Tulemuste tundmine
Tulemuste tundmine on õpipsühholoogia termin. lk 619 Psühholoogia sõnaraamatus on see defineeritud kui informatsiooni tagasiside:
"(a) subjektile [tema] vastuste õigsuse kohta; (b) õpilasele aine omandamise edukuse või ebaõnnestumise kohta või (c) psühhoteraapia kliendile edusammude kohta".
See kirjeldab olukorda, kus subjekt saab teavet, mis aitab tal muuta käitumist soovitud viisil või saada aru. Primitiivne näide on käitumise vältimine pärast karistamist. Edasijõudnud näide on see, kuidas inimene võib parandada arusaamist ja käitumist pärast seda, kui õpetaja selgitab, mis eelmises püüdluses valesti oli.
Psühholoogias on mitmeid sarnaseid termineid, kuid kõigil neil on mõningaid probleeme.
- KCR: see tähendab "teadmine õigest tulemusest", mis tähendab, et alati on olemas konkreetne õige tulemus.
- Operantne konditsioneerimine ja tugevdamine: see eeldab käitumusliku lähenemise kasutamist "käitumise kujundamiseks".
- Tagasiside: see on üldisem termin, võib-olla liiga üldine. Seda kasutatakse sageli selle kohta, kuidas süsteemid kohanevad etteantud piiridega. Watt'i "regulaator", mis kontrollis aurumasinate tööd, on klassikaline näide.
Seega on teadmine tulemustest või mõnikord vahetu teadmine tulemustest kasulik termin. Seda võib kasutada mis tahes õppimise puhul, kus õpilane (või mis tahes loom) saab teavet pärast tegevust. See teave on selle kohta, kui rahuldav on tegevus.
Eksperimentaalsed tõendid
Varajane eksperiment tulemuste tundmise kohta oli Sidney Pressey leiutatud masin, kus seade nii testis kui ka õpetas valikvastustega küsimusi. Pange tähele, et see meetod ütleb kasutajale (järelduse teel) ainult seda, kas valik oli õige või mitte. Kuna materjaliks olid valikvastustega küsimused, oli see mõeldud ainult lisana klassitesti tulemuste kogumiseks.
Hilisemates töödes koolitusuuringute ja hariduse valdkonnas kasutati sageli terminit "teadmine tulemustest".
Oluline küsimus oli, kas tulemused paraneksid rohkem, kui otsest õpetust antaks kas enne või pärast küsimuse esitamist. Mõlemal juhul oli vastus (üldjoontes) jaatav. Michael ja Maccoby jagasid õppefilmide abil rühmad kahte poole. Poolele õpilastele anti materjal, mis nõudis aktiivset, selget vastust. Pärast pausi öeldi neile õige vastus. Teisele poolele ei antud tagasisidet. Õppeaeg oli identne. Tulemus näitas "väikest, kuid märkimisväärset kasu" aktiivse vastamise protseduuri puhul ilma tagasiside andmiseta, kuid suuremat kasu, kui tagasisidet anti. Eksperimendi läbiviijad kirjeldasid seda hiljem kui "KCR", mitte "tagasiside". Uuringud aktiivse reageerimise enda kohta on kokkuvõtlikult esitatud lk 614. Hilisem arutelu selliste katsete üle viitas sellele, et tulemused võivad tuleneda pigem harjutamisest kui tagasisidestamisest. Kahtlemata oli ülesehitus andnud lisaharjutust küsimuste osas, samuti teadmisi tulemustest. Tehnilises mõttes olid eksperimendid need kaks tegurit segamini ajanud.
Teine tegur on see, et teadmine tulemustest võib anda õppejõule teavet selle kohta, kuidas materjali saab parandada. Kogenud õpetaja saab kümnendarvutuse õppeprogrammi abil õpilaste vead tüüpidesse panna. Näiteks üks vigade rühm tuleneb sellest, et õppijad ei mõista reegleid punkti paigutamise kohta kümnendmurde korrutamisel. See näitab, kus ja kuidas tuleb õppematerjali üle vaadata.
Teadlik mõte ei ole alati oluline
Teadlik mõtlemine ei ole vajalik selleks, et teadmine tulemustest avaldaks mõju. Uurimused kaudse õppimise kohta näitavad, et inimesed võivad saada keerulist teavet teadvustamata. Seda näitavad ka loomade õppimise katsed, mis näitavad tulemuste teadasaamise mõju hilisemale käitumisele. Tundub tõenäoline, et teadvustamata õppimine tulemuste põhjal arenes kõigepealt välja varajastel metazoa-loomadel ja teadlik mõtlemine väga palju hiljem. See on see, mida Reber nimetab "implicit'i primaarsuseks", mis tähendab, et implicit (teadvustamata) õppimine tuli evolutsioonis esimesena.
Küsimused ja vastused
K: Mis on teadmine tulemuste kohta?
V: Tulemuste tundmine on termin õppepsühholoogias, mis viitab subjektile antud teabe tagasisidele aine omandamise õigsuse või edukuse/ebaõnnestumise kohta. See aitab subjektil muuta käitumist soovitud viisil või saada aru.
K: Mis on näide tulemuste tundmise kohta?
V: Näide on näiteks käitumise vältimine pärast karistamist või arusaamise ja käitumise parandamine pärast seda, kui õpetaja selgitab, mis oli eelmise katse puhul valesti.
K: Millised on mõned sarnased terminid psühholoogias?
V: Mõned sarnased mõisted on KCR (teadmine õigetest tulemustest), operantne konditsioneerimine ja tugevdamine ning tagasiside.
K: Mida tähendab KCR?
V: KCR tähendab "teadmine õigetest tulemustest", mis tähendab, et alati on olemas konkreetne õige tulemus.
K: Kuidas saab kasutada teadmist õigetest tulemustest?
V: Tulemuste teadmist saab kasutada mis tahes õppimise puhul, kus õpilane (või mis tahes loom) saab pärast tegevust teavet selle kohta, kui rahuldav oli tegevus.
K: Mida tähendab "tagasiside"?
V: Tagasiside on üldisem termin, mis sageli viitab sellele, kuidas süsteemid kohanduvad etteantud piiridele, nagu näiteks Watt'i "regulaator", mis kontrollis aurumootoreid.
