Endeavour — James Cooki uurimislaev, mis avastas Austraalia ja Uus-Meremaa

HMS Endeavour — James Cooki uurimislaeva lugu: avastused Austraalias ja Uus‑Meremaal, kokkupõrge Suure Vallrahega, uppumine ja ajalooline pärand. Leia täpne rännuloost.

Koordinaadid: 41°36′N 71°21′W / 41.600°N 71.350°W / 41.600; -71.350 (Narragansett Bay).

HMS Endeavour, tuntud ka kui HM Bark Endeavour, oli Briti kuninglikumereväe laev, mida juhtis leitnant James Cook oma esimesel avastusreisil Austraaliasse ja Uus-Meremaale aastatel 1768–1771. Algupäraselt ehitati ta 1764. aastal Whitby laevatehases kollieriks ehk kivisöelaevaks nimega Earl of Pembroke. Mereväe ostu ja ümberehituse järel sobitati ta teadus- ja uurimisreisiks: laeval oli mõõteriistad (astronoomilised instrumendid ja meremeerõivastused), koht teadlastele ning varustus pikaks ookeanireisiks. Meeskonna hulka kuulus ligikaudu 90–100 meest ning reisil osalesid tähtsaimate teadlaste hulgas loodusuurijad Joseph Banks ja Daniel Solander ning astronoom Charles Green.

Reisi eesmärk ja kulg

1768. aastal ostetud laev valmistati ette teaduslikuks missiooniks Vaiksesse ookeani. Esimene avalik eesmärk oli osaleda 1769. aastal Tahitil toimunud Veenuse transiidil, et koguda astronoomilisi mõõtmisi, mis aitasid parandada Maa ja Päikese kauguste arvestusi ja seega maailmakaardistamist. Samuti oli laeval salastatud poliitiline ülesanne uurida ja võimalusel leida ning nõustada Suurbritanniale tundmatu lõunapoolse mandri Terra Australis Incognita olemasolu.

Endeavour (enne nimevahetust Earl of Pembroke) lahkus Plymouthist 1768. aasta augustis. Pärast pikka teekonda ümber Cape Horni jõudsid nad 1769. aastal Tahitile, kus vaadeldi 3. juunil 1769 Veenuse transiiti üle Päikese. Pärast uurimistöid Tahiti ja selle lähisaartel — sealhulgas Huahine, Bora Bora ja Raiatea — purjetas Cook seejärel edasi Vaikse ookeani lõunaosasse, kaardistades varem hästi tundmatuid veeteid ja saari ning nõudes mitmeid saari Suurbritanniale.

Uus-Meremaa ja Austraalia avastamine

Septembris 1769 ankrus Endeavour Uus-Meremaa lähedal, kus Cook ja tema meeskond tegid piirkonnast põhjalikud kaardistustööd. See oli esimene Euroopa laev, mis järjepidevalt kaardistas Uus-Meremaa rannikud pärast Abel Tasmani Heemskerck'i külastust 127 aastat varem. Aprillis 1770 jäi Endeavour ajalukku kui esimene laev, mis jõudis Austraalia idarannikule — Cook tegi esimesed maabumised kohas, mida nüüd tuntakse Botany Bayna, ning märkis ja kaardistas suurt osa rannikust.

Seejärel purjetas Endeavour piki Austraalia rannikut põhja poole. 11. juunil 1770 põrkas laev põhja Queenslandi ranniku lähedal vastu Suurt Vallrahti (Great Barrier Reef). Puudutuse tagajärjel sai kere tugevaid kahjustusi ja meeskond otsustas laeva mandril asuvale rannale toimetada — nad keerasid laeva kõrgele liivarannale (careen’ima), et teha vajalikud remonditööd. Paik, kus laev talvepuhkusel remondi tõttu peatati, paikneb tänapäeval Cooktowni lähedal. Remonditööde tõttu viibis laev seal umbes seitse nädalat. Kogu remontitöö ja toitumine kohtusid suurte raskustega, sealhulgas haiguste ja varustuse nappusega, kuid meeskond suutis laeva õnnelikult lahti saada.

Tagasitee ja hilisem saatus

10. oktoobril 1770 jõudis Endeavour remondiks ja varustuseks Madalmaade Ida-Indias asuvasse Batavia (tänapäeva Jakarta) sadamasse, kus tehti põhjalikumaid parandustöid. Laev lahkus sealt 26. detsembril, möödus Hea Lootuse neemest 13. märtsil 1771 ning jõudis 12. juulil Inglismaa Doveri sadamasse, olles merel olnud peaaegu kolm aastat.

Pärast Cooki ekspeditsiooni teenis Endeavour veel mõnda aega mereväe varude toimetajana Falklandi saartele. Laev müüdi ja nimetati ümber 1775. aastal; hiljem kasutati teda osaliselt ka väeosa transpordiks Ameerika revolutsioonisõja ajal. 1778. aastal uppus laev Rhode Islandi lähedal Narragansett lahe blokaadis. Täpne vraki asukoht ei ole lõplikult kinnitatud, kuid uuringutes on leitud objekte ja artefakte, mida on seostatud Endeavouri või hilisema nime all kasutatud laevaga — nende seas on välja toonud suuremaid suurtükke ja ankrud, mis on eksponeeritud meremuuseumides üle maailma.

Teaduslik ja kultuuriline pärand

Endeavour ekspeditsioon avaldas suurt mõju teadusele, geograafiale ja maailmakaardistusele. Reisil kogutud botaanilised ja zooloogilised materjalid — eriti Joseph Banksi ja Daniel Solanderi korjatud taimi ja loomseid eksponaate — rikastasid Euroopa teadust ja moodustasid arhiivid, mis aitasid kujundada Lääne arusaamu Vaikse ookeani ökoloogiast. Just Banksi tööst tekkis nimetus Botany Bay, mis rõhutas Austraalia idaosa suurt taimetaanilist mitmekesisust.

Samas on Cooki ja Endeavouri retk seotud ka kolonialismi ja kohalike rahvaste survega: uurimised ja omistamised aitasid hilisemale Euroopa koloniseerimisele Austraalias ja Uus-Meremaal kaasa ning tõid kaasa pöördumatuid muutusi põlisrahvaste elule. Tänapäeval arutatakse nii Cooki avastajatöid kui ka nende sotsiaalseid ja poliitilisi tagajärgi — tema pärand on mitmetahuline ning hõlmab nii teaduslikku saavutust kui ka vastuolulisi kolonialistlikke käike.

Laeva pärand on nähtav ka tänapäeval: tema vraki leidmise otsingud, mitu skandaalse tähendusega eseme leiud ja ülemaailmselt eksponeeritud relvade ning ankrute fragmendid hoiavad mälestust Endeavourist elavana. Täissuuruses töötav koopia laevast lasti vette 1994. aastal ja see on randunud Austraalia riikliku meremuuseumi juures Sydney sadamas, kus see täidab hariduslikku ja mälestuslikku rolli — tutvustades külastajatele 1700. aastate uurimis- ja merenduselamusi.

• Põhiandmed kokku: algne nimi Earl of Pembroke, ehitusaasta 1764, muudetud HMS Endeavouriks 1768; juht James Cook; kuulus reis 1768–1771.
• Olulised sündmused: Veenuse transiit 1769 (Tahiti), Uus-Meremaa ja Austraalia idaranniku kaartide koostamine, kokkupõrge Suure Vallrahuga ja remont Cooktowni lähedal, tagasipöördumine Inglismaale 1771.
• Pärand: teaduslikud kogud ja kaardid, laeva vraki jäägid ja artefaktid muuseumides, 1994 ehitatud koopialaev Sydneyis.

Endeavou ri ja Cooki ekspeditsiooni mõjud on jäänud oluliseks teemaks nii ajaloolastes uurimustes kui ka laiemas kultuurilises ja poliitilises diskussioonis, kus käsitletakse avastusi, teadust ning kolonialismi tagajärgi.

Küsimused ja vastused

K: Kuidas nimetatakse laeva, mida juhtis leitnant James Cook?

K: Millal HMS Endeavour Plymouthist väljus?

K: Milline oli HMS Endeavouri missioon?

K: Kus HMS Endeavour pärast Tahitilt lahkumist esimest korda ankrusse jäi?

K: Milline on tänapäeval tuntud kui Botany Bay, kuhu jõudis HMS Endeavouri meeskond 1770. aasta aprillis?

K: Kui kaua nad said selles kohas viibida, et laevakere remonditöid teha?

K: Kuhu lonkis laev pärast Great Barrier Reefile sõitmist Cape Tribulationi lähedal sadamasse?

Otsing