Tulemuste teadmine õpipsühholoogias — mõiste, näited ja tagasiside
Selge ülevaade tulemuste teadmisest õpipsühholoogias: kuidas tagasiside toetab õppimist, praktilised näited ja nõuanded õpetajatele ning terapeutidele.
Tulemuste tundmine on õpipsühholoogia termin. lk 619 Psühholoogia sõnaraamatus on see defineeritud kui informatsiooni tagasiside:
"(a) subjektile [tema] vastuste õigsuse kohta; (b) õpilasele aine omandamise edukuse või ebaõnnestumise kohta või (c) psühhoteraapia kliendile edusammude kohta".
See kirjeldab olukorda, kus subjekt saab teavet, mis aitab tal muuta käitumist soovitud viisil või saada aru. Lihtne näide on käitumise vähendamine pärast karistust (subjekt õpib, et käitumus toob kaasa negatiivse tulemuse ja lõpetab selle). Tõhusam ja õppimist toetavam näide on olukord, kus õpetaja annab õpilasele selge ja põhjendatud selgituse, miks vastus oli vale ning mida järgmine kord teisiti teha — see parandab nii arusaamist kui ka järgmist käitumist.
Psühholoogias kasutatakse mitut sarnast terminit, kuid igaühel on oma nüansid ja piirangud:
- KCR: see tähendab "teadmine õigest tulemusest", mis tähendab, et alati on olemas konkreetne õige tulemus.
- Operantne konditsioneerimine ja tugevdamine: see eeldab käitumusliku lähenemise kasutamist "käitumise kujundamiseks".
- Tagasiside: see on üldisem termin, võib-olla liiga üldine. Seda kasutatakse sageli selle kohta, kuidas süsteemid kohanevad etteantud piiridega. Watt'i "regulaator", mis kontrollis aurumasinate tööd, on klassikaline näide.
Miksi tulemuste teadmine on tähtis
Tulemuste teadmine parandab õppimist mitmel viisil:
- Vead ja arusaamatused selguvad: õpilane saab teada, milles eksis, ja saab kohandada oma strateegiat.
- Eneseregulatsioon: õpilane saab hinnata oma edusamme ja seada realistlikke eesmärke.
- Motiveeritus: asjakohane ning õigel ajal antud tagasiside võib tõsta motivatsiooni, samas kui ebasobiv tagasiside võib seda vähendada.
- Teraapia ja käitumise muutus: psühhoteraapia kliendi puhul aitab tulemuseteadmine jälgida muutusi ja kohandada sekkumisi.
Kuidas tagasiside toimib kõige paremini
Uuringud ja praktikad näitavad mitmeid põhimõtteid, mis muudavad tulemuste teadmise õpilase jaoks efektiivsemaks:
- Aeg: vahetu ehk otse antud tagasiside aitab sageli lihtsate oskuste õppimisel, kuid mõnedes olukordades (näiteks keerukamate probleemide või püütava üldistuse puhul) võib kasulikum olla lühike viivitus, mis soodustab sügavamat mõtlemist.
- Spetsiifilisus: konkreetne info selle kohta, mis oli õige/vale ja miks, on tõhusam kui üldine hinnang (nt "hea töö" vs "siin eksisid sa ühe sammuga — proovime seda järgmiselt").
- Parandavad juhised: tagasiside, mis sisaldab soovitusi järgmise sammu kohta (feedforward), mõjutab käitumist paremini kui lihtsalt õiguse/valesuse märkimine.
- Toetav toon: konstruktiivne ja julgustav tagasiside hoiab motivatsiooni ja enesehinnangu paigas; liiga kriitiline tagasiside võib õppijat demotiveerida.
- Formatiivne vs summatiivne: formatiivne (õppimist toetav) tagasiside antakse protsessi käigus, summatiivne tagastus (hindamine) annavad tulemuse ülevaate lõpus. Mõlemal on oma koht, kuid edasiliikumiseks on formatiivne tagasiside väärtuslikum.
Praktilised soovitused õpetajale ja juhendajale
- Ole konkreetne: too välja täpselt, mis oli õige ja mis vale ning miks.
- Suunne edasi: anna järgmised sammud või harjutused, mis aitavad parandada.
- Kasuta enesekontrolli- ja enesehindamise ülesandeid, et õppija ise märkaks vigu ja õpiks neid parandama.
- Anna tagasisidet õigeaegselt, kuid kohanda ajaolukorda — mõnikord aitab väike viivitus sügavamaks mõtlemiseks.
- Hoolitse, et tagasiside toetaks motivatsiooni — tunnusta edusamme ja too esile parenduse võimalused.
Piirangud ja võimalikud probleemid
Tulemuste teadmine ei ole automaatne edu garantii. Mõned kitsaskohad:
- Kui tagasiside on ebamäärane või eksitav, õpitakse vale informatsiooni.
- Liigne rõhutamine ainult õigsusele (KCR) võib vähendada loovust ja riski võtmist, kui iga tegevus peab olema "õige".
- Operantse lähenemise piirangud: käitumise tugevdamine töötab hästi paljude juhtude puhul, kuid ei pruugi toetada sügavat arusaamist või üldistamist keerukates teadmistes.
Kokkuvõtteks on tulemuste teadmine õpipsühholoogias võimas ja mitmekülgne mõiste — see hõlmab nii lihtsat kinnitust õigsuse kohta kui ka rikkalikku, arendavat tagasisidet, mis toetab oskuste, teadmiste ja eneseregulatsiooni kasvu. Oluline on tagasiside sisu, aeg ja toon: hästi vormistatud tulemuseteadmine aitab õppijal õppida kiiremini ja sügavamalt.
Eksperimentaalsed tõendid
Varajane eksperiment tulemuste tundmise kohta oli Sidney Pressey leiutatud masin, kus seade nii testis kui ka õpetas valikvastustega küsimusi. Pange tähele, et see meetod ütleb kasutajale (järelduse teel) ainult seda, kas valik oli õige või mitte. Kuna materjaliks olid valikvastustega küsimused, oli see mõeldud ainult lisana klassitesti tulemuste kogumiseks.
Hilisemates töödes koolitusuuringute ja hariduse valdkonnas kasutati sageli terminit "teadmine tulemustest".
Oluline küsimus oli, kas tulemused paraneksid rohkem, kui otsest õpetust antaks kas enne või pärast küsimuse esitamist. Mõlemal juhul oli vastus (üldjoontes) jaatav. Michael ja Maccoby jagasid õppefilmide abil rühmad kahte poole. Poolele õpilastele anti materjal, mis nõudis aktiivset, selget vastust. Pärast pausi öeldi neile õige vastus. Teisele poolele ei antud tagasisidet. Õppeaeg oli identne. Tulemus näitas "väikest, kuid märkimisväärset kasu" aktiivse vastamise protseduuri puhul ilma tagasiside andmiseta, kuid suuremat kasu, kui tagasisidet anti. Eksperimendi läbiviijad kirjeldasid seda hiljem kui "KCR", mitte "tagasiside". Uuringud aktiivse reageerimise enda kohta on kokkuvõtlikult esitatud lk 614. Hilisem arutelu selliste katsete üle viitas sellele, et tulemused võivad tuleneda pigem harjutamisest kui tagasisidestamisest. Kahtlemata oli ülesehitus andnud lisaharjutust küsimuste osas, samuti teadmisi tulemustest. Tehnilises mõttes olid eksperimendid need kaks tegurit segamini ajanud.
Teine tegur on see, et teadmine tulemustest võib anda õppejõule teavet selle kohta, kuidas materjali saab parandada. Kogenud õpetaja saab kümnendarvutuse õppeprogrammi abil õpilaste vead tüüpidesse panna. Näiteks üks vigade rühm tuleneb sellest, et õppijad ei mõista reegleid punkti paigutamise kohta kümnendmurde korrutamisel. See näitab, kus ja kuidas tuleb õppematerjali üle vaadata.
Teadlik mõte ei ole alati oluline
Teadlik mõtlemine ei ole vajalik selleks, et teadmine tulemustest avaldaks mõju. Uurimused kaudse õppimise kohta näitavad, et inimesed võivad saada keerulist teavet teadvustamata. Seda näitavad ka loomade õppimise katsed, mis näitavad tulemuste teadasaamise mõju hilisemale käitumisele. Tundub tõenäoline, et teadvustamata õppimine tulemuste põhjal arenes kõigepealt välja varajastel metazoa-loomadel ja teadlik mõtlemine väga palju hiljem. See on see, mida Reber nimetab "implicit'i primaarsuseks", mis tähendab, et implicit (teadvustamata) õppimine tuli evolutsioonis esimesena.
Küsimused ja vastused
K: Mis on teadmine tulemuste kohta?
V: Tulemuste tundmine on termin õppepsühholoogias, mis viitab subjektile antud teabe tagasisidele aine omandamise õigsuse või edukuse/ebaõnnestumise kohta. See aitab subjektil muuta käitumist soovitud viisil või saada aru.
K: Mis on näide tulemuste tundmise kohta?
V: Näide on näiteks käitumise vältimine pärast karistamist või arusaamise ja käitumise parandamine pärast seda, kui õpetaja selgitab, mis oli eelmise katse puhul valesti.
K: Millised on mõned sarnased terminid psühholoogias?
V: Mõned sarnased mõisted on KCR (teadmine õigetest tulemustest), operantne konditsioneerimine ja tugevdamine ning tagasiside.
K: Mida tähendab KCR?
V: KCR tähendab "teadmine õigetest tulemustest", mis tähendab, et alati on olemas konkreetne õige tulemus.
K: Kuidas saab kasutada teadmist õigetest tulemustest?
V: Tulemuste teadmist saab kasutada mis tahes õppimise puhul, kus õpilane (või mis tahes loom) saab pärast tegevust teavet selle kohta, kui rahuldav oli tegevus.
K: Mida tähendab "tagasiside"?
V: Tagasiside on üldisem termin, mis sageli viitab sellele, kuidas süsteemid kohanduvad etteantud piiridele, nagu näiteks Watt'i "regulaator", mis kontrollis aurumootoreid.
Otsige