Issleri orkester: Edward Issleri varajane fonograafi-ansambel (1888

Issleri orkester: Edward Issleri varajane fonograafi-ansambel (1888–1900)

Issleri orkester (1888–1900): Edward Issleri pioneerlik fonograafi-ansambel — haruldased varased salvestused, unikaalne koosseis ja väärtuslik muusikaline pärand.

Autor: Leandro Alegsa

12-09-2025

Issleri orkester oli üks esimesi ansambleid, mis saavutas laiemat tuntust tänu heliplaatidele ehk kuigi veel varajastele fonograafi-salvestustele. Ansambli tegevus jääb ajaliselt 1888. aasta paiku alguse juurde ning see mängis olulist rolli helisalvestuse ja varajase fonograafi-ärimudeli kujunemisel.

1888. aastal või vahetult enne seda asutas muusikaõpetaja ja pianist Edward Issler (sünd. 1855) neljaliikmelise ansambli. Ansambli algne koosseis oli kompaktne ja mõeldud akustilise fonograafi piiranguid arvestades: pillideks olid klaver, kornet, flööt ja viiul. Nende esimesed salvestused tehti Thomas Alva Edisonile (fonograafi leiutajale) ja tema süsteemile.

Salvestused ja repertuaar

Issleri orkester salvestas peamiselt lühemaid tantsulugusid, valssidest ja polkadest kuni populaarseme looduslikumate palaarrangementideni. Salvestused tehti tol ajal saadaval olevatele fonograafi-silindritele, mis nõudsid väikest ensemble'it ja tugevat kõlaprojektsiooni. Ansambli helipilt oli sel põhjusel kompaktne ja selge, kohandatud akustilise salvestusprotsessi eripäradele.

Kokku- ja edasiarendused

Ajapikku lisandus orkestrile rohkem instrumente — näiteks tromboon ja klarnet — ning koosseis muutus paindlikumaks, et katta laiemat repertuaari. Samas hakkas Issleri ansambel populaarsust kaotama suurtemate ja mitmekesisemate stuudioorkestrite ning kommertsfirmade (näiteks Columbia) oma stuudiomeeskondade tekke tõttu. Issleri firma (Newark, NJ, United States Phonograph Co.) klientide ja turuolukorra muutus mõjutas ansambli tegevust: viimased teadaolevad salvestused pärinevad 1900. aastast, kuigi ansambel võis esineda veel 1900. aastate alguses.

Koosseis ja liikmed

Algne neli põhilist osa olid selgelt instrumentaalselt defineeritud, kuid paljude varajaste salvestuste puhul jäid muusikute isikud tihti kirja panemata või on nende nimed dokumenteerimata. Seetõttu on tänapäevalgi selge nimi vaid ansambli juhataja ja pianist:

Edward Issler — klaver ja ansambli juht;
korneti mängija — varajase koosseisu nurgakivi, sageli esines solistlike meloodiatega;
flöödi mängija — andis helipildile kõrgeid kõlatoone ja kantserlikku värvingut;
viiuli mängija — vastutas meloodiliste liinide ja viisiliste täidete eest.

Mõned hilisemad koosseisud lisasid ka trombooni ja klarneti, aga konkreetsete muusikute nimed neist salvestustest on sageli teadmata või vahetusid eri sessioonide vahel.

Pärand ja tähendus

Issleri orkester on tähtis eelkõige kui üks varasemaid edukamaid kommertsalbumite tegijaid fonograafi varajases ajaloos. Nende salvestused annavad väärtuslikku ülevaadet sellest, kuidas muusika salvestati enne elektrilist mikrofonitehnikat, ning on huvitav ajalooline allikas nii muusikaloome kui rekordi- ja tehnoloogiaajaloo uurijatele. Paljud varased silindrisalvestised on säilinud muuseumide ja eraarhiivide kogudes ning on olulised algallikad varajase populaarmuusika ja salvestuspraktika mõistmiseks.

Kuigi Issleri orkester ei säilitanud konstantset rahvusvahelist kuulsust nagu hilisemad stuudioorkestrid, tähistab see ansambel olulist etappi helisalvestuse ja plaadituru kujunemises — ajal, mil muusika muutus esimest korda kergesti paljudele inimestele kättesaadavaks väljaspool otseesinemisi.

Märkimisväärsed salvestused

Kõik Issleri plaadid salvestati habrastele õõnsatele silindritele, mis olid valmistatud vahast segatud materjalist, mis tavaliselt sai tühjade silindrite valmistamise käigus pruuni värvi, mistõttu neid nimetatakse nende kuju ja tavalise värvi tõttu "pruunideks vahasilindriteks". Nende tegelik värvus võib olla peaaegu valgest kuni väga tumepruunini. Need on umbes 4¼ tolli pikad ja 2¼ tolli läbimõõduga. 1890. aastatel valmistatud silindrilisi plaate on säilinud vähe ja säilinud plaadid ei ole peaaegu kunagi uues seisukorras, nii et nendele salvestatud heli on nüüd vähem selge kui see, mida inimesed kuulsid, kui nad olid uued, ja sellega on segunenud palju rohkem müra.

Ühel nende varaseimatest plaatidest, mis on üks esimesi Edisoni tehtud plaate, ei ole pealkirja. Salvestuse alguses on silindri kohta öeldud: "Played at the Edison Phonograph Works, Orange, New Jersey, by the Issler Parlor Orchestra" (Esitati Edison Phonograph Works, Orange, New Jersey, Issleri salongiorkestri poolt).
Märtsis 1889 salvestasid nad Edisoni jaoks viienda rügemendi marssi.
1891. aastal salvestasid nad Richard Genee võluva pala "Nanon Waltz".
1894. või 1895. aastal salvestasid nad Electric Light Quadrille. Nagu paljudel 1890. aastatel tehtud kvadrilliplaatidel, on selle keskel teade. Sellel on kirjas, et Issleri orkester esineb tasuta Keystone'i saalis plaadi tegemise järgsel õhtul ja et elektrivalgust kasutatakse esmakordselt (see tähendab, et seda kasutatakse esmakordselt Keystone'i saalis, mitte kogu maailmas).
1895. aastal salvestasid nad tõenäoliselt esimese Dixie'i salvestuse.
1898. aastal salvestas ansambel March of the Marines.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Edward Issler?

V: Edward Issler oli muusikaõpetaja ja pianist, kes asutas 1888. aastal või vahetult enne seda neljaliikmelise ansambli.

K: Millised instrumendid Issleri orkestris algselt olid?

V: Algselt olid Issleri orkestris klaver, kornet, flööt ja viiul.

K: Millal tehti Issler's Orchestra esimesed salvestused?

V: Issleri orkestri esimesed salvestused tehti 1888. aastal Thomas Alva Edisonile, fonograafi leiutajale.

K: Milliseid instrumente Issleri orkestrile veel lisati?

V: Issleri orkestrisse lisati veel pille, sealhulgas tromboon ja klarnet.

K: Miks Issleri orkester hakkas kaotama populaarsust?

V: Issleri orkester hakkas kaotama populaarsust suuremate ansamblite ees.

K: Millal tegi Issler's Orchestra oma viimased salvestused?

V: Issler's Orchestra tegi oma viimased salvestused 1900. aastal, kuigi nad võisid jätkata esinemist veel 1900. aastate alguses.

K: Kes olid Issleri orkestri neli põhilist liiget?

V: Issleri orkestri neli põhilist liiget olid klaver, kornet, flööt ja viiul.