Purilennukid — mootorita õhusõidukid: määratlus, tüübid ja lendamine
Tutvu purilennukitega: mootorita õhusõidukite määratlus, tüübid (kahekohaline, rippkuulip, paraplaan) ning kuidas, kus ja miks neid lennata.
Purilennukid on õhusõidukid, millel puudub mootor ja mis liiguvad õhus peamiselt tiibade aerodünaamilise tõuke abil. Purilennukeid juhivad piloodid käsijuhtimise kaudu: juhtkang ja pedalid liiguvad roolipindadega (kõrg- ja roolpinnad ning roolikutid). Mõnel purilennukil on ainult üks istekoht, teisel pool kaks istekohta (õpetaja ja õpilane või tandemlendurid) — kahekohalistel mudelitel on tihti mõlema piloodi jaoks võimalikud juhtimisseadmed. Purilennukitel on alati pilootide istmed ning neid valmistatakse nii lihtsana algõppeks kui ka väga kõrge sooritusega võistlusmudeleid.
Põhiomadused ja aerodünaamika
Purilennukitel on pikad ja õhukesed tiivad suure tiivaulatuse ja aspekte suhtarvuga, mis annab neile head libisemisomadused ja väikese languskiiruse. Hea purilennuk võib omada suuret glide ratio (st pikivaade ühe kõrgusmeetri kohta) — see tähendab, et purilennuk "lendab kaugele" võrreldes alla langemisega. Kui purilennuk ületab õhu, kus on tõusvad õhuvoolud, siis see kaotab kõrgust aeglasemalt või võib isegi tõusta.
Tõusuallikad — miks purilennuk jääb õhku
Purilennukid kasutavad õhu looduslikke tõususid, et püsida või tõusta kõrgusele. Tavalised tõusuallikad on:
- termilised tõusud — päikese soojendatud maa tõstab õhukuplites sooja õhu üles;
- harjutõus (ridge lift) — tuul, mis puhub vastu mäetipu või loodusliku rinde, suunab õhu ülespoole;
- laine tõus (wave lift) — tugevamates tingimustes tekivad mäeahelikest kõrgemad õhulained, millel saab saavutada väga suurt kõrgust.
Stardimeetodid
Purilennukid ei saa tavaliselt ise maapinnalt õhku tõusta, neid tõmmatakse üles teise abiseadmega. Peamised käivitusviisid on:
- õhku tõmbamine mootoriga õhusõidukiga (aerotow) — mootoriga lennuk veab purilennukit õhku ja katkestab ühenduse, kui purilennuk vabaneb;
- maapinnal olev vints (winch launch) — tugev vints tõmbab purilennukit kiirelt õhku, tavaliselt lühikese ja järsu stardi jaoks;
- tõmberent (auto-tow) — auto või traktor tõmbab purilennukit;
- kaugemat tüüpi — mõned purilennukid on varustatud väikese sisseehitatud mootoriga (motopurilennukid), mis võimaldab iseseisvat starti ja ülalhoidmist; need on juba eraldi kategooria.
Teised purilennukilaadsed tüübid
Lisaks klassikalistele raamide ja kõva kerega purilennukitele on olemas veel lihtsamad ja kergemad variandid:
- Rippkuulipiloodid (hang-glider) kasutavad avatud raamistikku, mis annab tiibadele kuju; sellel tüübil ei ole tavaliselt istmeid ega juhtkangi — piloot ripub rakmes ja juhib tiiba oma keharaskuse nihkega;
- Paragliderite tiivad on nagu langevarjud (ram-air parafoil) ja neil ei ole jäika raamkuju; kontroll toimub pidurisangade abil ja samuti kehakaalu nihutusel. Paraglidereid lastakse sageli mäetippudelt või kaljupiiride servadelt ning neid kasutatakse nii harrastusena kui ka võistlustena.
Ehitus, varustus ja ohutus
Purilennukite kere ja tiivad on valmistatud erinevatest materjalidest: vanemad mudelid kasutavad puitu ja kangast, kaasaegsed aga komposiitmaterjale (klaaskiud, süsinikkiud), mis annavad kerguse ja parema aerodünaamilise kujuga tiivad. Tiibadel võivad olla ka:
- spoilerid/airbrakes (õhupeegeldid) kiiruse ja laskumise reguleerimiseks,
- flapsid mõnel mudelil,
- peamiselt kokkukäiv maandumisrattasüsteemid.
Koolitus, võistlused ja seltskond
Purilennukite juhtimiseks on sageli vaja piloodiluba või sertifikaati, mis hõlmab nii teoreetilist õppeosa kui ka praktikat ja kontrolllende instruktori juuresolekul. Purilend on populaarne spordiala: on võistlusi ja pikkade vahemaade ülekandmist nõudvaid riste (cross-country), millel lendurid plaanivad ja sooritavad päevas mitusada kilomeetrit. Samuti on võimalik lüüa lennupüüdmis- ja kõrgusrekordeid. Paljud harrastajad lendavad klubides ja kogukondades, kus jagatakse teadmisi ning korraldatakse ühislende ja õppepäevi.
Miks inimesed purilennukitega lendavad?
Purilend pakub unikaalset vabaduse ja looduslähedust tunnet: lendu juhitakse looduslike õhuvoolude järgi, mis teeb iga lennu erinevaks. Mõned lendavad võistlemise ja rekordi eesmärgil, teised naudivad rahulikku hõljumist ja maastiku vaatlemist. Hooldus, ohutus ja hea ilmavaatlus on purilennu keskseks osaks, kuid oskus kasutada termikaid ja muid tõuse võimaldab pikki ja rahuldustpakkuvaid lende.

Kaasaegne purilennuk lendamas Lac de Serre Ponçoni järve kohal Prantsuse Alpides.
Piloodi iste ja juhtimisseadmed
Küsimused ja vastused
K: Mis on glee?
V: Purilennuk on õhusõiduk, millel ei ole mootorit ja mida juhib piloot juhtkangi abil.
K: Mitu inimest võivad mõned purilennukid kanda?
V: Mõned purilennukid võivad kanda ainult ühte inimest, teised aga kahte.
K: Kuidas juhitakse kahe istmega purilennukeid?
V: Kahe istekohaga purilennukites on mõlemal piloodil õhusõiduki juhtimiseks juhtkepi.
K: Mis on purilennukid?
V: Purilennukid on pikkade tiibadega purilennukid, mis kaotavad aeglaselt kõrgust.
K: Mis on purilennuk?
V: Purilennukiga lendamine on see, kui purilennuki piloot paneb selle tõusma, lennates kohtadesse, kus õhk tõuseb kiiremini kui purilennuk langeb.
K: Kuidas pääsevad purilennukid õhku?
V: Purilennukid ei saa ise õhku tõusta. Neid tõmbab õhku mootoriga õhusõiduk või maapealne mootor.
K: Millised on teised kaks purilennukitüüpi?
V: Teised kaks purilennukitüüpi on hõljukid ja paragliderid. Rippkuulipiloodidel on raam, mis annab tiibadele kuju, kuid neil ei ole istmeid ega juhtkangi, samas kui paragliderite tiivad on nagu langevarjud ja neil ei ole raamistikku, mis annaks neile kuju.
Otsige