Hiiglaslik sipelgapoeg [[Hiiglaslik sipelgapoeg
Hiiglaslik sipelgapüüdja (Myrmecophaga) on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elav loom, keda tuntakse ka sipelgakaru nime all.
See on ainus hammasteta imetaja. Tema toit koosneb termiitidest ja sipelgatest, sellest ka nimi. Ta on suurim sipelgapoeg: tema pikkus on 182-217 cm. Isased kaaluvad 33-41 kg, emased 27-39 kg. See liik elab maapinnal, erinevalt teistest elavatest sipelgapesadest ja laiskloomadest, kes on arboreaalsed või poolsabareaalsed. Ta toitub avatud aladel ja puhkab metsasemates elupaikades.
Eluviis
Hiiglaslik sipelgas on kohanenud termiitide ja sipelgate söömiseks ning tema suus puuduvad hambad. Ta kasutab nende üleskaevamiseks oma eesmisi küüniseid ja nende kogumiseks oma pikka, kleepuvat keelt. Nad söövad iga päev umbes 30 000 sipelga ja termiiti.
Keel võib ulatuda kuni 45 cm (18 tolli), mis on pikem kui kolju pikkus, ja liikuda sisse ja välja umbes 160 korda minutis (peaaegu kolm korda sekundis). Sipelgate keelel on vähe või üldse mitte kinnitusi keelelihasele ja see võimaldab tal oma keelt nii kaugele ja nii kiiresti liigutada. Hüoidi on suur, V-kujuline ja paindlik ning toetab keelt, kui see suust sisse ja välja liigub. Enne allaneelamist purustatakse putukad vastu suulauku.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kus elab hiiglaslik sipelgapoeg?
V: Hiiglaslik sipelgapoeg elab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Küsimus: Mis on hiiglasliku sipelgapüüdja teine nimi?
V: Hiiglaslikku sipelgapüüdjat tuntakse ka sipelgakaru nime all.
K: Mis on hiiglasliku sipelgapüüdja toitumisviiside poolest ainulaadne?
V: Hiiglasliku sipelgapüüdja toit koosneb ainult termiitidest ja sipelgatest, sellest ka tema nimi.
K: Kas hiiglaslikul sipelgapesal on hambad?
V: Ei, hiiglaslik sipelgas on ainus imetajatest, kellel ei ole hambaid.
K: Kui suur on hiiglaslik sipelgapoeg?
V: Hiiglaslik sipelgapoeg on suurim sipelgapoeg, kelle pikkus on 182-217 cm. Isasloomad kaaluvad 33-41 kg ja emasloomad 27-39 kg.
K: Kus hiiglaslik sipelgapoeg tavaliselt toitub ja puhkab?
V: Hiiglaslik sipelgapoeg toitub avatud aladel ja puhkab rohkem metsaga kaetud elupaikades.
K: Kas teised elavad sipelgapesad ja laiskloomad on arboreaalsed või poolsuspetsid?
V: Jah, teised elavad sipelgapesad ja laiskloomad on arboreaalsed või pooleldi arboreaalsed.
