Vasaraheide — definitsioon, tehnika ja ajalugu kergejõustikus

Vasaraheide on kergejõustikuvõistlus, kus eesmärk on visata traadi ja käepideme külge kinnitatud rasket metallist palli võimalikult kaugele. Nimetus "vasaraheide" pärineb vanematelt šoti spordivõistlustelt (Highland Games), kus sarnaseid viskeid sooritati juba sajandeid. Tänapäeva võistlusvormi ja reeglid hakkasid kujunema 19. ja 20. sajandil, kui ala võeti ka rahvusvaheliselt harrastusse ja olümpiamängude programmidesse.

Vahendid ja varustus

Vasara koostisosad on metallmass (pall), raudtraat ja käepide. Standardkaalud on tavaliselt 7,26 kg meestel ja 4 kg naistel. Traadi pikkus ja konstruktsioon võivad varieeruda vastavalt vanusele ja sarjale, kuid reglementeeritud võistlusvahendid peavad vastama rahvusvahelistele eeskirjadele. Väljakul kasutatakse viske jaoks ümarat ringi ja ohutuskäikudega kaitsevõrku (cage), mis kaitseb pealtvaatajaid ja kohtunikke ebaõnnestunud visete korral.

Tehnika

Nagu teistelki viskevõistlustel, saavutavad võistlejad maksimaalse distantsi, kui nad lükkavad haamrit pea kohal, et alustada ringikujulist liikumist. Tavapärane tehnika hõlmab järgmisi etappe:

  • Haamri haaramine ja ettevalmistuspositsioon — kaal on hajutatud, põlved kergelt painutatud.
  • Esmane pöörutus/alglaeng — haamer liigub pea kohal, viskaja alustab pöörlemist, et tekitada tsentrifuugjõud.
  • Üks kuni neli pöördepoole — võistlejad sooritavad tavaliselt ühe kuni neli ringi, enamikul rahvusvahelistel tasanditel on levinud kolm või neli pööret, et kiirust järk-järgult suurendada.
  • Vabastamine — viskaja laseb palli ringjoone esiosast lahti suunaga visketsentra poole; oluline on õigel ajal ja õige nurga all vabastada.

Kui arvestada kaugust mõjutavaid tegureid, on kõige olulisemad tegurid pika viske puhul vabastusnurk ja palli kiirus. Tavaliselt püütakse vabastada haamer ligikaudu 40–45 kraadise nurgaga maapinna suhtes ning maksimeerida pöördemomenti ja järelhüpet ringi servas.

Reeglid ja võistluse kulg

Võistlus toimub viskeringist, mille diameeter on reglementi järgi fikseeritud. Viskekatse loetakse kehtivaks, kui viske tulemus maandub heite sektori piiridesse ja viskaja ei riku ringi serva ega astu väljapoole enne mõõtmist. Tavapäraselt saab iga osaleja kolm algkatset; olenevalt võistlusest pääsevad parimad edasi lisakatsetele (nt veel kolm viset finaalis). Kõige kaugem kehtiv viske tulemus määrab koha.

Ohutus

Ohutus on vasaraheites eriti tähtis, sest palli kiirus ja mass võivad olla ohtlikud. Võistlusel on kohustuslik kasutada kaitsevõrku (cage), mis suunab palli ohutult maapinnale ja takistab juhuslikke vigastusi. Pealtvaatajad, treenerid ja kohtunikud peavad viibima ette nähtud ohualadest eemal ning sportlane ei tohi visata, kui keegi on heite sektoris.

Treening ja füüsilised nõuded

Hästi visata suutmiseks vajab sportlane jõudu, kiirust, koordinatsiooni ja tasakaalu. Treening sisaldab jõutreeningut (eriti kere, jalad ja õlad), tehnika- ja kiirustreeningut, ning spetsiifilisi harjutusi haamri ringipöördetreeninguks. Olulised on ka painduvus ja väike vigastuste ennetav töö, sest hoop päritud pööretest koormab liigeseid.

Ajaloost ja olümpia

Vasaraheide sai tuntuks tänu Šotimaa traditsioonidele ja hiljem levis rahvusvaheliselt. Ala oli varajastes olümpia-programmides — meeste vasaraheide on olnud olümpiamängudel alates 1900. aastast. Naiste vasaraheide lisati olümpiamängude hulka hiljem: esimene naiste olümpiavõistlus toimus 2000. aasta Sydney mängudel.

Tuntud sportlased ja rekordid

Vasaraheide maailmarekordid on muljetavaldavad ja püsivad legendaarsete nimedega. Meeste maailmarekord on 86,74 m (Yuriy Sedykh, 1986). Naiste maailmarekord kuulub Anita Włodarczyk'ule — 82,98 m. Need tulemused rõhutavad nii tehnika kui ka puhta jõu olulisust alal.

Kellele sobib ala

Võistlusel võivad osaleda kõik sugupooled ning vasaraheide sobib inimestele, kes naudivad kombineeritud jõu- ja tehnikaalast töö harjutamist. Noorte harrastajate puhul kasutatakse kergemaid haamreid ja lühemaid traate, et tagada tehnika korrektne omandamine ja vähendada vigastuste riski.

Kokkuvõttes on vasaraheide ala, mis ühendab ajaloolist päritolu, kõrget tehnilist nõudlikkust ja füüsilist tugevust. Hästi planeeritud treening, õige varustus ja rangelt järgitud ohutusreeglid võimaldavad nii harrastajatel kui ka tippsportlastel saavutada muljetavaldavaid tulemusi.

Vasaraheite illustratsioon, Kolumbia.Zoom
Vasaraheite illustratsioon, Kolumbia.

Mängi meediat
Mängi meediat

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on vasaraheide?


V: Vasaraheide on kergejõustikuvõistlus, kus võistlejad viskavad traadi ja käepideme külge kinnitatud rasket metallkuuli, püüdes saavutada maksimaalset kaugust.

K: Miks seda nimetatakse vasaraheiteks?


V: Nimetus "vasaraheide" pärineb vanematelt šoti spordivõistlustelt.

K: Milline on haamriheitmise tehnika?


V: Vasara viskamiseks kiigutavad võistlejad seda oma pea kohal, et alustada ringliikumist, ning seejärel rakendavad jõudu ja võtavad kiirust, sooritades ühe kuni neli pööret ringis. Võistlustel teeb enamik viskajaid kolm või neli pööret, et kiirust järk-järgult suurendada iga pöörde puhul.

K: Millised on vasaraheites kõige olulisemad tegurid pika viske sooritamiseks?


V: Vasaraheites on kõige olulisemad tegurid pika viske tegurid laske nurk ja palli kiirus.

K: Kuidas lastakse pall vasaraheites lahti?


V: Viskaja laseb palli vabaks ringi esiosast.

K: Millal võeti vasaraheide olümpiamängudel kasutusele?


V: Vasaraheide oli üks esimesi olümpiamänge, mida mängiti.

K: Kas vasaraheide on soopõhine?


V: Ei, selles võistluses võib osaleda iga sugu.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3