud sümbolid, kuid iseseisvumise järel 19. sajandil püütigi taastada ühendus eelmiste ajastute pärandiga. Seetõttu valiti see motiiv ka riiklikuks vappideks ja see kandub tänaseni Mehhiko lipul.
Vapi kujutist on aja jooksul kohendatud kunstiliselt ja sümboolselt vastavalt poliitilistele ja esteetilistele muutustele. Tänapäeval on riigil olemas ametlikud standardid ja versioonid, mida kasutatakse lipul, rahvuslikel dokumentidel, müntidel ja ametliku sümbolina.
Kaasaegne kasutus ja tähendus
Vapp on üks Mehhiko peamistest riigisümbolitest ja seda kasutatakse laialdaselt:
- riigilipul (vapi kujutis lipu keskel);
- ametlikel dokumentidel ja passi kaantel;
- rahapaja müntidel ja pangatähtedel;
- valitsusasutuste siltidel, diplomaatilistel esitustel ja pidulikel sündmustel;
- kultuurilistes ja sportlikes logodes, kus see sümboliseerib rahvuslikku identiteeti.
Oluline: riikliku vapi ja lipu kujutise kasutamine on reguleeritud seadustega ning nende väärkasutamine või autestimaatiline muutmine võib olla piiratud või karistatav vastavalt kehtivatele reeglitele.
Miks see tähenduslik on?
Vapp ühendab endas ajalugu, mütoloogia ja maade tundmise — see räägib rahva päritolust, ellujäämisest ja territoriaalsest sidemest. Kotkas ja madu kujutavad ka dualismi — taeva ja maa, sõja ja tarkuse, võimu ja tarkuse tasakaalu — mida saab lugeda nii ajaloolise kui ka kaasaegse rahvusliku identiteedi metafoorina.

Mehhiko valitsuse pitser.

Mehhiko vapp.
Küsimused ja vastused
K: Milline on Mehhiko lipu päritolu?
V: Mehhiko lipp sisaldab vappi, mis on tuletatud asteekide sümbolist, mis kujutab kotkast, mille suus on madu. See sümbol võeti kasutusele Mehhiko asteekide pärandi mälestuseks pärast seda, kui Mehhiko võitis 1810. aastal Hispaaniast iseseisvuse.
K: Kes olid mehhiklased?
V: Mehhika rahvas oli rändav hõim, kes otsis 14. sajandi alguses püsivat asustust tänapäeva Kesk-Mehhikos. Nad elasid jahipidamise ja kogumise teel ning neid palgati sageli palgasõduritena võitlema linnriikide jaoks, mis olid laiali üle kogu piirkonna.
K: Mida käskis nende jumal Huitzilopochtli neile teha?
V: Legendi kohaselt käskis nende jumal Huitzilopochtli neil rajada oma linn sellesse kohta, kus nad leiavad kotka, kes sööb kaktuse peal madu.
K: Kust nad selle kotka leidsid?
V: Inimesed nägid kotkast väikesel soisel saarel keset madalat Texcoco järve.
K: Kuidas nad seal ellu jäid?
V: Mehhiklased leiutasid leidliku aiandussüsteemi nimega chinampas, mis võimaldas neil kasvatada väikseid aedu ja lõpuks järve kuivendada.
K: Millal Tenochtitlan valmis?
V: 1325. aastal lõpetasid nad Tenochtitlani ehitamise, millest sai asteekide impeeriumi pealinn, mis domineeris Mehhiko keskosas kuni selle hävitamiseni Hernando Cortese juhitud hispaania konquistadooride poolt.
K: Kes hävitas Tenochtitlani?
V: Tenochtitlani hävitasid Hispaania konquistadoorid Hernando Cortese juhtimisel.
Otsige