Gesso on puidule või lõuendile kantav maalimise aluspind ehk krunt. See on valge värvi segu, mis sisaldab pigmendiga segatud sideainet. Traditsiooniliselt on sideaineks liim või želatiin, pigmentiks aga kriit, kips või kips.

Mis eesmärki gesso täidab?

Gesso kasutatakse kunstis pindade (puitpaneelid, lõuendid ja skulptuurid) ettevalmistamiseks maalimiseks. Selle peamised funktsioonid on:

  • anda pinnale ühtlane, tahke alus, millele on lihtsam värvi peale kanda;
  • muuta imavust — reguleerida, kui palju värvi ja kuivatusaega pind neelab;
  • sulgeda poore ja takistada otsekontakti alusmaterjali ning värvikihi vahel (näiteks et puit ei imaks õlisid või et lõuend ei muutuks liiga pehmeks);
  • anda hele taust, mis mõjutab värvide heledust ja läiget — seetõttu kasutataksegi tihti valget gessot.

Tüübid ja koostis

Põhiliselt eristatakse traditsioonilist (rohkem sideainena liimi/želatiini kasutavat) ja tänapäevast akrüülgessot. Akrüülgesso on levinud tänu sellele, et see kuivab kiiremini, paindub ja on veekindel pärast kuivamist. Traditsiooniline gesso on aga sageli siledama ja väga kleepuva pinnaga, mis sobib teatud tehnilistele nõudmistele (nt tempera või ajaloolised restaureerimistööd).

Kuidas gessot kanda — praktilised nõuanded

  • Aluspinna ettevalmistus: pind peab olema puhas, kuiv ja tolmuvaba. Puidu puhul sulge servad ja praod; lõuendil pinguta vajadusel kangas enne kruntimist.
  • Kihid: tavaliselt kantakse 2–4 õhukest kihti gessot. Iga kihi peab laskma täielikult kuivada enne järgmise pealekandmist.
  • Kasutusviis: gessot võib kanda pintsliga, rulliga või spaatliga. Õhukesed kihid annavad stabiilsema tulemuse kui üks paks kiht.
  • Liivapaber ja viimistlus: pärast kuivatamist saab pinda kergelt lihvida pehmemaks ja ühtlasemaks tulemuseks. Liivapaberist tekkiv tolm tolmu kogunemise vältimiseks puhasta põhjalikult.
  • Tumedate värvide ettevalmistus: kui soovid tumedamat tausta, võid kasutada toonitud gessot või kanda tumedama värviga „pesu“ enne lõplikku maalimist.
  • Õli vs akrüül: õlivärvide all on soovitatav kasutada akrüülgessot või traditsioonilist krunti, mis sobib õli aluseks — vältida otsest õli-peal-gesso kombinatsiooni, mis võib põhjustada pragunemist, kui kihtide painduvus erineb.

Nõuanded algajale

  • Alusta alati õhukeste kihtidega ja loo mitme kihi kaudu soovitud pind.
  • Testi erinevaid pabereid või väikesi lõuendeid, et leida sobiv gesso- ja lihvimistehnika enne suurema töö kallale asumist.
  • Kui tahad säilitada kanga tekstuuri, kanna vähem gessot; kui soovid väga siledat pinda, kanna rohkem ja lihvi vahepeal.

Ohutus ja hooldus

Kuivades ja lihvides tekib gessost tolm, mis võib ärritada hingamisteid — kasuta vajadusel tolmukaitset ja tööta hästi ventileeritavas ruumis. Säilita valmis krunditud töid kuivas ja otsese päikesevalguse eest kaitstult; akrüülgesso muutub stabiilseks ja veekindlaks pärast täielikku kuivamist, kuid traditsiooniline liimipõhine gesso võib olla tundlikum niiskuse suhtes.

Levinud vead

  • liiga paksude kihtide pealekandmine (pikk kuivamisaeg, lõhenemise oht);
  • lihvimata pind enne maalimist, mis jätab nähtavad jooned ja ebatasasused;
  • sobimatu gesso kasutamine valitud maali- või tehnika jaoks (nt õlivärv akrüülgesso alla ilma sobiva vahekihita).

Kokkuvõttes on gesso lihtne, aga väga kasulik töövahend, mis aitab saavutada ühtlase, töö jaoks sobiva pinna ja mõjutab oluliselt lõpliku maali välimust. Katsetades erinevate kihtide, lihvimise ja tooni kombinatsioonidega leiab iga kunstnik enda tööstiilile sobiva gesso töötluse.