Jalgratturite tunnirekord: ajalugu, UCI vs IHVA ja suurimad saavutused

Avasta jalgratturite tunnirekordi ajalugu, UCI vs IHVA erinevused ja ikoonilised saavutused — Merckxist Sosenka ja Whittinghamini, tehnoloogia ja reeglite mõjud.

Jalgratturite tunnirekord on rekord pikima ühe tunni jooksul jalgrattaga läbitud distantsi kohta. Esimene registreeritud tunnirekord pärineb aastast 1876, kui F. L. Dodds sõitis 26,508 kilomeetrit pennipöördega jalgrattal. Sellised esimesed katsed toimusid sageli avalikel ringradadel või spordiareenidel ja aitasid näidata, kuidas jalgratta konstruktsioon ja sõiduasend mõjutavad efektiivsust. Paljud inimesed on sellest ajast alates püüdnud olla kiireim; tunnirekordi katseid on kasutatud nii isiklike saavutuste demonstreerimiseks kui ka uute aerodünaamiliste lahenduste katsetamiseks. Rekordit purustada püüdvad sportlased ja insenerid on oluliselt aidanud kaasa jalgratta disaini arengule.

Ajaloolised verstapostid

1972. aastal püstitas Belgia jalgrattur Eddy Merckx 49,431 kilomeetri pikkuse rekordi. See saavutus jäi pikaks ajaks suunanäitajaks ja Merckxi katse püsis ajaloos olulisena eelkõige seetõttu, et ta kasutas sel ajal küll tehniliselt täiustatud, kuid suhteliselt traditsioonilist rattakonstruktsiooni. Aja jooksul on tehnoloogia võimaldanud palju aerodünaamilisemaid jalgrattakujundusi: alates õhema raami- ja rattaprofiilide kasutamisest kuni süsinikkiust kinnitusdetailide ja täiustatud kiiluasenditeni.

UCI vs IHVA — kaks erinevat klassi

Rattasporti kontrolliv ühendus Union Cycliste Internationale (UCI) kehtestab reeglid, mis piiravad ratta geomeetriat, sõiduasendeid ja abiseadmete kasutamist, et tunnirekordid oleksid võrreldavad ajalooliste saavutustega. UCI tunnirekord tähendab tavaliselt, et sõidetakse UCI poolt lubatud või nõutud tehniliste tingimuste järgi—see hoiab rõhku sportlase leiud ja füüsilisel võimekusel, mitte ainult tehnilisel eelistel.

Seevastu Rahvusvahelise Inimkasutatava Sõiduki Assotsiatsiooni (IHVA) tunnirekordid on mõeldud mitmesuguste inimjõul töötavate sõidukite jaoks, sealhulgas recumbent- ehk lamamissõidukid ja täielikult suletud aerodünaamilised „streamliner” korpusega masinad. Need konstruktsioonid võivad olla mitu korda aerodünaamilisemad kui traditsioonilised jalgrattad ning seetõttu on IHVA tunnirekordid sageli tunduvalt pikemad kui UCI vastavad rekordid.

Tuntud rekordid ja saavutused

Ondřej Sosenka hoiab UCI tunnirekordit 49,700 kilomeetriga. See number toob välja, kui võimas võib olla inimese sooritus koos optimaalse treening- ja tehnilise ettevalmistusega. Sam Whittinghamil on IHVA tunnirekord 86,752 kilomeetriga, mis näitab, kui palju kõrgemad võivad olla saavutused, kui võimaldatakse täielikult aerodünaamilisi lamamisrattaid ja korpuseid.

Lisaks nendele meeste rekorditele eksisteerivad eraldi naiste tunnirekordid nii UCI kui IHVA raames ning igal järjestuses on olnud mitmeid märkimisväärseid ja tehniliselt huvitavaid katseid.

Mõjutavad tegurid

• Aerodünaamika: õhurõhk, sõiduasend, kere kuju ja lisakaitsed mõjutavad kõige rohkem—vähenenud õhutakistus annab kordades suurema eelise kui mõni muu tehniline täiendus.
• Kõrgus ja velodroom: suletud sisevelodroomid ja suure kõrgusega rajad võivad anda plussi (õhutakistus on kõrgusel väiksem), samas tuleb arvestada hapnikutaseme mõju.
• Rattatehnika: raamimaterjalid (nt süsinikkiud), rattaprofiilid, laagrid ja rehvid mängivad rolli, samuti on oluline ratta stabiilsus ja juhitavus.
• Treening ja taktikad: energiapositsioon, kadentsi valik, tempo ja psühholoogiline ettevalmistus on kriitilised—tunnis peab sõitja hoidma väga ühtlast ja maksimaalset pingutust.
• Kontroll ja testimine: ametlik mõõdistus, kalibreeritud ajavõtt ja anti-doping kontrollid on nõutavad, et katseid tunnustada.

Kuidas rekordeid kinnitatakse

Tunnirekordi katse kinnitamiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused: sõit peab toimuma ette teatatud ja heakskiidetud kohas, tavaliselt velodroomil; distantsi mõõtmine ja ajavõtt peavad vastama kehtestatud standarditele; sageli nõutakse ka ametlikku tehnilist ülevaatust ja, sõltuvalt organisatsioonist, anti-doping kontrolli. IHVA-l on oma reeglid sõiduki mõõtmete ja sertifitseerimise kohta, UCI-l omad tehnilised standardid ja lubatud varustuse nimekiri.

Tulevik ja tehnoloogiline areng

Kuigi UCI piirab mõningaid tehnilisi uuendusi, jätkub arendustöö aerodünaamika, materjaliteaduse ja treeningmeetodite vallas. IHVA ja sarnased rühmitused võimaldavad omakorda uurida pieletumat tehnilist optimeerimist, mis annab materjali laiemaks aruteluks inimese ja masina piiride kohta. Mõlemad suunad aitavad kokkuvõttes kaasa ka tavakasutuses olevate jalgrataste paremaks muutmisele (nt väiksem õhurõõst, kergemad materjalid).

Muud tähelepanekud

Tunnirekord on nii tehniline kui ka inimlik saavutus: see ühendab sportlase võimekuse ja insenertehnika tipu. Iga katse lisab teadmisi ja tihti inspireerib uusi lahendusi nii võidusõidumaailmas kui ka igapäevastes jalgrataste disainides.

Küsimused ja vastused

K: Milline on jalgrataste tunnirekord?

K: Millal registreeriti esimene tunnirekord?

K: Kes püstitas 1972. aastal tunnirekordi ja millise distantsi ta läbis?

K: Kuidas on tunnirekord viinud jalgratta disaini muutmiseni?

K: Mis on Union Cycliste Internationale (UCI)?

K: Mis on Rahvusvahelise Inimesejõustiku Assotsiatsiooni (IHVA) tunnirekord?

K: Kes on UCI ja IHVA tunnirekordi omanikud ja millised on nende sõidetud distantsid?

Otsing