Hawaii-Emperori meremägede ahelat moodustavad Hawaii saared ja Emperori meremäed: kokku on tegu ulatusliku veealuse mäestikuga, mis sisaldab saari, meremäge, atolle, madalaid panku ja riffisüsteeme. Ahel kulgeb Vaikse ookeani põhjaosas kagust loodesse; paljud ahela veealused mäed on kuttid.
Vormumine ja vanusejärjestus
Ahela veealuseid vulkaane on tuvastatud üle 80 ning kogu süsteemi pikkus on ligikaudu 5800 kilomeetrit, ulatudes Aleutide kraavi lähedalt Vaikse ookeani loodeosas kuni noorima vulkaani Loʻihi veealuse vulkaanini, mis asub umbes 35 kilomeetri kaugusel Hawaii saarest kagus ja on endiselt aktiivne kujunemisjärgus. Vanimad ahela osad, näiteks Detroit Seamount, on ligikaudu 81 miljonit aastat vanad, kuigi Detroitist põhjas asuv Meiji Guyot on võib olla veelgi vanem.
Hotspot-teooria ja Emperori «paind»
1963. aastal selgitas geoloog John Tuzo Wilson, et Hawaii–Emperori ahel tekkis siis, kui tektooniline Vaikse ookeani plaat liikus üle suhteliselt püsiva mantli kuumkoha ehk „hotspoti”. Selle tulemusena tekkis ahelas vanusejärjestus: nooremad saared ja vulkaanid asuvad hotspot’i kohal või selle lähistel, vanemad jäävad tahapoole plaatide liikumise suunas. Ahela kujutises ilmneb selge nurk ehk nii‑öeldud Emperori paind — ketis on umbes 47 miljonit aastat vana nihe, mis tähistab Vaikse ookeani plaadi suuna järsku muutust põhjapoolsest liikumisest loode suunas. See „V”-kuju on hästi nähtav ka USGS kaartidel Hawaii saarte tekke kohta ning on oluline tõend plaatide liikumise ajaloolisest muutumisest.
Maapõue ja paleomagnetism — kas hotspot liigub?
Klassikaline mudel eeldab hotspot’i suhtelist paikset asukohta ja plaatide liikumist selle kohal. Viimastel aastakümnetel tehtud uuringud on näidanud, et hotspot ise võis ajas veidi liikuda või nihkuda, mistõttu kogu pildis osalevad nii plaadi liikumine kui ka mantlisiseste protsesside muutumine. Mõned olulised tõendid põhinevad paleomagnetismil: merealuste mägede kivimiproovid sisaldavad magnetiite, mis säilitanud iidse magnetvälja orientatsiooni, mis võimaldab hinnata kunagist laiuskraadilist asukohta. Need andmed näitavad, et vanemate Emperori seamountide magnetiline asend ei vasta ootuspäraselt lihtsalt plaatide liikumisele üle staatilise hotspot’i, mis viitab kas hotspot’i liikumisele, vertikaalsele nihkele mantlis või laiematele geodünaamilistele protsessidele.
Geoloogiline tähendus ja ökosüsteemid
Hawaii–Emperori ahela uurimine annab olulist teavet mantli‑ja plaattektoonika kohta, sealhulgas plume‑dünaamika, plaatide suunamuutuste kronoloogia ja ookeani põhjapinna evolutsiooni kohta. Lisaks geoloogilisele tähtsusele toetuvad ahela saared ja madalad veealad rikkalikele mereökosüsteemidele — näiteks riffidele, atollidele ja eraldatud meremägedele — mis pakuvad elupaiku paljudele liikidele ja mõjutavad ookeani bioloogilist mitmekesisust.
Kokkuvõte
Hawaii–Emperori meremägede ahel on üks maailma kõige esiletõstetumaid veealuseid vulkaanilisi ja tektoonilisi süsteeme. See hõlmab sadu meremägesid ja saari, näitab selget vanusejärjestust ning Emperori paind paljastab olulise muutuse Vaikse ookeani plaadi liikumises. Uuemad uuringud, sealhulgas paleomagnetilised analüüsid, lisavad pildi keerukust, viidates hotspot’i võimaliku liikumise ja mantli‑protsesside kaasamisele ahela kujunemisel.
