Gram-värvimine
Grami värvimine (ehk Grami meetod) on viis bakterite liigitamiseks kahte suurde rühma: grampositiivsed ja gramnegatiivsed. Nimetus pärineb selle leiutajalt Hans Christian Gramilt.
Grami meetodiga värvitakse bakterid nende rakuseinte keemiliste ja füüsikaliste omaduste järgi. Kõigepealt kantakse bakteritele violetne värvaine. See värvaine värvib peptidoglükaani, paksu kihi, mida leidub ainult grampositiivsetel bakteritel. Pärast esimest värvimist annab teine värv (tavaliselt safraniin või fuchsiin) kõigile gramnegatiivsetele bakteritele punase või roosa värvi.
Grami värvus on peaaegu alati esimene samm bakteriaalse organismi identifitseerimisel. Siiski ei saa kõiki baktereid selle meetodi abil klassifitseerida. Baktereid, mille puhul see meetod ei toimi, nimetatakse "gram-variantideks" või "gram-määramatuteks".
Gram töötas selle tehnika välja koos teise teadlase Carl Friedländeriga ühes Berliini haiglas. Gram kasutas seda testi siiski kõigepealt selleks, et muuta kopsudes olevad bakterid kergemini nähtavaks. Ta avaldas oma valmis meetodi 1884. aastal.
Staphylococcus aureus grampositiivsete kookide (lilla) ja Escherichia coli gramnegatiivsete bakterite (punane) Gram-värvimine.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Grami värvimine?
V: Gram-värvimine on meetod bakterite klassifitseerimiseks kahte suurde rühma: grampositiivsetesse ja gramnegatiivsetesse.
K: Kes leiutas Gram-värvimise?
V: Grami värvimise leiutas Hans Christian Gram.
K: Kuidas Grami värvimine toimib?
V: Grami värvimine värvib baktereid nende rakuseinte keemiliste ja füüsikaliste omaduste järgi. Bakteritele pannakse violetne värvaine, mis värvib peptidoglükaani, paksu kihi, mida leidub ainult grampositiivsetel bakteritel. Pärast esimest värvimist annab teine värv (tavaliselt safraniin või fuchsiin) kõigile gramnegatiivsetele bakteritele punase või roosa värvi.
K: Miks on Gram-värvimine oluline?
V: Gram-värvimine on oluline, sest see on peaaegu alati esimene samm bakteriaalse organismi identifitseerimisel.
K: Kas kõiki baktereid saab Grami värvimise abil klassifitseerida?
V: Ei, kõiki baktereid ei saa Grami värvimise abil klassifitseerida. Baktereid, mille puhul see meetod ei toimi, nimetatakse "gram-variantideks" või "gram-ebemääramatuteks".
K: Milleks kasutas Gram algselt Grami värvimist?
V: Gram kasutas Gram-värvi selleks, et muuta kopsudes olevad bakterid kergemini nähtavaks.
K: Millal avaldati Grami värvimise meetod?
V: Grami värvimismeetodi avaldas Gram 1884. aastal.
