Ameerika Ühendriikide immigratsiooni- ja naturalisatsiooniteenistus (INS) oli justiitsministeerumi asutus, mis tegutses aastatel 1933–2003. Amet lakkas selle nime all eksisteerimast 1. märtsil 2003. aastal, mil enamik INS-i ülesannetest anti üle kolmele uuele asutusele: USA kodakondsus- ja immigratsiooniteenistus (USCIS), USA immigratsiooni- ja tolliamet (ICE) ning USA tolli- ja piirivalveamet (CBP). Kõik need uued asutused kuuluvad äsja loodud sisejulgeolekuministeeriumi koosseisu, mis oli osa valitsuse ulatuslikust ümberkorraldamisest pärast 2001. aasta 11. septembri rünnakuid.

Ajalooline taust

INS-i eelkäijad ja immigratsiooniteenistusega seotud bürood eksisteerisid Ameerika valitsuses juba 19. sajandi lõpus. 1933. aastal koondati erinevad immigratsiooni- ja naturalisatsioonifunktsioonid ühe asutuse alla, luues Immigration and Naturalization Service'i, mis allus justiitsministeeriumile. INS-i peamine roll oli läbi aastakümnete muutunud koos Ameerika immigratsioonipoliitika ja rahvusvaheliste sündmustega.

Peamised ülesanded

  • Immigratsiooniseaduste administreerimine ja rakendamine (viisade, alalise elamisloa ja naturalisatsiooni protsessid);
  • Välismaalaste registreerimine ja dokumentide väljastamine;
  • Piiriületuste ja seadusevastase sisserände vastu võitlemine (enne 2003. a piirikontrolli ja tolli ülesannete täieliku jagunemise üle);
  • Deportatsioonide ja äratõstmiste korraldamine ning sisserändajate kinnipidamine;
  • Koostöö teiste õiguskaitseasutuste ja rahvusvaheliste partneritega immigratsioonialastes küsimustes.

Organisatsioon ja töökorraldus

INS koosnes mitmest osakonnast ja regioonaalsetest büroodest, mis haldasid nii teenuselisi kui ka jõustustegevusi. Ameti ülesanded ulatusid administratiivsetest toimingutest — näiteks kodakondsustaotluste menetlemisest — kuni uurimis- ja jõustustegevusteni, nagu piiriülesed operatsioonid ja immigratsiooniääruste rikkumiste uurimine.

Muutused pärast 11. septembrit 2001

2001. aasta 11. septembri rünnakud tõid kaasa ulatusliku ümberkorralduse USA riigisiseses julgeolekus. 2002. aastal asutati Sisejulgeolekuministeerium (Department of Homeland Security) ning 2003. aastal viidi INS-i funktsioonid üle uutele agentuuridele: USCIS-ile, ICE-ile ja CBP-ile. Muutus eraldas teenuste osutamise (USCIS) jõustusest (ICE ja CBP) ning piirimonitoringust (CBP), et keskenduda paremale infojagamisele ja riigikaitsele.

Kriitika ja pärand

INS on saanud ajaloo jooksul nii tunnustust kui ka kriitikat. Positiivse poole pealt aitas amet koordineerida suurt hulka immigratsioonimenetlusi ja naturalisatsioone. Kriitika keskendus sageli bürokraatia pikkusele, juhtumite ootejärjekordadele, kinnipidamise tingimustele ning mõnikord ebaefektiivsele koostööle teiste julgeolekuasutustega — kriitika esilekerkimine kiirendas osaliselt ka lahenduse otsimist ja ümberkorraldusi pärast 2001. aastat.

Jätkuv mõju

Kuigi INS ametlikult enam ei eksisteeri, on selle järeltulijate ülesanded ja INS-i ajaloo õppetunnid jätkuvalt olulised USA immigratsioonipoliitika ja -halduse mõistmiseks. USCIS, ICE ja CBP kannavad edasi INS-i funktsioone, kuid jagatuna kolme asutuse vahel, mis püüavad kombineerida teenuseid, piirikontrolli ja õiguskaitset vastavalt kaasaegsetele ohutusnõudmistele.