Gippslandi hiiglaslik vihmauss (Megascolides australis) — elupaik ja ohustatus

Gippslandi hiiglaslik vihmauss (Megascolides australis) on üks Austraalia ligi 1000 kohalikust vihmaussi liigist. Need hiiglaslikud vihmaussid on keskmiselt 100 cm pikad ja umbes 2 cm läbimõõduga; mõnikord võib pikkus ulatuda kuni 3 meetrini. Pikkust on raske täpselt mõõta, sest ussid venivad, seetõttu hindavad teadlased suurust sageli kaalu järgi — värske täiskasvanud isendi keskmine kaal on umbkaudu 200 grammi. Välimuselt on neil tumelilla pea ja sinihall keha, keha on selgelt segmenteeritud ja kaetud väikeste harjastega (setaed), mis aitavad liikuda maa sees.

Levik ja elupaik

Ussid on levinud vaid väiksel alal Lõuna‑Gippslandis (Bass River Valley, Korumburra ja Warragul lähedal). Nende leviala on hinnanguliselt umbes 100 000 hektarit. Nad elavad eelistatult niisketes, savisel maapinnas, sageli sinakashalli savi taskutes vee lähedal. Tavalised elupaigad on kõrged eukalüptimetsad, kus pinnas on tihedam ja püsivalt niiske.

Eluviis

Gippslandi hiiglaslikud vihmaussid elavad peamiselt sügaval maa all püsivates koobastes. Tavapärased tunneli sügavused on umbes 500 mm (0,5 m), kuid koopad võivad ulatuda kuni 1,5 m või enam. Neil on püsiv burrow‑süsteem, mida nad kasutavad toitmiseks (võtavad maapinnast orgaanilist ainet) ja varjuks. Pinnale ilmuvad ussid tavaliselt ainult pärast tugevat vihma või niiskuse suurenemist.

Paljunemine ja elutsükkel

Need ussid paljunevad aeglaselt. Emane isend muneb tavaliselt ühe suure muna, mille läbimõõt on umbes 4–7 cm. Muna kestus võib olla pikk — koorumine võtab kuni ühe aasta. Pärast koorumist kulub noorloomadel mitu aastat, et saavutada täiskasvanud suurus ja suguküpsus. Selle aeglase kasvutempo tõttu on populatsioonide taastumine pärast vähendamist väga aeglane.

Ökoloogiline roll

Gippslandi hiiglaslikud vihmaussid mängivad olulist rolli pinnase tervises: nende tunnelid parandavad õhutust ja vee liikumist pinnases, nende tegevus aitab lagundada ja segada orgaanilistainet ning toetab mikroorganismide ja taimede toitainete kättesaadavust. Seetõttu on nad ka indikaatorliik, mis näitab ökosüsteemi seisundit.

Ohustatus ja ohutegurid

Liigi elupaikade olulised muutused on vähendanud nende arvukust ja laienemist. Peamised ohud on:

  • metsade raie ja põllumajandusse ümberkujundamine — suur osa kõrgematest eukalüptimetsadest on maha raiutud;
  • pinnase muutumine — drenaaž, tihendamine (masinatel sõitmine), soolastumine ja muud tegurid muudavad elupaiga sobimatuks;
  • keemilised reostused ja pestitsiidid, mis võivad kahjustada nii usse kui nende toiduallikat;
  • habitatide killustumine, mis piirab isendite liikumist ja geenivoolu.

Neid muutusi arvestades on liik kantud ohualdiste liikide nimekirja ning vajadus kaitse järele on suur. Aeglane elutsükkel ja vähene paljunemiskiirus muudavad liikide taastumise eriti tundlikuks inimtegevuse mõju suhtes.

Kaitse ja soovitused

  • säilitada ja taastada eukalüptimetsade jäänuseid ning hoida pinnase niiskustaset;
  • piirata intensiivset põllumajandust ja raskete masinate kasutamist tundlikes alades;
  • kehtestada kaitsekoridore ja suurendada elupaikade ühenduvust, et vältida killustumise mõju;
  • toetada uurimistöid, mis kaardistavad levikut, populatsiooni suurust ja elutingimuste täpseid nõudmisi;
  • teavitustöö kohalike kogukondade ja eramajandite seas, et vähendada kahjustavat tegevust usside elupaikades.

Huvitavad faktid

  • kuigi neid nimetatakse hiiglaslikeks vihmaussideks, on nad siiski õrnad ja hästi kohastunud elama sügaval pinnases;
  • pikkuse hindamine kaalumise järgi tuleneb asjaolust, et väljapööritud isendid võivad venida ja nii anda eksitava pikkuse; kaal annab stabiilsema mõõdu;
  • neid usse on raske märgata ja uurida just nende maa-aluse eluviisi tõttu, mistõttu olemasolevad andmed leviku ja arvukuse kohta on osaliselt ebapiisavad.

Gippslandi hiiglaslik vihmauss on väärt tähelepanu nii teadusele kui looduskaitsele — tema olemasolu peegeldab kohalike metsade ja pinnase heaolu ning tema säilimine sõltub inimeste suutlikkusest säilitada sobivaid elupaiku.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hiiglaslik Gippslandi vihmauss?


V: Hiiglaslik Gippslandi vihmauss on Austraalias levinud vihmaussiliik.

K: Milline on hiiglasliku Gippslandi vihmaussi keskmine suurus?


V: Gippslandi hiiglaslik vihmauss on keskmiselt 100 cm pikk ja 2 cm läbimõõduga, kuid tema pikkus võib ulatuda kuni 3 meetrini.

K: Kuidas teadlased mõõdavad hiiglasliku Gippslandi vihmausside suurust?


V: Madude pikkust on raske mõõta, mistõttu teadlased kasutavad nende suuruse hindamiseks kaalu. Värske täiskasvanud ussikese keskmine kaal on umbes 200 grammi.

K: Kuidas näevad hiiglaslikud Gippslandi vihmaussid välja?


V: Neil on tumelilla pea ja sinihall keha.

K: Kus võib hiiglaslikku Gippslandi vihmaussi leida?


V: Gippslandi hiiglaslikku vihmaussi leidub Lõuna-Gippslandis Bass River Valley's, Korumburra ja Warraguli lähedal, väikestes sinakashalli savi taskutes vee lähedal.

K: Milline on hiiglasliku Gippslandi vihmaussi elupaik?


V: Elupaigaks, kus ussid elasid, olid kõrged eukalüptimetsad.

K: Miks on hiiglaslik Gippslandi vihmauss kantud ohustatud liigi nimekirja?


V: Nad on kantud ohualdiste liikide nimekirja, sest nende elupaik on peamiselt põlluharimise jaoks välja raiutud ja nende aeglane kasvukiirus muudab nad ohualdisteks.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3