Inge Lehmann — Maa sisemise tuuma avastaja ja seismoloog
Varane elu ja haridus
Inge Lehmann (13. mai 1888 – 21. veebruar 1993) sündis Kopenhaagenis teadlaste perekonnas. Tema isa, Alfred Georg Ludvig Lehmann, oli psühholoog ja ema Ida Sophie Torsleff oli kodune. Inge oli häbelik ja eraklik laps, kuid juba noorena huvitus ta matemaatikast ja teadusest. Ta õppis ühiskoolis Fællesskolen, mille oli asutanud Hanna Adler; kooli eripära oli poiste ja tüdrukute võrdne kohtlemine ja vähem rangelt formaliseeritud distsipliin kui tol ajal tavaks.
1906. aastal sooritas ta Kopenhaageni ülikooli sisseastumiseksami suurepäraselt ning alustas 1907. aastal õpinguid Kopenhaageni ülikoolis, kus õppis matemaatikat, keemia ja füüsikat. Ta lõpetas ülikooli ja jätkas hiljem teadustööd, keskendudes peamiselt seismoloogiale ja Maa sisemise struktuuri uurimisele.
Seismoloogilised uuringud ja sisemise tuuma avastus
Inge Lehmann töötas mitu aastakümmet Taani geodeesiainstituudis ja pühendus seismiliste lainete analüüsile. Ta kasutas matemaatikat ja seismogramme selleks, et uurida, kuidas maavärinate poolt tekitatud energia liigub läbi Maa. Traditsiooniline arusaam oli, et Maa metalliline tuum on täielikult vedelas olekus. Lehmanni tööst sai pöördepunkt: ta avastas, et senised andmed ei selgitunud üksnes vedela tuuma olemasoluga.
1936. aastal avaldas ta töö, milles tõi esile seismogrammides täheldatud lisasignaalid ja käitumise, mida sai seletada ainult ühe lisaülesehitusega – Maa seesmine tuum peab olema tahke, ümbritsetud vedelast välimisest tuumast. Seega koosneb Maa tuum kahest osast: vedel välise tuuma ja tahke sisemise tuuma. Lehmann selgitused põhinesid eelkõige P-laine (pikilainete) käitumise ja nende peegelduste ning murdumisnähtuste analüüsil, mis näitasid ootamatuid teekondi ja saabumisaegu, mida ilma tahke sisetuumata ei saanud usaldusväärselt selgitada.
Selle avastuse tähtsus on suur: see muutis arusaama Maa siseehitusest, magnetvälja tekkest ja planeedi soojusvoogudest ning pani aluse edasistele uurimustele Maa dünaamika ja tuuma koostise kohta. Lehmanni töö on seismoloogia klassikaline saavutus ning tema nimega on seotud ka teisi struktuurimuutusi Maa sees, nagu nn Lehmanni diskontinuitet (ülaloomulised murdepunktid vahekaudades).
Isiksus ja pärand
Lehmann oli elu vältel tagasihoidlik ja privaatne – ta ei abiellunud ning pidas eelkõige kinni teadusest. Ta elas pikaealiseks, saades 104-aastaseks, ning tema töö mõjutas tugevalt 20. sajandi geofüüsikat. Kuigi ta ei olnud seevastu laialdaselt meedia lemmik, tunnustati tema panust rahvusvaheliselt seismoloogia kogukonnas ja tema avastust õpetatakse geoteadustes tänini.
Inge Lehmanni uurimistöö näitab, kuidas tähelepanelik andmeanalüüs ja matemaatiline lähenemine võivad paljastada Maa varjatud struktuure – isegi neid, mis asuvad tuhandeid kilomeetreid meie jalgade all.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Inge Lehmann?
V: Inge Lehmann oli Taani seismoloog, kes kummutas meloodilise teema, et meie planeedi metallist tuum on täielikult sulav vedelas olekus. Ta kasutas matemaatikat, et analüüsida, kuidas maavärinatest vabanev energia läbi Maa liigub, ja avastas midagi, mis on palja silmaga tuhandeid miile meie jalgade all igavesti varjatud, Maa keskmes on tahke. Ta on tähelepanuväärne ka selle poolest, et ta on üks pikima elueaga teadlasi ajaloos, elades 104-aastaseks.
K: Millises koolis Inge Lehmann käis?
V: Inge Lehmann käis koedukatiivses erakoolis nimega Faellesskolen, mis tõlkes tähendab ühist kooli. Kool oli uus ja ebatavaline selle poolest, et poisslapsi ja tüdrukuid koheldi identselt, nad õppisid sama teemat ja osalesid samades sportlastes ja tegevustes. Lapsi ei distsiplineeritud nii rangelt kui teistes selle meetri koolides.
K: Kuidas Inge Lehmann tundis oma aega Fællesskolenis?
V: Inge Lehmannile meeldis tema aeg Fællesskolenis, kuid mõnikord oli tal igav, sest ta ei tundnud end koolitööga piisavalt proovile panduna.
K: Millal Inge Lehmann ülikooli lõpetas?
V: Inge Lehmann lõpetas ülikooli 1920. aastal pärast seda, kui ta oli alustanud 1907. aastal Kopenhaageni ülikoolis matemaatika, keemia ja füüsika eriala.
K: Kes asutas Fællesskoleni, kui Inge oli 5-aastane?
V: Fællesskolen asutati, kui Inge oli 5-aastane, jõuka naise Hanna Adleri poolt.
K: Mida tegi Hanna Adleri uus kool teisiti kui teised koolid sel perioodil?
V: Hanna Adleri uues koolis koheldi poisse ja tüdrukuid ühtemoodi - nad õppisid samu teemasid ja osalesid sarnastes tegevustes -, samal ajal kui teistes koolides olid selle ajajärgu õpilaste suhtes rangemad distsipliinipraktikad.
