King Crimson — Briti progressiivne rokkbänd: ajalugu, muusika ja liikmed

King Crimson — Briti progressiivne rokk: ajalugu, mõjukad albumid, mitmekesine helikeel ja bändiliikmed (Fripp, Collins, Levin jt).

Autor: Leandro Alegsa

King Crimson on progressiivne rokkbänd. Nad moodustati 1969. aastal Inglismaal. Nende muusikat nimetatakse tavaliselt progressiivseks rokiks, kuid nende muusikas on ka jazz, gamelan, klassikaline muusika, heavy metal ja eksperimentaalmuusika. Nad ei ole väga populaarsed, kuid neil on lojaalsed fännid. Nende muusika on mõjutanud paljusid bände ja muusikastiile. King Crimson on kõige tuntum oma esimese albumi "In the Court of the Crimson King" järgi, mis aitas luua progressiivset rokki. Bändis on algusest peale olnud ainult üks inimene, kitarrist Robert Fripp. Praegu on bändis Robert Fripp, Mel Collins, Gavin Harrison, Jakko Jakszyk, Bill Rieflin, Jeremy Stacey, Tony Levin ja Pat Mastelotto.

Ajalugu lühidalt

King Crimson loodi 1968. aasta lõpus Londonis, kuid bändi esimene täispikk plaat ilmus 1969. aastal. Alustati orkestreerituma, rahulikuma ja kunstilisema lähenemisega, mille tipuks oli debüütalbum "In the Court of the Crimson King". 1970. ja 1971. aastatel muutus helikeel julgemaks ja improvisatiivsemaks; rühmitus jagunes ja kogunes mitmel korral. Robert Fripp on bändi ainus pidev liige — üle aastakümnete on King Crimsoni koosseis muutunud korduvatena ning saanud tuntuks ka kui kollektiiv, mis katsetab ja uuendab pidevalt oma helikeelt.

Muusikaline stiil ja eripära

  • Segab elemente progressiivsest rockist, jazzist, klassikast, improvisatsioonist, heavy metalist ja maailma muusikast (näiteks gamelan).
  • Tuntud komplekssete rütmimustrite, ebatraditsiooniliste taktimõõtude ja keerukate arranžeeringute poolest.
  • Robert Frippi eksperimentaalsed kitarritehnikad (nt Frippertronics, loopid) ning mellotroni kasutus varasematest albumitest on King Crimsoni helis olulised.
  • Paljud albumid vahelduvad rangemate kirjutatud palade ja pikemate improvisatsioonidega, mis teevad nende kontserdid sageli ainulaadseks.

Olulised albumid

  • "In the Court of the Crimson King" (1969) – sageli nimetatud progressiivse roki klassikaks ning bändi läbimurdeks.
  • "In the Wake of Poseidon" (1970), "Lizard" (1970), "Islands" (1971) – varased eksperimendid ja orkestreeritud lahendused.
  • "Red" (1974) – raskem, intensiivsem heli, mida paljud peavad üheks bändi tähtteoseks.
  • "Discipline" (1981), "Beat" (1982) – 1980ndate alguse uuenduslikud elektroonilisemad ja polürütmika rõhutavad plaadid.
  • "Thrak" (1995), "The ConstruKction of Light" (2000), "The Power to Believe" (2003) – hilisemad katsed, mis ühendavad varasema rasket ja nüansirikast heli.

Liikmed ja koosseisud

King Crimsoni koosseisid on läbi aastakümnete oluliselt varieerunud. Mõned silmapaistvad nimed, kes on bändis mänginud või sellega seotud, on:

  • Robert Fripp – kitarr, bändi juht ja ainus püsiliige.
  • Ian McDonald, Michael Giles, Greg Lake, Boz Burrell, Peter Sinfield (sõnavõtud/lyrics), Ian Wallace, John Wetton, Bill Bruford, David Cross, Mel Collins, Adrian Belew, Tony Levin, Trey Gunn, Pat Mastelotto, Gavin Harrison, Jakko Jakszyk, Jeremy Stacey, Bill Rieflin jt.

Mõned liikmed on bändist lahkunud, mõned on tagasi naasnud ja mõned on kahjuks lahkunud. King Crimsoni liikmete vaheldumine andis igale ajastule oma erilise kõla.

Pärand ja mõju

King Crimson on jätnud tugeva jälje progressiivse rocki ajaloole ja laiemalt rokkmuusikale: nende lähenemine vormile, rütmile ja tekstuuri eksperimenteerimine on mõjutanud nii prog-rocki, post-rocki, metalit kui ka eksperimentaalseid ja improvisatsioonilisi artiste. Kuigi bänd ei pruugi olla olnud pidevalt kommertsliselt kõige edukam, on tema mõju muusikaajaloo laiemas kontekstis märkimisväärne.

Kontserdid ja käitumine laval

King Crimson on tuntud intensiivsete ja sageli improviseerivate kontsertide poolest, kus sama lugu võib erinevatel esinemistel kõlada üsna erinevalt. Nende esinemised on olnud nii intiimsed kui ka suured ja monumentaalsed, sõltuvalt koosseisust ja ajastust.

Kokkuvõttes: King Crimson on multifacetteeritud ja pidevalt arenev projekt, mille keskmeks on Robert Fripp, ning bändi looming pakub rikkalikult materjali nii süvenemiseks kui ka avastamiseks muusikasõbrale.

Ajalugu

1960's

1967. aastal asutasid trummar Michael Giles ja tema vend Peter, basskitarrist, koos Robert Frippiga bändi. Nad salvestasid ühe albumi nimega The Cheerful Insanity of Giles, Giles and Fripp. See album ei läinud väga hästi ja paljud kriitikud kirjutasid sellest halbu arvustusi. Pärast seda liitus Ian Mcdonald, kes mängis klahvpille, keelpille ja puupuhkpille. Ian McDonaldi sõber Peter Sinfield liitus laulusõnade kirjutamisega ja Greg Lake asendas Peter Giles'i basskitarril. Siis ostsid nad mellotroni, mis aitas neil kõlada rohkem nagu klassikaline muusika. Nad muutsid oma nime King Crimsoni nimeks ja andsid oma esimese kontserdi 1969. aastal Londonis Hyde Parkis. Nende esimene CD "In the Court of the Crimson King" oli suur edu. Nende originaalne stiil avaldas fännidele ja kriitikutele muljet.

1970's

Micheal Giles ja Ian Mcdonald lahkusid bändist, et teha soolotööd. Bändis veel allesjäänud kolmik, Robert Fripp, Peter Sinfield ja Greg Lake, andsid välja singli Catfood/Groon. Järgmisel albumil aitasid puupillimängija Mel Collins, laulja Gordon Haskell ja Peter Giles salvestada mõned laulud koos bändiga. King Crimson andis 1970. aastal välja oma teise albumi "In the Wake of Poseidon". See ei olnud väga populaarne, sest see kõlas liiga palju nagu esimene album.

Diskograafia

Stuudio albumid

  • Crimson Kingi õukonnas (1969)
  • Poseidoni jälgedes (1970)
  • Sisalik (1970)
  • Saared (1971)
  • Lõikede keeled aparaadis (1973)
  • Tähtedeta ja Piibli Must (1974)
  • Punane (1974)
  • Distsipliin (1981)
  • Beat (1982)
  • Täiusliku paari kolmik (1984)
  • THRAK (1995)
  • Valguse konstrueerimine (2000)
  • Võime uskuda (2003)

Küsimused ja vastused

K: Kes on kuningakobras?



V: King Crimson on progressiivne rokkbänd, mis sai alguse 1969. aastal Inglismaal.

K: Mis on King Crimsoni muusika žanr?



V: King Crimsoni muusikat liigitatakse tavaliselt progressiivse roki alla, kuid see sisaldab ka elemente erinevatest stiilidest, nagu jazz, gamelan, klassikaline muusika, heavy metal ja eksperimentaalmuusika.

K: Kui populaarne on King Crimson?



V: King Crimson ei ole väga populaarne, kuid neil on kindel fännibaas.

K: Milline on King Crimsoni kõige kuulsam album?



V: King Crimsoni tuntuim album on "In the Court of the Crimson King", mis aitas luua progressiivse roki žanri.

K: Kes on olnud bändi järjepidev liige algusest peale?



V: Kitarrist Robert Fripp on olnud bändi ainus järjepidev liige alates selle loomisest.

K: Kes on praegu King Crimsoni liikmed?



V: King Crimsoni praegused liikmed on Robert Fripp, Mel Collins, Gavin Harrison, Jakko Jakszyk, Bill Rieflin, Jeremy Stacey, Tony Levin ja Pat Mastelotto.

K: Kuidas on King Crimsoni muusika mõjutanud teisi muusikuid?



V: King Crimsoni muusika on mõjutanud paljusid teisi muusikuid ja muusikastiile.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3