Inkade teedevõrgustik
Peruu inkade teedevõrgustik (El Camino Inca) oli kõige ulatuslikum paljudest Kolumbuse-eelses Lõuna-Ameerikas rajatud teedest ja radadest.
See kulges üle Andide mäestiku ja jõudis üle 5000 m kõrgusele merepinnast. Inkade teedevõrgustik hõlmas umbes 22 500 kilomeetrit ja tagas juurdepääsu üle kolme miljoni km² suurusele territooriumile.
Kuna inkad ei kasutanud transpordiks ratast ja neil ei olnud hobuseid enne hispaanlaste saabumist Peruusse 16. sajandil, kasutasid radu peaaegu eranditult inimesed, kes kõndisid, mõnikord koos loomadega, tavaliselt laamadega.
Inka rahvas kasutas neid radu sõnumite edastamiseks, mida kanti sõlmede ja mälu abil, ning kaupade transportimiseks. Sõnumeid võisid jooksjad kanda kuni 240 km päevas, töötades reljeefina, sarnaselt 1860ndate aastate Pony Expressiga Põhja-Ameerikas.
Umbes 2000 kõrtsi ehk tambot, mis paiknesid ühtlaste vahedega radade ääres. Need kõrtsid pakkusid kümnetele tuhandetele teedel liikujatele toitu, peavarju ja sõjalist varustust.
Inka impeeriumi teedevõrgustik
Peamised marsruudid
Kõige tähtsam inkatee oli Camino Real, nagu seda hispaania keeles nimetatakse, mille pikkus oli 5200 km. See algas Quitos, Ecuadoris, kulges läbi Cusco ja lõppes tänapäeval Argentinas Tucumánis. Camino Real kulges üle Andide mäestike, mille tippude kõrgus oli üle 5000 m. El Camino de la Costa, rannikurada, mille pikkus oli 4000 km, kulges paralleelselt merega ja oli ühendatud Camino Realiga paljude väiksemate marsruutidega.
Inkade rada Machu Picchule
Ülekaalukalt kõige populaarsem inkarada on Capaq Nani rada, mis viib Ollantaytambo külast Machu Picchusse, nn "inkade kadunud linna". Tee ääres on palju hästi säilinud varemed ja igal aastal teevad seda kolme- või neljapäevast matkarada sadad tuhanded turistid kogu maailmast, keda saadavad giidid.
Inka rada Machu Picchule koosneb tegelikult kolmest marsruudist, mis kõik kohtuvad Inti-Pata, "Päikesevärava" ja Machu Picchu sissepääsu lähedal. Need kolm teed on tuntud kui Mollepata, klassikaline ja ühepäevarada, kusjuures Mollepata on kolmest kõige pikem. Läbi Andide mäestiku ja Amazonase vihmametsade läbib rada mitmeid hästi säilinud inkade varemete ja asulaid, enne kui see lõpeb Machu Picchu mäel asuva Päikesevärava juures. Kaks pikemat marsruuti nõuavad tõusu üle 12 000 jala (3660 m) kõrgusele merepinnast, mis võib põhjustada kõrgushäiret.
Inkade rada Machu Pichu'sse.
Küsimused ja vastused
K: Milline on inkade teedevõrgustik?
V: Peruu inkade teedevõrk (El Camino Inca) oli kolumbuse-eelses Lõuna-Ameerikas rajatud teede ja radade võrgustik.
K: Kui ulatuslik oli inkade teedevõrk?
V: See hõlmas umbes 22 500 kilomeetrit ja ulatus üle 5000 m kõrgusele merepinnast.
K: Mis oli inkade teedevõrgustiku transpordisüsteemis ainulaadne?
V: Inkad ei kasutanud transpordiks ratast ja neil ei olnud hobuseid enne hispaanlaste saabumist Peruusse 16. sajandil, seega kasutasid radu peaaegu eranditult inimesed, kes kõndisid, mõnikord koos veoloomadega, tavaliselt laamadega.
K: Kuidas edastati sõnumeid inkade teedevõrgu kaudu?
V: Sõnumid edastati sõlmede ja mälu abil ning neid võisid kanda jooksjad, kes läbisid päevas kuni 240 km, töötades reljeefina, nagu 1860. aastate Pony Express Põhja-Ameerikas.
K: Milleks kasutati inkade teede süsteemi ääres asuvaid kõrtsid?
V: Rööbasteede ääres oli umbes 2000 kõrtsi ehk tambot, mis paiknesid ühtlaste vahedega. Need pakkusid kümnetele tuhandetele teedel liikujatele toitu, peavarju ja sõjalisi varusid.
K: Milline oli inkade teede süsteemi kaudu ligipääsetav territoorium?
V: Inkade teedevõrgustik võimaldas juurdepääsu üle kolme miljoni km² suurusele territooriumile.
K: Mille poolest erines inkade teedevõrgustik teistest oma aja teedevõrgustikest?
V: Inkade teedevõrgustik oli kõige ulatuslikum paljudest Kolumbuse-eelses Lõuna-Ameerikas rajatud teedest ja radadest.
