Hiroshima (1946): John Hersey artikkel ja kuue ellujäänu lood

Hiroshima (1946) — John Hersey intiimne reportaaž kuue ellujäänu lugudest, mis paljastavad aatompommi traumad, inimlikkuse ja ajaloo sünged tagajärjed.

Hiroshima (ISBN 0-679-72103-7) on Pulitzeri preemia laureaadi John Hersey artikkel, mis ilmus ajakirjas The New Yorker 1946. aasta augustis, aasta pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid heitsid aatompommi Jaapani Hiroshima linnale. Artiklist tehti peagi raamat. Selles kirjeldati, kuidas pommitamine mõjutas kuue inimese elu:

• Reverend Kiyoshi Tanimoto: Ameerika Ühendriikides Emory Ülikoolis hariduse saanud metodisti vaimulik oli 3500 meetri kaugusel plahvatuse keskusest;
• Proua Hatsuyo Nakamura: sõja lesk ja õmbleja, kolme väikese lapse ema, oli 1350 meetri kaugusel plahvatuse keskpunktist;
• Dr. Masakazu Fujii: jõukas arst ja erahaigla omanik oli 1550 meetri kaugusel plahvatuse keskusest;
• Isa Wilhelm Kleinsorge (Makoto Takakura): linna paigutatud jesuiitide preester oli 1400 meetri kaugusel plahvatuse keskpunktist;
• Dr. Terufumi Sasaki: Punase Risti haigla noor arst oli 1650 meetri kaugusel plahvatuse keskpunktist; ja
• Miss Toshiko Sasaki (õde Dominique Sasaki): (ei ole suguluses Terufumi Sasakiga) oli 1600 meetri kaugusel plahvatuse keskpunktist.

Igale kirjeldusele järgneb lühike avaldus, milles kirjeldatakse, kui lähedal iga isik oli plahvatuse keskusele.

Ajalooline ja kirjanduslik taust

John Hersey kirjutas "Hiroshima" ajal, mil maailm alles hakkas toime tulema aatomirelvade tagajärgedega. Artikkel ilmus vähem kui aasta pärast 6. augustil 1945 toimunud pommitamist ning oli oma sügavuse ja inimkeskse lähenemise poolest erakordne. The New Yorker avaldas töö mahukalt ja nähtavalt: Hersey jättis kõrvale üldise sõjapoliitilise analüüsi ning keskendus üksikisikute kogemustele — nende päevadele, vigastustele, hirmule ja hilisemale elule.

Hersey lähenemine ja mõju

Hersey kasutab jutustuses dokumentaalset, kuid samas pehmet ja inimlikku stiili: ta toob esile väikesed detailid, mis aitavad lugejal mõista, mida tähendas ellujäämine, mida tähendas puuduse ja hävingu keskel inimlik toetus ning kuidas kiiritus mõjutas tervist ja igapäevaelu. Selline detailne, isikupõhine ajakirjanduslik lähenemine on üks varajasi näiteid tänapäevasele narratiivsele ajakirjandusele ja dokumentaalsele proosale.

Kuue ellujäänu edasine elu ja tervis

Pärast plahvatust pidid Hersey kirjeldatud inimesed toime tulema nii vahetute vigastuste kui ka pikaajaliste terviseprobleemidega, mida põhjustas ioniseeriv kiirgus. Mitmed neist said kiiresti ülesandeks aidata teisi — arstid ja medõed jätkasid tööd haiglates, vaimulikud ja kogukonnaliidrid organiseerisid abi ja otsisid peredele turvatunnet. Aja jooksul ilmus palju teadusuuringuid, mis dokumenteerisid kiirituse pikaajalisi mõjusid: suurenenud risk verehaiguste ja teatud vähivormide tekkeks, keloidsete armide ja silmaprobleemide esinemine ning psühholoogilised tagajärjed.

Tunnustus, vastuvõtt ja pärand

Artikkel ja sellest peagi järgnenud raamat avaldasid suurt mõju avalikule arutelule tuumaeetika ja sõjapidamise piiramise üle. "Hiroshima" aitas inimsustada sõjaohvreid ning tõi laiemale publikule nähtavale nende kannatused. Tekst tõlgiti paljudesse keeltesse ja seda kasutati õpikutes ning mälestustöödes, samuti on seda kirjeldatud kui klassikalist näidet reporterlikust proosast.

Kriitika ja järeltöötlus

Kuigi paljud kiitsid Herseyt tema empaatia ja detailiderikkuse eest, esines ka kriitikat. Mõne kriitikute arvates jäi tekst liiga isiklikule tasandile, ilma laiemat sõjalist ja poliitilist konteksti põhjalikult analüüsimata. Teised on arutanud autori rolli ja eetikat, eriti seoses sellega, kuidas ellujäänute lood kirjalikult fikseeriti ja kuidas need mõjutasid hilisemaid mälestusi ning ajaloolisi tõlgendusi.

Miks kuju see teos oluline on

Hiroshima ei ole ainult ajakirjanduslik dokument; see on ka ajalooline tunnistus ja inimlike hädade peegeldus. Hersey töö on aidanud mitmetel põlvkondadel näha tuumariigi tagajärgi inimeste vaatenurgast ning jätnud püsiva jälje nii kirjandusse kui ka rahvusvahelisse arutellu relvade kontrolli ja sõjareetika üle.

Artikkel on tänapäevalgi lugemismaterjaliks neile, kes soovivad mõista, kuidas üks sündmus võib murda ja samas ühendada inimesi läbi jagatud kannatuse, ning miks mälestamine ja õppetunnid minevikust on olulised tuleviku otsustel.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on John Hersey ajakirja artikli pealkiri?

K: Millal artikkel avaldati?

K: Mitu isikut on artiklis esitatud?

K: Kes on need kuus inimest?

K: Kus asusid kõik need inimesed, kui pomm tabas Hiroshima?

Otsing