Tulemuste tundmine on õpipsühholoogia termin. lk 619 Psühholoogia sõnaraamatus on see defineeritud kui informatsiooni tagasiside:

"(a) subjektile [tema] vastuste õigsuse kohta; (b) õpilasele aine omandamise edukuse või ebaõnnestumise kohta või (c) psühhoteraapia kliendile edusammude kohta".

See kirjeldab olukorda, kus subjekt saab teavet, mis aitab tal muuta käitumist soovitud viisil või saada aru. Lihtne näide on käitumise vähendamine pärast karistust (subjekt õpib, et käitumus toob kaasa negatiivse tulemuse ja lõpetab selle). Tõhusam ja õppimist toetavam näide on olukord, kus õpetaja annab õpilasele selge ja põhjendatud selgituse, miks vastus oli vale ning mida järgmine kord teisiti teha — see parandab nii arusaamist kui ka järgmist käitumist.

Psühholoogias kasutatakse mitut sarnast terminit, kuid igaühel on oma nüansid ja piirangud:

  • KCR: see tähendab "teadmine õigest tulemusest", mis tähendab, et alati on olemas konkreetne õige tulemus.
  • Operantne konditsioneerimine ja tugevdamine: see eeldab käitumusliku lähenemise kasutamist "käitumise kujundamiseks".
  • Tagasiside: see on üldisem termin, võib-olla liiga üldine. Seda kasutatakse sageli selle kohta, kuidas süsteemid kohanevad etteantud piiridega. Watt'i "regulaator", mis kontrollis aurumasinate tööd, on klassikaline näide.

Miksi tulemuste teadmine on tähtis

Tulemuste teadmine parandab õppimist mitmel viisil:

  • Vead ja arusaamatused selguvad: õpilane saab teada, milles eksis, ja saab kohandada oma strateegiat.
  • Eneseregulatsioon: õpilane saab hinnata oma edusamme ja seada realistlikke eesmärke.
  • Motiveeritus: asjakohane ning õigel ajal antud tagasiside võib tõsta motivatsiooni, samas kui ebasobiv tagasiside võib seda vähendada.
  • Teraapia ja käitumise muutus: psühhoteraapia kliendi puhul aitab tulemuseteadmine jälgida muutusi ja kohandada sekkumisi.

Kuidas tagasiside toimib kõige paremini

Uuringud ja praktikad näitavad mitmeid põhimõtteid, mis muudavad tulemuste teadmise õpilase jaoks efektiivsemaks:

  • Aeg: vahetu ehk otse antud tagasiside aitab sageli lihtsate oskuste õppimisel, kuid mõnedes olukordades (näiteks keerukamate probleemide või püütava üldistuse puhul) võib kasulikum olla lühike viivitus, mis soodustab sügavamat mõtlemist.
  • Spetsiifilisus: konkreetne info selle kohta, mis oli õige/vale ja miks, on tõhusam kui üldine hinnang (nt "hea töö" vs "siin eksisid sa ühe sammuga — proovime seda järgmiselt").
  • Parandavad juhised: tagasiside, mis sisaldab soovitusi järgmise sammu kohta (feedforward), mõjutab käitumist paremini kui lihtsalt õiguse/valesuse märkimine.
  • Toetav toon: konstruktiivne ja julgustav tagasiside hoiab motivatsiooni ja enesehinnangu paigas; liiga kriitiline tagasiside võib õppijat demotiveerida.
  • Formatiivne vs summatiivne: formatiivne (õppimist toetav) tagasiside antakse protsessi käigus, summatiivne tagastus (hindamine) annavad tulemuse ülevaate lõpus. Mõlemal on oma koht, kuid edasiliikumiseks on formatiivne tagasiside väärtuslikum.

Praktilised soovitused õpetajale ja juhendajale

  • Ole konkreetne: too välja täpselt, mis oli õige ja mis vale ning miks.
  • Suunne edasi: anna järgmised sammud või harjutused, mis aitavad parandada.
  • Kasuta enesekontrolli- ja enesehindamise ülesandeid, et õppija ise märkaks vigu ja õpiks neid parandama.
  • Anna tagasisidet õigeaegselt, kuid kohanda ajaolukorda — mõnikord aitab väike viivitus sügavamaks mõtlemiseks.
  • Hoolitse, et tagasiside toetaks motivatsiooni — tunnusta edusamme ja too esile parenduse võimalused.

Piirangud ja võimalikud probleemid

Tulemuste teadmine ei ole automaatne edu garantii. Mõned kitsaskohad:

  • Kui tagasiside on ebamäärane või eksitav, õpitakse vale informatsiooni.
  • Liigne rõhutamine ainult õigsusele (KCR) võib vähendada loovust ja riski võtmist, kui iga tegevus peab olema "õige".
  • Operantse lähenemise piirangud: käitumise tugevdamine töötab hästi paljude juhtude puhul, kuid ei pruugi toetada sügavat arusaamist või üldistamist keerukates teadmistes.

Kokkuvõtteks on tulemuste teadmine õpipsühholoogias võimas ja mitmekülgne mõiste — see hõlmab nii lihtsat kinnitust õigsuse kohta kui ka rikkalikku, arendavat tagasisidet, mis toetab oskuste, teadmiste ja eneseregulatsiooni kasvu. Oluline on tagasiside sisu, aeg ja toon: hästi vormistatud tulemuseteadmine aitab õppijal õppida kiiremini ja sügavamalt.