Great Slave Lake (Kanada) — Põhja-Ameerika sügavaim, maailma 9. suurim järv

Suur oru järv (prantsuse keeles Grand lac des Esclaves) on suuruselt teine järv Kanada Loodeterritooriumidel. See on Põhja-Ameerika sügavaim järv, maksimaalse sügavusega 614 meetrit, ja maailma üheksas suurim järv pindalaga umbes 27 200 km². Järv on kuni 480 km pikk ning 19–109 km lai, ulatudes mitme laiuvasse ossa ja lahe sisse. Järv jagab oma nime Slavey First Nationsiga — nimi pärineb kohalike dene keelte nimetusest, mis tõlgiti inglise keelde ajalooliselt kui "Slavey". Järve ääres ning selle rannikualadel asuvad peamised asulad: Yellowknife, Hay River, Behchoko, Fort Resolution, Lutselk'e, Hay River Reserve, Dettah ja N'Dilo.

Asukoht ja hüdroloogia

Suur oru järv asub Kanada põhjapoolsetes piirkondades ja on oluline osa piirkondlikust vesikonnast. Järveveed kogunevad mitmelt jõelt (näiteks Hay River ja teised väiksemad vooluveed) ja järvest saab alguse Mackenzie jõgi, mis voolab Põhja-Jäämerre. Järve rannik on liigendatud, seal on sügavad lahed ja kitsamad kanalid, mis mõjutavad voolusuundi ja jääolusid talvel.

Geoloogia ja teke

Järv asub vanal kanadal ajaloolisel laamendil ning selle sügavused on tekkinud peamiselt viimase jääaja ja sellele järgnenud geomorfoloogiliste protsesside mõjul. Sügavad kurud säilitasid külmade kliima- ja erosioonitegurite mõjul, mistõttu järve maximaalsügavus on väga suur võrreldes enamikuga teistest Põhja-Ameerika järvedest.

Loodus ja elurikkus

Kalad ja kalandus: järves esineb mitmeid kalaliike, näiteks põhjasiig (lake trout), lõheliigid (char), lõunapoolsemad jahedaveelised liigid, tühjpüük (whitefish) ja haug. Kalandus on nii kohalike elatusallikas kui ka oluline vabaaja- ja turismitegevus.
Rannikualad ja linnustik: järve rannikualad pakuvad pesitsuskohad paljudele rände- ja pesitsevatele lindudele ning on olulised märgalade ja rannikubiotoopide säilitamiseks.
Ilm ja jää: talvel katab järve jäide, mis võib kesta mitu kuud; jäätumine võimaldab talveajal üle jää liiklemist ja taliteid. Kevadel ja sügiseti mõjutavad ilmastikutingimused järvel liikuvaid jää- ja laineolusid.

Inimeste kasutus, majandus ja kultuur

Järv on piirkondlikult tähtis nii transporti, kalapüüki, kui ka vaba aja veetmise jaoks. Yellowknife on piirkondlik keskus ja teeninduskeskus ning sealt pärinevad ka seni peamised majanduslikud tegevused (ringkäigud, kalandus, kaevandamine ja turism). Järve ääres elavad ka mitmed First Nations kogukonnad, kelle kultuur ja elatusviisid on tihedalt seotud järvega.

Keskkonnaprobleemid ja kaitse

Regioonis on olnud keskkonnaprobleeme, mille hulka kuuluvad tööstuslik reostus ja kaevandustegevuse pärand (nt päevade jooksul tekkinud saasteaine jäägid) ning kliimamuutuse pikaajalised mõjud (nt jääkatte vähenemine, veetemperatuuri muutused). Yellowknife ümbruses on tehtud taastetöid ja puhastusprojekte, et vähendada varasemate kaevanduste mõju järve ja selle rannikualade tervisele. Samas on käimas ka kohalike kogukondade ja valitsusasutuste koostöö looduskaitse ning säästva majandamise tugevdamiseks.

Turism ja vaatamisväärsused

Suur oru järv meelitab külastajaid, kes huvituvad kalapüügist, paadisõitudest, metsikus looduses matkamisest ning linnuvaatlusest. Talvel tõmbavad tähelepanu jäälähedased tegevused ja võimalus kogeda põhjapoolset talveelu. Kohalikud giidteenused ja majutusasutused pakuvad reise ning järveäärseid elamusi, mis tutvustavad nii loodust kui ka kohalikke kultuuriväärtusi.

Kuigi järv on geograafiliselt kaugel paljudest suurematest keskustest, on selle tähtsus kohaliku elukorralduse, kultuuri ja ökosüsteemide seisukohalt suur ning järve kaitse ja säästev kasutamine on jätkuvate arutelude keskmes.

Ajalugu

Põhja-Ameerika aborigeenid olid esimesed inimesed, kes elasid järve ümber. Nad rajasid kogukondi, sealhulgas Dettah, mis eksisteerib veel tänapäevalgi. Briti karusnahakaupmees Samuel Hearne uuris seda piirkonda 1771. aastal ja ületas jäätunud järve. Ta nimetas selle Athapuscowi järveks. See oli Athabaska nime vääritimõistmine. Aastatel 1897-1898 reisis Ameerika piirivalvur Charles "Buffalo" Jones Arktika piirile.

1930. aastatel avastati seal kuld ja asutati Yellowknife'i linn. Sellest sai Loodeterritooriumide pealinn. 1967. aastal ehitati ümber järve aastaringne maantee, mis oli algselt Mackenzie maantee pikendus, kuid mida nüüd tuntakse Yellowknife'i maantee või Highway 3 nime all. 24. jaanuaril 1978 langes orbiidilt alla ja purunes Nõukogude radari- ja ookeanituvastussatelliit Kosmos 954, mis sai nimeks Kosmos 954. Satelliidi pardal oli tuumareaktor. Tuumasüdamiku tükid kukkusid Great Slave Lake'i lähedale. 90 % tuumaprahist korjas rühm nimega "Operation Morning Light" (Hommikuvalgus). Nende hulka kuulusid inimesed nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Kanadast.

Geograafia ja looduslugu

Järve suubuvad Hay, Slave ja Taltsoni jõed. Mackenzie jõgi voolab välja. Läänekaldal on metsad, kuid idakaldal ja põhjapoolses harus on tundra. Lõuna- ja idakaldad ulatuvad Kanada kilbi servani. Great Slave Lake jääb suurest jääajajärvest koos teiste järvedega, nagu Great Bear ja Athabasca.

Järve peamine lääneosa on kauss, mille pindala on 18 500 km² (7 100 ruutmi) ja maht 596 km³ (143 kuupmi). Selle põhiosa suurim sügavus on 187,7 m (616 jalga) ja keskmine sügavus 32,2 m (106 jalga). Idas asuvad McLeodi laht (62°52′N 110°10′W / 62.867°N 110.167°W / 62.867; -110.167 (McLeodi laht, Great Slave Lake)) ja Christie laht (62°32′N 111°00′W / 62.533°N 111.000°W / 62.533; -111.000 (Christie Bay, Great Slave Lake)) on palju sügavamad, Christie Bay suurim registreeritud sügavus on 614 m (2 014 ft).

Great Slave Lake'ist lõuna pool, Wood Buffalo rahvuspargi kõrvalises nurgas pesitseb kurgikari.

Mackenzie jõe valgala, mis näitab Great Slave Lake'i asukohta Lääne-Kanadas Arktikas.

Great Slave Lake'i idapoolne haru.

Jäätee

Great Slave Lake'il on üks jäätee. See ühendab Yellowknife'i Dettahiga.

Seotud leheküljed

Kanada järvede loetelu

Northern Bay, Great Slave Lake

Küsimused ja vastused

K: Mis on suurriik?

V: Great Slave Lake on suuruselt teine järv Kanada Loodeterritooriumidel.

K: Kui sügav on Great Slave Lake?

V: Great Slave Lake on Põhja-Ameerika sügavaim järv 614 meetri sügavusel.

K: Kui suur on Great Slave Lake?

V: Great Slave Lake hõlmab 27 200 ruutkilomeetrit ning on 480 kilomeetrit pikk ja 19-109 kilomeetrit lai.

K: Miks on Great Slave Lake nii nimetatud?

V: Great Slave Lake on nime saanud Slavey First Nations'i rahva järgi.

K: Millised on mõned Great Slave Lake'i ääres asuvad linnad?

V: Mõned järve ääres asuvad linnad on Yellowknife, Hay River, Behchoko, Fort Resolution, Lutselk'e, Hay River Reserve, Dettah ja N'Dilo.

K: Milline on Great Slave Lake'i suurusjärjestus maailmas?

V: Great Slave Lake on maailma suuruselt üheksas järv.

K: Millises keeles on Great Slave Lake tuntud ka kui Grand lac des Esclaves?

V: Great Slave Lake on prantsuse keeles tuntud ka kui Grand lac des Esclaves.