Maoveski (ventriculus) — lindude ja loomade toidu jahvatuselund
Maoveski (ventriculus) selgitab, kuidas lindude ja loomade lihaseline gizzard koos kivikestega toitu jahvatab — anatoomia, toimimine ja kohastumused.
Maoveski (lat. ventriculus) on mao lihaseline osa, mis jahvatab ja peenestab toitu. See on eriti oluline loomadel, kellel puuduvad või on vähesed hambad — maoveski võimaldab mehaaniliselt töödelda toitu enne edasist seedimist.
Maoveskid esinevad pterosauruste ja lindude, dinosauruste ja krokodillide, samuti paljude kalade ja koorikloomade seedesüsteemis. Maoveski suurus, lihasmass ja sisepinna tugevus sõltuvad liigist ja toitumisest.
Maoveskid töötavad nii, et loom või lind neelab sageli alla kruusa ja väikseid kive (inglise keeles "grit"), mis satuvad maoveskiõõnde. Maoveski tugevad lihased suruvad ja hõõruvad toitu nende kivikestega, peenestades selle mehaaniliselt. Maoveski seinad on lihaselised ja tihti vooderdatud sitke kihiga: see kiht on valmistatud süsivesikute ja valkude kompleksist, mida nimetatakse koiliiniks, ja see kaitseb maolõõne lihaseid.
Lindudel toimub seedimine kahes astmes: toit liigub esmalt näärmagu ehk proventrikulusse, kus lisatakse seedenõresid, ja seejärel läheb lihasmasusse ehk maoveskisse (ventriculus), kus toitu jahvatatakse. Paljud linnud hoiavad toitu vajaduse korral oma saagis. Maoveski võib toitu koos eelnevalt alla neelatud kividega peenestada ning mõnel liigil toimub toitainete töötlemine vaheldumisi proventrikuluses ja maoveskis. Maoveski sisepinda kaitsev koiliin aitab vältida kulumist ja parandab peenestamist; see vooder on valmistatud süsivesikute ja valkude kompleksist.
Seedimise korraldus erineb liikide lõikes: lindudel asub näärmagu enne maoveskit, kuid mõnede putukate, näiteks rohutirtsudel, võib olla funktsionaalselt teine järjekord või analoogne lihaseline osa enne näärmagut. Vihmaussidel esineb maoveski, kuid neil puudub eraldi näärmagu — nende seedimine toimub teistsuguse, ent efektiivse mehhanismi abil.
Tuvi mao (seeria 8), paremal pool kaksteistsõrmiksoolest jalgade vahel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on gitsar?
V: Magu on teatud loomade mao osa, mis jahvatab toitu.
K: Millistel loomadel on jahvatavad hambad ja nad ei vaja seetõttu maomagu?
V: Loomad, kellel on jahvatavad hambad, ei vaja mao.
Küsimus: Millistel loomadel on mao?
V: Paljudel loomadel on mao, sealhulgas pterosaurustel ja lindudel, dinosaurustel ja krokodillidel, samuti paljudel kaladel ja koorikloomadel.
K: Kuidas töötab mao?
V: Magu töötab nii, et loom sööb kruusa ja väikseid kive, mis jahvatavad toidu vastu magu, mis on lihaseline ja sitke materjaliga vooderdatud.
K: Kuidas töötab maolõhe lindudel?
V: Lindudel läheb toit pärast maohappe läbimist lihasesse maole (mida nimetatakse ka ventriculuseks), s.t. maoussõlme, kus see enne tagasipöördumist tõelisse maole jahvatatakse koos eelnevalt alla neelatud kividega.
Küsimus: Mis kaitseb lindude maolihaseid?
V: Lindude maolihaseid kaitseb sitke kiht, mis koosneb süsivesikutest ja valkudest koosnevast koiliinikompleksist.
K: Kas kõigil loomadel on mao ja maoussõlm?
V: Ei, kõigil loomadel ei ole mao ja pugemarja. Näiteks rohutirtsudel on kõhutäis enne mao, vihmaussidel on ainult kõhutäis ja mao puudub.
Otsige