Argentiina Antarktika — ajalugu, territoriaalsed nõuded ja teadusuuringud
Argentiina Antarktika: sügav ülevaade ajaloost, territoriaalsetest nõuetest ja teadusuuringutest — ekspeditsioonid, baasid ja kaasaegne teadus. Loe kogu lugu.
Argentiina Antarktika on osa Antarktikast, mida Argentina liidab oma riigi territooriumiga ja mille üle Argentina esitab territoriaalseid nõudeid. See nõue kattub Suurbritannia ja Tšiili vastavate nõuetega Antarktikas. Administratiivselt liidetakse Argentiina Antarktika sageli Lõuna-Atlandi saarte ja Lõuna-Atlandi provintsi (Provincia de Tierra del Fuego, Antártida e Islas del Atlántico Sur) koosseisu.
Ajalugu
Argentiina uurimused ja püsiv kohalolek Antarktikas algasid 20. sajandi alguses. Esimene argentiinlane, kes astus Antarktikasse, oli José María Sobral, kes osales 1901.–1903. Rootsi Antarktika ekspeditsioonis dr Otto Nordenskiöldi juhatusel. Argentina asutas 1904. aastal Orcadasi (Orcadas) baasjaama Laurie saarel, mis on üks vanimaid ja pidevaltasutatud Antarktika jaamaid maailmas.
Edasised ekspeditsioonid ja baaside rajamised 20. sajandil suurendasid Argentina püsivat kohalolekut mandril. 1965. aasta Operación 90 oli Argentina esimene ekspeditsioon, mis jõudis lõunapoolusele, millega kinnitati riigi huvi ja võimekust tegutseda mandril ka rasketes tingimustes.
Territoriaalsed nõuded ja rahvusvaheline õigus
Argentina territoriaalne nõue Antarktikas kattub Suurbritannia ja Tšiili nõuetega ning hõlmab sektorit, mille Argentiina peab omaks. Samas reguleerib kogu Antarktika rahvusvaheline süsteem Antarktika lepingu (Antarctic Treaty) alusel, mille Argentina oli üks algallkirjastajatest (1959). Antarktika leping peatab territoriaalsed vaidlused, keelab sõjalised tegevused mandril ning soodustab rahvusvahelist teaduskoostööd ja andmete vahetamist.
Konkreetne õiguslik staatus: kuigi Argentina säilitab oma nõudeid, ei muuda Antarktika lepingu sätted nõudeid aktiivselt kehtetuks — lepingu põhimõte on nõuete külmutamine ja mandri kasutamine ainult rahumeelsetel ja teaduslikel eesmärkidel.
Teadusuuringud ja baasid
Argentina tegevust Antarktikas koordineerib peamiselt Instituto Antártico Argentino, mis vastutab teadusprogramme, logistika, baaside halduse ja rahvusvahelise koostöö eest. Argentiina uurimisvaldkonnad hõlmavad:
- meteoroloogiat ja kliimauuringuid;
- glatsioloogia ja jääkatte dünaamika uurimist;
- mereteadusi ja ookeanograafiat;
- bioloogiat (mereliste ja maismaataimestike ning loomastiku uuringud);
- geoloogiat ja paleokliima rekonstruktsiooni.
Argentina haldab mitmeid püsivaid ja hooajalisi teadusbaase. Nende hulka kuuluvad tuntumad jaamad nagu Orcadas (1904), Esperanza, Marambio (tuntud ka lennuvälja poolest), Carlini (endine Jubany) ning Belgrano II. Baasid täidavad nii teaduslikke kui logistilisi funktsioone — varustuse vastuvõttu, laboritega tööd ja hädaabi tagamist regiooni muudele üksustele.
Rahvastik ja logistika
Argentiina Antarktika elanikkond varieerub aastaajast sõltuvalt: talvel on kohal palju vähem inimesi kui suveajal. Vastavalt viimasele Argentina rahvaloendusele viidi 2010. aasta oktoobris (Antarktika talveperioodil) kokku kuues püsibaasis läbi loendus, mille tulemuseks oli 230 inimest. Suvel tõuseb teadlaste ja tehnikute arv mitu korda, sest paljud projektid nõuavad hooajalist intensiivset tööaega ja täiendavat personali.
Logistiliselt tugineb Argentina laevastikule, lennuliinidele (nt Marambio õhubaas) ning rahvusvahelisele koostööle teiste riikide jaama- ja laevastikuga. Infrastruktuur võimaldab nii lühemaid teaduseväljasõite kui ka pikemaajalisi programmid.
Rahvusvaheline koostöö ja tulevik
Argentiina osaleb aktiivselt rahvusvahelises Antarktika teadus- ja halduskoostöös. Antarktika leping ja sellele järgnevad kokkulepped (näiteks keskkonnakaitse reeglid) suunavad tegevust nii, et teadustöö toimub vastutustundlikult ning keskkonda säästvalt. Tulevikus on Argentiina teadlaste peamised fookused seotud kliimamuutuste mõistmisega, jäämasside ja meresüsteemide muutuste jälgimisega ning bioloogilise mitmekesisuse kaitsega.
Argentiina Antarktika on seega nii ajalooliselt tähtis piirkond Argentiina rahvuslikus identiteedis kui ka tänapäeval oluline koht globaalse kliimi-, mere- ja loodusuurimise jaoks. Riigi püsiv kohalolek ja teadustegevus aitavad kaasa globaalsele arusaamisele Antarktika protsessidest ning toetavad rahvusvahelist koostööd mandril.
Geograafia
Argentiina Antarktika geograafias on mõned Patagoonia tunnused. Kõrgeimad tipud asuvad Antarktika poolsaare lõunaosas. Maa on jääkatte all.
Piirkonnas valitseb polaarkliima, kus puhuvad tugevad tuuled, lumi ja paksud pilved.
Küsimused ja vastused
K: Kes väidab, et Argentina Antarktis on tema riigi territoorium?
V: Argentina väidab, et Argentina Antarktika on osa tema riigiterritooriumist.
Küsimus: Millised teised riigid pretendeerivad Antarktisele?
V: Briti ja Tšiili nõuded kattuvad Argentiina nõuetega Antarktikas.
K: Milline on Argentina Antarktika staatus Argentina provintsisüsteemis?
V: Argentiina Antarktika on Tulimaa, Antarktika ja Lõuna-Atlandi saarte provintsi departemang.
K: Kes oli esimene argentiinlane, kes astus Antarktikasse ja millal see juhtus?
V: Esimene argentiinlane, kes astus Antarktikasse, oli José María Sobral 1901. aastal.
K: Millal töötas Orcadase baas täielikult?
V: Orcadas'i baas töötas täielikult 1904. aastal.
K: Millal jõudis esimene Argentina ekspeditsioon lõunapoolusele?
V: Esimene Argentiina ekspeditsioon, mis jõudis lõunapoolusele, oli 1965. aasta Operación 90.
K: Kes koordineerib Argentina tegevust Antarktikas?
V: Argentiina tegevust Antarktikas koordineerib Instituto Antartico Argentino.
Otsige