Great Slave Lake
Suur oru järv (prantsuse keeles Grand lac des Esclaves) on suuruselt teine järv Kanada Loodeterritooriumidel. See on Põhja-Ameerika sügavaim järv 614 meetri kõrgusel ja maailma üheksandaks suurim järv. Ta on 480 km pikk ja 19-109 km lai. See hõlmab 27 200 ruutkilomeetrit. Järv jagab oma nime Slavey First Nationsiga. Järve ääres asuvad järgmised linnad: Yellowknife, Hay River, Behchoko, Fort Resolution, Lutselk'e, Hay River Reserve, Dettah ja N'Dilo.
Ajalugu
Põhja-Ameerika aborigeenid olid esimesed inimesed, kes elasid järve ümber. Nad rajasid kogukondi, sealhulgas Dettah, mis eksisteerib veel tänapäevalgi. Briti karusnahakaupmees Samuel Hearne uuris seda piirkonda 1771. aastal ja ületas jäätunud järve. Ta nimetas selle Athapuscowi järveks. See oli Athabaska nime vääritimõistmine. Aastatel 1897-1898 reisis Ameerika piirivalvur Charles "Buffalo" Jones Arktika piirile.
1930. aastatel avastati seal kuld ja asutati Yellowknife'i linn. Sellest sai Loodeterritooriumide pealinn. 1967. aastal ehitati ümber järve aastaringne maantee, mis oli algselt Mackenzie maantee pikendus, kuid mida nüüd tuntakse Yellowknife'i maantee või Highway 3 nime all. 24. jaanuaril 1978 langes orbiidilt alla ja purunes Nõukogude radari- ja ookeanituvastussatelliit Kosmos 954, mis sai nimeks Kosmos 954. Satelliidi pardal oli tuumareaktor. Tuumasüdamiku tükid kukkusid Great Slave Lake'i lähedale. 90 % tuumaprahist korjas rühm nimega "Operation Morning Light" (Hommikuvalgus). Nende hulka kuulusid inimesed nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Kanadast.
Geograafia ja looduslugu
Järve suubuvad Hay, Slave ja Taltsoni jõed. Mackenzie jõgi voolab välja. Läänekaldal on metsad, kuid idakaldal ja põhjapoolses harus on tundra. Lõuna- ja idakaldad ulatuvad Kanada kilbi servani. Great Slave Lake jääb suurest jääajajärvest koos teiste järvedega, nagu Great Bear ja Athabasca.
Järve peamine lääneosa on kauss, mille pindala on 18 500 km2 (7 100 ruutmi) ja maht 596 km3 (143 kuupmi). Selle põhiosa suurim sügavus on 187,7 m (616 jalga) ja keskmine sügavus 32,2 m (106 jalga). Idas asuvad McLeodi laht (62°52′N 110°10′W / 62.867°N 110.167°W / 62.867; -110.167 (McLeodi laht, Great Slave Lake)) ja Christie laht (62°32′N 111°00′W / 62.533°N 111.000°W / 62.533; -111.000 (Christie Bay, Great Slave Lake)) on palju sügavamad, Christie Bay suurim registreeritud sügavus on 614 m (2 014 ft).
Great Slave Lake'ist lõuna pool, Wood Buffalo rahvuspargi kõrvalises nurgas pesitseb kurgikari.
Mackenzie jõe valgala, mis näitab Great Slave Lake'i asukohta Lääne-Kanadas Arktikas.
Great Slave Lake'i idapoolne haru.
Jäätee
Great Slave Lake'il on üks jäätee. See ühendab Yellowknife'i Dettahiga.
Seotud leheküljed
- Kanada järvede loetelu
Northern Bay, Great Slave Lake
Küsimused ja vastused
K: Mis on suurriik?
V: Great Slave Lake on suuruselt teine järv Kanada Loodeterritooriumidel.
K: Kui sügav on Great Slave Lake?
V: Great Slave Lake on Põhja-Ameerika sügavaim järv 614 meetri sügavusel.
K: Kui suur on Great Slave Lake?
V: Great Slave Lake hõlmab 27 200 ruutkilomeetrit ning on 480 kilomeetrit pikk ja 19-109 kilomeetrit lai.
K: Miks on Great Slave Lake nii nimetatud?
V: Great Slave Lake on nime saanud Slavey First Nations'i rahva järgi.
K: Millised on mõned Great Slave Lake'i ääres asuvad linnad?
V: Mõned järve ääres asuvad linnad on Yellowknife, Hay River, Behchoko, Fort Resolution, Lutselk'e, Hay River Reserve, Dettah ja N'Dilo.
K: Milline on Great Slave Lake'i suurusjärjestus maailmas?
V: Great Slave Lake on maailma suuruselt üheksas järv.
K: Millises keeles on Great Slave Lake tuntud ka kui Grand lac des Esclaves?
V: Great Slave Lake on prantsuse keeles tuntud ka kui Grand lac des Esclaves.
