Austraalia põlisrahvaste muusika: pärimus, tseremooniad ja instrumendid

Avasta Austraalia põlisrahvaste muusika — traditsioonid, tseremooniad ja unikaalsed instrumendid, mis ühendavad iidse pärimuse ja kaasaegse helikeele.

Austraalia põlisrahvaste muusika hõlmab Austraalia aborigeenide ja Torrese väina saarte elanike muusikat ning neid üldiselt nimetatakse Austraalia põlisrahvaste muusikaks. See katab väga erinevaid traditsioonilisi stiile, alates vanadest rituaalidest kuni kaasaegsete žanrite sulandumiseni Euroopa ja maailmamuusikaga. Muusika on olnud ja on tänaseni oluline osa nende rahvaste sotsiaalsest, kultuurilisest ning tseremoniaalsest elust — ühendades põlvkondi, kandmata edasi lugusid, seadusi ja sidemeid maaga. Mõned esinemisviisid ja muusikainstrumendid on spetsiifilised konkreetsetele piirkondadele või rahvarühmadele, teised traditsioonid on levinud üle kogu Austraalia mandri ning on mõjutanud ka naaberalade, näiteks Uus-Guinea, kultuure.

Pärimus ja tähendus

Austraalia põlisrahvaste muusika on tihedalt seotud kosmoloogia, müütide ja maateadlikkusega. Paljud laulud kannavad edasi tuntud muistendeid ja nn "songlines" — laulu- ja jutustuste radu, mis toimivad nii maakaardina, ajaloo ja juriidilise korra säilitajana kui ka vaimsete sidemete ja pärimuse kandjana. Laulud ja tantsud õpetavad noortele sugupõlvedele perekonnalugu, totemeid, rituaale ja käitumisreegleid.

Tseremooniad ja sotsiaalne funktsioon

Muusikal on tseremooniates mitmekesine roll: korraldatakse algatusriitusid, matuseid, tulu- ja saagikoristusrituaale ning ühiskondlikke koosviibimisi (nt corroboree — tseremoniaalne tantsu- ja lauluetendus). Rollid on sageli soopõhised ja rangelt reglementeeritud — teatud laulud ja tantsud võivad olla mõeldud ainult meeste või naiste sooritamiseks. Vanemad ja eakaaslased edastavad noorematele laule suulise traditsiooni kaudu, mistõttu muusika on ka hariduslik vahend.

Peamised instrumendid ja häälekaebused

• Didgeridoo (lõuna- ja keskranniku keeltes tuntud ka eraldi nimetustega, nt yidaki): u-kujulise tooniga puhkpill, tavaliselt valmistatud termiitide poolt tühjaks söödud eukalüptipuust. Mängimiseks kasutatakse tihti ringhingamist (circular breathing), mis võimaldab jätkuvat heli.
• Klapipulgad (clapsticks või bilma): puust pulgad, mis annavad rütmi ja aitavad juhtida tantsu ning laulu tempos.
• Rütmi- ja heliobjektid: hõlmavad rämps- ja kõlareid, vuurõngega heli tekitavaid instrumente ning keha-perkussiooni (käteplaksutused, sammumine).
• Hääletehnikad: laulmise stiilid ulatuvad monotoonsest vokaalist keerukama polüfooniani (eelkõige Torrese väina regioonis ja Põhja-Austraalias), hulgaliselt on kõne-laul, hüüded ja rituaalsed kõlitsused.
• Bullroarer ja teised rituaalsed instrumendid: mõnes piirkonnas kasutatakse langevilatet kella- või vihu-laadseid instrumente spetsiifiliste rituaalide ajal.

Regionaalsed erinevused

Austraalia lõuna- ja lääneosades levinud traditsioone eristavad sageli need, mis pärinevad Põhja-Austraaliast ja Torrese väinast. Torrese väina saarte muusika on mõneti lähedasem Lõuna-Ida-Aasia ja Uus-Guinea polyfooniale ning kasutab erimeloodilisi ja rütmilisi mustreid. Põhja-Austraalia Yolngu-kogukondade muusika on tuntud keerukate süntesaalsete laulustruktuuride ja yidaki (didgeridoo) kasutamise poolest.

Kaasaegne muusika ja sulandumine

Alates 18. sajandi Euroopa koloniseerimisest on toimunud tugev kultuuriline mõjutamine: mõned traditsioonid suruti alla (kiriku- ja asustusmõjud, assimileerimispoliitikad), samas on toimunud ka loovaid sulandumisi. Põlisrahvaste muusikud on ühendanud traditsioonilisi elemente kaasaegsete žanritega — rock'n'rolli, rock, kantri, räpp, reggae jpt — ning toonud oma lood rahvusvahelisele areenile. Mõned tuntud esindajad ja kollektiivid on näiteks Yothu Yindi (tuntud ühendamise eest traditsioonidest ja rokkmuusikast), Geoffrey Gurrumul Yunupingu, Archie Roach, Christine Anu ja mitmed teised nooremad artistid nagu Baker Boy, kes kombineerivad keeli, rütme ja sõnumit kaasaegses vormis.

Säilitamine ja taastumine

Viimastel aastakümnetel on suurenenud huvi muusikalise pärandi salvestamise, dokumenteerimise ja õpetamise vastu. Kogukonnapõhised projektid, muusika- ja keelekoolid, raadiojaamad, festivalid (näiteks Garma ja Yabun) ning auhinnakonkursid (nt National Indigenous Music Awards) aitavad noortel pärimust õppida ja publiku ette tuua. Samuti on oluline roll muuseumidel, arhiividel ja teaduslikel uurimustel, mis dokumenteerivad laule, tantsusid ja instrumente.

Oluline meeles pidada

• Muusika on Austraalia põlisrahvaste jaoks rohkem kui meelelahutus — see on osa identiteedist, õigussüsteemist ja sidemest maaga.
• Paljude laulude ja tseremooniate kasutamine eeldab kultuurilist luba ning nende jagamine väljaspool kogukonda võib olla tundlik või keelatud.
• Põlisrahvaste muusika uuenduslikkus tänapäeval ei tähenda traditsioonide hülgamist — sageli on tegu teadliku pärandi hoidmise ja uues vormis väljendamisega.

Kokkuvõtlikult on Austraalia põlisrahvaste muusika rikkalik ja mitmekesine valdkond, mis ühendab iidseid traditsioone, tseremoniaalseid funktsioone ja tänapäevaseid loomingulisi väljendeid ning mängib keskset rolli rahvaste kultuurilises püsivuses.

Traditsioonilised instrumendid

Didgeridoo

Didgeridoo on teatud tüüpi muusikainstrument. See on üks vanimaid pille. Sellel on pikk toru, millel puuduvad sõrmeaugud ja mille kaudu mängija puhub. Mõnikord on see varustatud mesilasvahast suupilliga. Didgeridoosid on tavaliselt valmistatud eukalüptist, kuid võib kasutada ka uusi materjale, näiteks PVC-torusid.

Clapsticks

Klapppill on muusikainstrument, mis kuulub löökpillide kategooriasse. Erinevalt trummipulkadest, mida tavaliselt kasutatakse trummi löömiseks, on klapsipulgad mõeldud ühe pulgaga teisele pulgale löömiseks.

Buskers mängivad didgeridoosi Fremantle'i turgudel, 2009

Kaasaegsed suundumused

Mitmed Austraalia põliselanikud on saavutanud edu peavoolus, näiteks Jimmy Little, Yothu Yindi, Troy Cassar-Daley ja NoKTuRNL. Põlisrahvaste muusika on saanud laialdast tuntust ka maailmamuusika liikumise kaudu. Geoffrey Gurrumul Yunupingu oli rahvusvaheliselt edukas, kui ta laulis kaasaegset muusikat inglise keeles ja yolngu keeles.

Torrese väina saarlaste muusikute hulka kuuluvad Christine Anu ja Seaman Dan.

Geoffrey Gurrumul Yunupingu on kaasaegne põlisrahva esineja, kes laulab yolŋu Matha keeles.

Küsimused ja vastused

K: Mis kuulub Austraalia põlisrahvaste muusika alla?

K: Mis on Austraalia põliselanikud?

K: Milline on muusika roll Austraalia põliselanike sotsiaalsetes, kultuurilistes ja tseremoniaalides?

K: Kas on olemas konkreetsetele piirkondadele või põlisrahvaste rühmadele iseloomulikud eriomased esitusviisid ja muusikainstrumendid?

K: Kas Austraalia põlisrahvaste muusikastiile ja instrumente on oma teostes kasutatud ka muud kui põlisrahvaste kunstnikud ja interpreedid?

K: Millised on mõned kaasaegsed muusikastiilid, milles on osalenud märkimisväärsed Austraalia põlisrahvaste interpreedid?

K: Kas Torrese väina saarte elanike kultuur on osa Uus-Guineast?

Otsing