Gesso ehk kunstniku krunt: maalimise aluspõhi ja kasutus

Gesso ehk kunstniku krunt — valge maalimise aluspõhi puitu ja lõuendit ette valmistav krunt, parandab pinna siledust, värvikatet ning valguse peegeldust ja detailide eraldumist.

Autor: Leandro Alegsa

Gesso on puidule või lõuendile kantav maalimise aluspind ehk krunt. See on valge värvi segu, mis sisaldab pigmendiga segatud sideainet. Traditsiooniliselt on sideaineks liim või želatiin, pigmentiks aga kriit, kips või kips.

Mis eesmärki gesso täidab?

Gesso kasutatakse kunstis pindade (puitpaneelid, lõuendid ja skulptuurid) ettevalmistamiseks maalimiseks. Selle peamised funktsioonid on:

  • anda pinnale ühtlane, tahke alus, millele on lihtsam värvi peale kanda;
  • muuta imavust — reguleerida, kui palju värvi ja kuivatusaega pind neelab;
  • sulgeda poore ja takistada otsekontakti alusmaterjali ning värvikihi vahel (näiteks et puit ei imaks õlisid või et lõuend ei muutuks liiga pehmeks);
  • anda hele taust, mis mõjutab värvide heledust ja läiget — seetõttu kasutataksegi tihti valget gessot.

Tüübid ja koostis

Põhiliselt eristatakse traditsioonilist (rohkem sideainena liimi/želatiini kasutavat) ja tänapäevast akrüülgessot. Akrüülgesso on levinud tänu sellele, et see kuivab kiiremini, paindub ja on veekindel pärast kuivamist. Traditsiooniline gesso on aga sageli siledama ja väga kleepuva pinnaga, mis sobib teatud tehnilistele nõudmistele (nt tempera või ajaloolised restaureerimistööd).

Kuidas gessot kanda — praktilised nõuanded

  • Aluspinna ettevalmistus: pind peab olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Puidu puhul sulge servad ja praod; lõuendil pinguta vajadusel kangas enne kruntimist.
  • Kihid: tavaliselt kantakse 2–4 õhukest kihti gessot. Iga kihi peab laskma täielikult kuivada enne järgmise pealekandmist.
  • Kasutusviis: gessot võib kanda pintsliga, rulliga või spaatliga. Õhukesed kihid annavad stabiilsema tulemuse kui üks paks kiht.
  • Liivapaber ja viimistlus: pärast kuivatamist saab pinda kergelt lihvida pehmemaks ja ühtlasemaks tulemuseks. Liivapaberist tekkiv tolm tolmu kogunemise vältimiseks puhasta põhjalikult.
  • Tumedate värvide ettevalmistus: kui soovid tumedamat tausta, võid kasutada toonitud gessot või kanda tumedama värviga „pesu“ enne lõplikku maalimist.
  • Õli vs akrüül: õlivärvide all on soovitatav kasutada akrüülgessot või traditsioonilist krunti, mis sobib õli aluseks — vältida otsest õli-peal-gesso kombinatsiooni, mis võib põhjustada pragunemist, kui kihtide painduvus erineb.

Nõuanded algajale

  • Alusta alati õhukeste kihtidega ja loo mitme kihi kaudu soovitud pind.
  • Testi erinevaid pabereid või väikesi lõuendeid, et leida sobiv gesso- ja lihvimistehnika enne suurema töö kallale asumist.
  • Kui tahad säilitada kanga tekstuuri, kanna vähem gessot; kui soovid väga siledat pinda, kanna rohkem ja lihvi vahepeal.

Ohutus ja hooldus

Kuivades ja lihvides tekib gessost tolm, mis võib ärritada hingamisteid — kasuta vajadusel tolmukaitset ja tööta hästi ventileeritavas ruumis. Säilita valmis krunditud töid kuivas ja otsese päikesevalguse eest kaitstult; akrüülgesso muutub stabiilseks ja veekindlaks pärast täielikku kuivamist, kuid traditsiooniline liimipõhine gesso võib olla tundlikum niiskuse suhtes.

Levinud vead

  • liiga paksude kihtide pealekandmine (pikk kuivamisaeg, lõhenemise oht);
  • lihvimata pind enne maalimist, mis jätab nähtavad jooned ja ebatasasused;
  • sobimatu gesso kasutamine valitud maali- või tehnika jaoks (nt õlivärv akrüülgesso alla ilma sobiva vahekihita).

Kokkuvõttes on gesso lihtne, aga väga kasulik töövahend, mis aitab saavutada ühtlase, töö jaoks sobiva pinna ja mõjutab oluliselt lõpliku maali välimust. Katsetades erinevate kihtide, lihvimise ja tooni kombinatsioonidega leiab iga kunstnik enda tööstiilile sobiva gesso töötluse.

Akrüül gessoZoom
Akrüül gesso

Akrüül gesso

Akrüülpind, mida kasutatakse laialdaselt, on kaasaegne versioon, mis on odavam ja lihtsam kasutada kui traditsiooniline pahtlilahendus. See on kaltsiumkarbonaadi kombinatsioon akrüülpolümeerkeskkonna lateksiga, pigmendi ja muude kemikaalidega, mis tagavad paindlikkuse ja pikendavad kasutusiga. Tehniliselt ei ole see üldse gesso. p321

The Painter's Handbook märgib, et õlivärvide kasutamine akrüülpõhja peal traditsioonilise õlipõhja asemel on probleemiks, viidates paindlikkuse erinevusele aja jooksul, mis võib põhjustada õlivärvi delaminatsiooni (mahalibisemist). p60

Küsimused ja vastused

K: Mis on gesso?


V: Gesso on valge värvisegu, mida kasutatakse puidule või lõuendile maalimise aluspinnana või aluspinnana.

K: Mis on gesso eesmärk kunstimaali puhul?


V: Gesso kasutatakse kunstis pindade ettevalmistamiseks maalimiseks, eriti töötlemata või ebatasaste pindade, nagu puitpaneelid, lõuend ja skulptuurid, ettevalmistamiseks. See laseb kunstniku valitud objektil selgemalt esile tulla kui muidu.

K: Mis on traditsioonilise gesso puhul kasutatav sideaine?


V: Traditsiooniliselt kasutatakse gesso puhul sideainena liimi või želatiini.

K: Millist pigmenti kasutatakse traditsioonilise gesso puhul?


V: Traditsiooniliselt kasutatakse gesso puhul pigmendina kriiti, kipsi või kipsi.

K: Miks paljud kunstnikud ikkagi kruntivad pinna, isegi kui see ei ole krobeline?


V: Paljud kunstnikud kruntivad pinna ka siis, kui see ei ole krobeline, sest krunt võib muuta ja aidata kaasa pinnalt peegelduva valguse kvaliteedile.

K: Kas glasuur võib maalil otse näha?


V: Ei, gesso ei ole maalil otse näha.

K: Kas gesso on kasulik ainult krobeliste või ebatasaste pindade puhul?


V: Gesso on eriti kasulik karedate või ebatasaste pindade puhul, kuid seda võib kasutada ka siledamate pindade puhul, et parandada pinnalt peegelduva valguse kvaliteeti.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3