Indoneesia ajalugu: saared, kuningriigid, kolonialism ja iseseisvus
Avasta Indoneesia ajalugu: saared, kuningriigid, kaubandus, kolonialism ja iseseisvus — rännak Homo erectusest Srivijayast Hollandi võimu ja vabadusvõitluseni.
Eelajalugu ja rahvastiku pärinemine
Indoneesia või täpsemalt 17 508 saarega Indoneesia saarestiku ajalugu ulatub tagasi Homo erectuseni (tuntud kui "Java inimene"). Sealt on leitud umbes miljoni aasta vanuseid kivistunud jäänuseid, mis näitavad inimeste väga pikaajalist kohalolekut saarestikus. Viimase jääaja lõpust alates toimunud meretaseme muutused ja saartevahelised liiklussuunad kujundasid rahvastiku- ja kultuurilist arengut mitmel ajastul.
Austronesia levik ja varased ühiskonnad
Austroneesia inimesed, kes moodustavad enamuse tänapäeva elanikkonnast, rändasid Kagu-Aasiasse Taiwanist ning jõudsid Indoneesiasse umbes 2000 eKr. Nende saabumisega levisid merenduse-, põllumajandus- ja puidust laevaehituse teadmised. Samal ajal liikusid idapoolsetesse piirkondadesse ka melaneesia põlisrahvad, kes andsid oma kultuurilise panuse uutesse kogukondadesse.
Põllumajanduse areng — eriti riisikasvatus märgadel poldudel — võimaldas alustada püsivamate külade ja linnade kujunemist. Juba varastel sajanditel eKr tekkisid hierarhilisemad ühiskonnad ja esimesed väikesed kuningriigid, mis hakkasid osalema India ja Hiina kauplemisvõrgustikes. Indoneesia mereäärne asukoht muutis selle keskseks kaubateeks ja kultuuride lõimumise kohaks.
Suured kuningriigid ja religioossed mõjud
Alates seitsmendast sajandist pKr õitses meresõidul ja kaubavahetusel põhinev Srivijaya merekuningriik, mille majanduslik ja kultuuriline mõju ulatus laialt Sundakaarte ja Malaka väina piirkondadesse. Koos sellega levisid idapoolsetest mõjusfääridest hinduism ja budism, mis jätsid püsiva jälje arhitektuuri, kirjanduse ja kunstide arengusse.
13. sajandi lõpus asutati Ida-Jaaval hinduistlik Majapahiti kuningriik, mille tippajal (14. sajandil) Gajah Mada juhtimisel ulatus selle mõju suurele osale tänasest Indoneesiast. Seda perioodi nimetatakse sageli Indoneesia ajaloos "kuldajastuks" tänu poliitilisele ja kultuurilisele hiilgusele, samuti tihedale kaubavahetusele teiste Aasia piirkondadega.
Islami levik ja kohalike kultuuride sulandumine
13. sajandil levis islam esmalt Põhja-Sumatras, peamiselt merenduse ja kaubanduse kaudu, kui araabia ja india merchant’id ning moslemikauplejad lootsid kontakte kohalikuga. Järgnevatel sajanditel võtsid järjest rohkem Indoneesia piirkondi islami omaks, nii linnades kui ka saarte sisemuses; 16. sajandi lõpuks oli islam Javal ja Sumatral domineeriv religioon. Samas segunes uus usk tihedalt olemasolevate hindu-budistlike ning kohalike uskumussüsteemidega, luues mitmekihilise religioosse praktika.
Eurooplaste saabumine ja koloniaalajastu
Esimesed eurooplased jõudsid Indoneesiasse 1512. aastal, kui Portugali kaupmehed, keda juhtis Francisco Serrão, püüdsid monopoliseerida muskaatpähkli, nelgi ja kubepipra allikaid Malukul. Järgnesid hollandi ja briti kaupmehed. 1602. aastal asutasid hollandlased Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) ja neist sai domineeriv Euroopa võim piirkonnas. VOC, ning hiljem otseselt Madalmaade valitsuse kontroll, laiendasid mõju läbi kaubanduse, sõjaliste kampaaniatega ja kohalike liitude kaudu.
Hollandi kontroll oli algselt enam keskendunud rannikualadele ja olulistele kaubanduskeskustele; alles 19. sajandi ja 20. sajandi alguse jooksul viidi läbi suured sõjalised ja halduslikud kampaaniad, mis tõid Hollandi võimu tänaste Indoneesia piirideni. Koloniaalperioodiga kaasnes nii majanduslik ärakasutamine kui ka sotsiaal-poliitilised muutused, kaasa arvatud kohalike eliitide tekkimine ja modernse hariduse levik.
Teine maailmasõda, iseseisvus ja esimesed aastad
Teise maailmasõja ajal okupeerisid Indoneesiat Jaapani väed ning Hollandi koloniaalne kontroll langes. Sõjajärgne tühimik võimaldas kohalikel iseseisvusliikumistel tugevneda. 1945. aasta augustis kuulutas Sukarno, mõjukas rahvuslane, koos Mohammad Hatta'ga välja Indoneesia iseseisvuse ja Sukarno määrati esimeseks presidendiks. Pärast relvastatud kokkupõrkeid ja diplomaatilisi läbirääkimisi tunnustasid Madalmaad 1949. aasta detsembris ametlikult Indoneesia iseseisvust (välja arvatud Lääne-Uus-Guinea, mis jäädi veel ajutiselt Hollandi kontrolli alla).
Autoritaarsuse periood, Suharto ja majandusareng
Sukarno perioodis liikus poliitika mõnikord demokraatlikust rahvuslusest autoritaarse suuna poole, mis lõppes järk-järgult 1965.–1967 toimunud poliitiliste kriisidega. Selle järel tõusis võimule sõjaväeline juht, kindral Suharto, kelle ametlikuks presidendiks saamine kinnistus 1968. aasta märtsis. Tema režiim — tuntud kui "Uus kord" (New Order) — sai USA ja teiste lääneriikide toetuse, sh otseste välisinvesteeringute soodustamise kaudu, mis aitas kaasa märkimisväärsele majanduskasvule järgneva kolmekümne aasta jooksul.
Suharto valitsemine tõi stabiilsuse ja industrialiseerimise, kuid seda saatnud kõrge korruptsioonitase, sõjaväeline roll poliitikas ja poliitilise opositsiooni mahasurumine. 1965–1966 toimusid massilised repressioonid, mille tagajärjel hukkus või vangi satub suur hulk inimesi — need sündmused on jaotav ja tundlik teema Indoneesia ajaloos.
1997–1999: kriis, reformid ja Ida-Timori iseseisvus
1997. ja 1998. aastal raputas Indoneesiat Aasia finantskriis. Rängad majanduslikud raskused, tööpuuduse kasv ja inflatsioon suurendasid rahva rahulolematust Suharto režiimiga ning tõid kaasa massilised meeleavaldused. Korruptsioon, majanduslik ebaõnnestumine ja poliitiline represseerimine kiirendasid muutusi — Suharto astus 21. mail 1998 tagasi.
1999. aastal korraldati rahvahääletus Ida-Timoris; pärast kakskümmend viis aastat kestnud sõjalist okupatsiooni hääletas enamus iseseisvuse poolt ja 2002. aastal sai Ida-Timorist iseseisev riik. Pärast Suharto tagasiastumist algas poliitiline Reformasi periood: demokraatlike institutsioonide tugevdamine, piirkondliku autonoomia (devolutsioon) kehtestamine ning esimesed Acehi konflikti rahuläbirääkimised, mis kulmineerusid 2005. aasta rahulepinguga.
21. sajand ja tänapäeva väljakutsed
Pärast 1998. aastat on Indoneesia läbinud märkimisväärseid demokraatlikke reforme: toimunud on mitmed demokraatlikud presidendivalimised ning 2004. aastal peeti esimesed otsesed presidendivalimised. Majanduslikult on Indoneesia kasvanud Aasia oluliseks taastuvaks turuks, olles rikas loodusvarade, põllumajanduse ja kiiresti areneva teenindussektori poolest.
Kuid mitmed väljakutsed on püsivad: korruptsioon, sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, infrastruktuuri arendamise vajadus, etnilised ja usulised pinged ning piirkondlikud separatistlikud liikumised. Indoneesia on endiselt maailma kõige rahvarikkam muslimiriik, kuid riigi kultuuriline ja religioosne mitmekesisus on suur — see on nii tugevuse kui ka keerukuse allikas.
Välispoliitiliselt on Indoneesia püüdnud mängida aktiivset rolli regionaalses koostöös (nt ASEAN) ja globaalsetes küsimustes nagu kliima, mereturvalisus ning majanduslik koostöö. Ühiskondlikult jätkub töö demokraatia süvendamise, õigussüsteemi tugevdamise ja inimõiguste kaitse alal.
Olulisemad peatuspunktid kronoloogiliselt
- Eelajalooline asustus — Homo erectus ja varased inimrühmad
- Austronesia ränne (~2000 eKr) ja riisi põllumajanduse levik
- Srivijaya, Majapahit ja teised kuningriigid — hindu-budistlik mõju
- Islami levik (13. sajand ja edasi) ja kohalike kultuuride sulandumine
- Eurooplaste saabumine (1512), VOC (1602) ja Hollandi koloniaalperiood
- Jaapani okupatsioon (Teine maailmasõda) ja 1945 iseseisvuse väljakuulutamine
- Suharto valitsemine (Uus kord), majanduskasv ja repressioonid
- 1997–1998 finantskriis, Suharto lahkumine ja Reformasi
- Regionaalsed pinged, Ida-Timori iseseisvus ja Acehi rahuleping 2005
Indoneesia ajalugu on rikas ja mitmekihiline, kujunedes läbi merenduse, kaubanduse, religioosse mõttevahetuse ja erinevate valitsemissüsteemide. Riigi tänapäevased väljakutsed ja saavutused peegeldavad seda pikka ja keerukat arenguteed.

Sukarno, Indoneesia asutajapresident

Muskaatpähkli taim on pärit Indoneesia Banda saartelt. See on nii väärtuslik, et Euroopa koloniaalvõimud meelitasid Indoneesiasse.
Juba esimesel sajandil pKr tegid Indoneesia laevad kaubareise kuni Aafrikani. Pilt: Borobudurile nikerdatud laev, umbes 800. aastal pKr.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes olid esimesed inimesed, kes asustasid Indoneesiat?
V: Esimesed inimesed, kes asustasid Indoneesiat, olid austerlased, kes saabusid 2000. aastal eKr.
K: Milline põllumajandus oli Indoneesias välja arenenud?
V: Indoneesias arenes juba kaheksandal sajandil eKr. välja riisi kasvatamine märgaladel.
K: Millal jõudsid Indoneesiasse hinduism ja budism?
V: Hinduism ja budism jõudsid Indoneesiasse koos võimsa Srivijaya merekuningriigiga, mis õitses tänu kaubandusele seitsmendal sajandil pKr.
K: Millal levis islam Põhja-Sumatrale?
V: Islam levis Põhja-Sumatrale 13. sajandi lõpus.
K: Kes kuulutas 1945. aastal Indoneesia iseseisvuse välja?
V: Sukarno kuulutas Indoneesia iseseisvuse välja 1945. aasta augustis.
K: Kes sai Indoneesia presidendiks pärast Suharto tagasiastumist?
V: Pärast Suharto tagasiastumist sai Indoneesia presidendiks Abdurrahman Wahid.
K: Milline sündmus põhjustas rahva rahulolematuse uue korra valitsuse suhtes?
V: 1997. ja 1998. aasta Aasia finantskriis põhjustas rahva rahulolematuse New Orderi valitsuse suhtes.
Otsige