Koh-i-Noor – ajalooline India teemant ja Briti kroonijuveelide pärl
Koh-i-Noor — imposantne India teemant: selle ajalooline teekond, kuninglik lõikamine ja koht Briti kroonijuveelides; lugu omandist, imetlusest ja vaidlustest.
Koh-i-Noor (ka Koh-i-Nûr ja Kooh-è Noor) on suur, värvitu teemant, mis leiti Indias Andhra Pradeshis Gunturi lähedal, tõenäoliselt 13. sajandil. Nimi tähendab pärsia keeles valguse mäge. Legendi- ja ajalookirjeldustes on teemant alati seotud võimu, rikkuse ja kuningliku staatusega ning teda on pidetud õnnetoovaks või -võtmiseks sõltuvalt kandjast ja ajast.
Ajalooline teekond
Esialgselt oli Koh-i-Noor suur ja krobeline toortükk, mille hindamatu suurus ja eripära tekitasid huvi paljude Lõuna- ja Põhja-Aasia valitsejate seas. Vanimad kirjalikud allikad seovad kivi Kakatiya dünastiaga ning hiljem vahetas see käsi mitmete India ja Pärsia valitsejate vahel. Ajalooliselt on teemant sattunud mitmete valitsejate kätte läbi vallutuste, sõjaväeliste tegevuste ja sala-kaubanduse: selle omanikke olid erinevad India sultanid, mogulid ja lõpuks Pärsia väejuhid.
Üks pöördepunkte tähistab 1739. aasta, kui pärsia väejuht Nader Shah vallutas Delhi ja viis sealt palju aardeid, sealhulgas selle teemandi, millele ta tõenäoliselt pani nime Koh-i-Noor. 19. sajandil sattus kivi Sikhide kuningriigi valdusesse, olles osa Maharaja Ranjit Singhi aaretest. Pärast Sikhi kuningriigi langemist ja Punjabi annekteerimist 1849. aastal jäi Koh-i-Noor osa neist riigist maha ja lõpuks jõudis see kuninganna Victoria valdusesse vastavalt Lahore'i lepingule ja sellega kaasnenud üleandmistele.
Lõikamine ja välimus
Enne ehteks lõikamist oli teemant algselt väga suur: mõned allikad mainivad selle varajast toorkaalu kuni 793 karaati (158,6 g). Aja jooksul ja mitme ümberlõikamise käigus vähenes liivkivist kivi suurus: 19. sajandi keskpaigas oli teemant juba umbes 186 karaati, kui see sai Ühendkuningriiki viidud. 1852. aastal käskis kuninganna Victoria abikaasa prints Albert, kes ei olnud rahul selle tuhmi ja ebakorrapärase välimusega, teostada põhjaliku ümberlõikamise. Lõikamine vähendas kivi kaalu ligikaudu 42 protsenti: valmis briljantkaaluks jäi 105,6 karaati (21,12 g). Valminud lihv oli ovaalne briljant, suurusega ligikaudu 3,6 cm x 3,2 cm x 1,3 cm.
Prints Alberti otsus oli tol ajal vastuoluline — osa kroonijuveelihuvilisi ja geolooge pidasid ümberlõikamist vajalikuks, et rõhutada teemandi sära ja säilitada selle ilu, teised kritiseerisid väärtusliku ajaloolise materjali kaotust. Lõikamise tulemus tasakaalustas sära ja kaotust: tänu tänapäevasele lihvile on Koh-i-Noor silmatorkavalt helendav, kuid ajaloolisest massist sai märkimisväärne osa kadunud.
Kroonijuveelide osa ja kasutamine
Kui Koh-i-Noor jõudis Ühendkuningriiki, on see kantud peamiselt kuningliku perekonna naissoost liikmete poolt. Alates kuninganna Victoriast on kivi asetatud eri kuningannade kroonidesse ja need kasutati troonimise tseremooniatel:
- Pärast kuninganna Victoria surma paigutati Koh-i-Noor kuninganna Alexandra kroonile ning seda kasutati tema kroonimisel 1902. aastal;
- 1911. aastal kanti teemant kuninganna Maarja kroonil;
- 1937. aastal asetati see äsja valminud kuninganna ema (Queen Mother) kroonile;
- kui kuninganna ema 2002. aastal suri, asetati Koh-i-Noor tema riiklikel matustel kirstu peale.
Tänapäeval on teemant paigutatud krooni esiosasse, mis on osa Ühendkuningriigi kroonijuveelidest. See kollektsioon on avalikkusele nähtav Tower of Londonis ja seda näevad igal aastal miljonid Londoni torni külastajad.
Vaidlused ja tagasivõtmise nõudmised
Koh-i-Noor on olnud vaidluse keskmes alates selle saabumisest Briti võimu alla.
Mõned endised Briti India osad — peamiselt India ja Pakistan — ning ka Afgani poliitilised ringkonnad on ajaloolistest ja moraalsetest kaalutlustest lähtuvalt esitanud nõudmisi kivi tagastamiseks. Märgitud on erinevaid argumente: et teemant võeti ära ebavõrdsete tingimustega, et see on osa röövitud kultuuripärandist või et selle üleandmine oli tingitud sõjalisest surve all tehtud lepingutest.
Briti valitsus ja kuninglik kollektsioon on korduvalt viidanud sellele, et Koh-i-Noor on osa Royal Collectionist ja seda hoitakse riikliku pärandina; ametlikku tagasivõtmise otsust ei ole tehtud. Nõudmised ja nende edasine arutelu on jätkuvalt diplomaatiliselt tundlik teema ning tekitab aeg-ajalt avalikku diskussiooni nii Ühendkuningriigis kui ka endistes kolooniates.
Kultuuriline tähendus ja pärand
Koh-i-Noor'i lugu on rikkalik segu ajaloost, legendist, poliitikast ja kunstist. Teemanti on mainitud kirjanduses, kunstis ja ametlikes arhiivides kui võimu sümbolit. Samal ajal tekitab selle teekond küsimusi kultuuriväärtuste kaitse, kolonialismi pärandi ja rahvusliku identiteedi kohta tänapäeva maailmas.
Vaatamata vaidlustele on Koh-i-Noor üks enim külastatavaid ja avalikkuse huvi teenivaid väärisesemeid. Tema ajalugu pakub võimalust arutleda laiemalt varasema võimu, vara liikumise ja kultuurilise omandi eetikate üle.
Klaasist koopia teemandist enne selle ümberlihvimist 1852. aastal, mis on eksponeeritud Saksamaal Münchenis asuvas Reich der Kristalle muuseumis.
Koopia Koh-i-Noori uuest lõigust
Küsimused ja vastused
K: Mis on Koh-i-Noor?
V: Koh-i-Noor on suur, värvitu teemant, mis leiti Indias Andhra Pradeshis Gunturi lähedal, tõenäoliselt 13. sajandil. Nimi tähendab pärsia keeles valguse mäge.
Küsimus: Kui palju kaalus see kivi enne, kui seda ehete jaoks lihviti?
V: Enne ehete jaoks lõikamist kaalus see 793 karaati (158,6 g).
K: Kes olid selle esimesed omanikud?
V: Selle esimesed omanikud olid Kakatiya dünastia.
K: Kuidas omandasid britid selle kivi?
V: Britid omandasid kivi pärast Punjabi vallutamist 1849. aastal.
K: Mis juhtus selle välimusega, kui prints Albert käskis selle maha raiuda?
V: Kui prints Albert käskis seda 186 karaadilt (37,2 g) kärpida, oli see 42 protsenti kergem kui 105,6 karaadi (21,12 g) kaaluv ja 3,6 cm x 3,2 cm x 1,3 cm suurune ovaalse lihviga briljant.
K: Kes on Koh-i-Noor'i pärast Ühendkuningriiki jõudmist kandnud?
V: Alates Ühendkuningriiki jõudmisest on Koh-i-Noor'i kandnud ainult kuningliku auastme naissoost liikmed, alustades kuninganna Victoriast ning sealhulgas kuninganna Alexandra, kuninganna Mary ja kuninganna ema Elizabeth II oma kroonimisel 1902. aastal ja riiklikel matustel 2002. aastal.
K: Kus saab seda teemanti tänapäeval näha ?
V: Tänapäeval saavad külastajad näha seda teemanti osana Ühendkuningriigi kroonijuveelidest, mida hoitakse Londoni Toweris ja mida igal aastal näevad miljonid inimesed.
Otsige