Loa — Tšiili pikim jõgi ja Atacama kõrbe peamine veekogu
Avasta Loa — Tšiili pikim jõgi Antofagasta piirkonnas, Atacama kõrbe peamine veekogu: geograafia, ökoloogiline tähtsus ja unikaalsed loodusimelised tunnused.
Koordinaadid: 21°25′48″S 70°03′27″W / 21.43000°S 70.05750°W / -21.43000; -70.05750
Loa on U-kujuline jõgi Tšiili põhjapoolses Antofagasta piirkonnas. See on riigi pikim jõgi ja Atacama kõrbe peamine jõgi.
Geograafia ja voolutee
Loa saab oma vee Andide mäestikust, kus seda toidavad sulaveed, allikad ja väiksemad ojad. Jõgi kulgeb U-kujuliselt läbi Atacama kõrbe ja suubub lõpuks Vaiksesse ookeani. Selle voolutee moodustab aastaid kestnud geograafilise nähtuse, mis loob kõrbe keskkonnas haruldasi rohelisi oaasialasid ja jõeäärseid niiskeid lõike.
Pikkus ja vesikond
Loa pikkus on ligikaudu 400–450 kilomeetrit, mis teeb temast Tšiili pikima jõe. Jõgi kogub vett paljudelt kõrvalistelt ojadelt ja allikatelt, moodustades ühe olulisema vesikonna põhjapoolse Tšiili kuivades piirkondades. Voolu tugevus ja aastane hulk on suurtes osades hooajaline ning sõltub Andide sula- ja sademeoludest.
Hüdroloogia ja kasutus
Loa vesi on inimtegevuse jaoks tähtis ressurss. Jõge kasutatakse põllumajanduseks (eriti oaasides ja irrigeeritavates põllumajandusalade läheduses), veeväravaks kohalikele asulatele ning tööstuse vajadusteks. Regioonis on arvestatav ka kaevandusminus — suured vasekaevandused (näiteks piirkonna tuntud kaevandused) sõltuvad veest ning see mõjutab jõe ärakasutamist ja haldamist.
Keskkond, elustik ja ohud
Loa on Atacama kõrbes elupaigaks eri taimedele ja loomadele, kes sõltuvad veekogust selles äärmiselt kuivaks muutunud maastikus. Jõeäärsed alad toovad esile niiskema mikrokliima, mis võimaldab vooderduda rohelustel ja toetab linnastikke ning põllumajandust. Samas on jõe ökosüsteem ohustatud:
- veekasutuse suurenemine ja ärakasutamine tööstuse (eriti kaevanduste) poolt;
- vee kvaliteedi halvenemine tänu tööstus- ja linnaprügi reostusele;
- kliimamuutuste mõju — muutused sula- ja sadememustrites mõjutavad jõe voolu ja alade niiskust.
Inimeste ja kultuuri tähendus
Loa on olnud pikka aega tähtis piirkondlik veekogu – selle jõe rannikul on asunud nii väikesed külad kui suured linnad ja tööstuskompleksid. Jõe lähistel asuvad ajaloolised paigad ja esimesed püsiasustused, mis on seotud põlisrahvaste ja hilisemate koloniseerijate tegevusega. Jõgi on samuti strateegiline ressurss kohalikele majandusvaldkondadele.
Haldus ja kaitse
Loa veekogude jätkusuutlik haldamine on piirkonnas oluline teema. Vajalik on tasakaal vee kasutamise, kaevanduste tegevuse ja looduskaitse vahel, et säilitada jõe ökoloogilist funktsiooni ja tagada vee kättesaadavus tulevastele põlvkondadele. Erinevad piirkondlikud ja riiklikud algatused käsitlevad jõe kaitset, niisutuse planeerimist ning reostuse vähendamist.
Loa on Atacama kõrbe eripära ja elujõulisuse sümbol: kuigi see voolab läbi ühe maailma kuivema regiooni, annab ta elujõudu paljudele paikadele ja kogukondadele ning on tähtis nii looduse kui inimese vaatepunktist.
Geograafia
Loa jõe pikkus on 440 km (273 mi) ja valgala pindala ligikaudu 33 570 km2 (12 961 ruutmi).
Kursus
Loa jõgi algab Andide mäenõlvadel Miño vulkaani jalamil Boliivia piiri lähedal, umbes 4277 m kõrgusel Ollagüe kommuunas Calamas, Antofagastas.
Jõgi voolab umbes 150 km (93,2 mi) kaugusele lõunasse San Francisco de Chiu Chiu või lihtsalt Chiu Chiu Chiu oaasini. Kaks vasakpoolset lisajõge ühendavad Lao jõe selles osas jõeː
- San Pedro de Inacaliri või lihtsalt San Pedro jõgi. See ühineb Loa jõega enne Chiu Chiu jõge.
- Salado jõgi. See ühineb Loa jõega umbes 3 km Chiu Chiust lõuna pool.
Chiu Chiust voolab Loa lääne poole, läbides Calama linna. San Salvadori jõgi ühendab Loa selles osas selle ainsa olulise parempoolse lisajõena.
Seejärel voolab Loa umbes 80 km (49,7 mi) põhja suunas Quillagua'sse, mis on oaas María Elena kommuunis Tocopilla provintsis Antofagasta piirkonnas Tšiili põhjaosas. Selles piirkonnas läbib Loa jõge üle Ameerika Ühendriikide maantee.
Quillagua jõgi pöördub uuesti läände ja tähistab piiri Tarapacá ja Antofagasta piirkondade vahel. Lõpuks suubub Loa Vaiksesse ookeani.
Peamised lisajõed
Kuna Loa jõgi voolab läbi väga kuiva piirkonna, kõrbe, on seal väga vähe püsivaid lisajõgesid; need onː
- Vasakpoolsed lisajõed
- San Pedro de Inacaliri - 75 km pikk.
- Salado - 80 km (49,7 mi) pikk.
- Õige lisajõgi
- San Salvador - 56 km (34,8 mi) pikk.
Galerii
· 
Loa Chiu Chiu's
· .svg.png)
Loa jõgi ja selle vasakpoolsed lisajõed
Seotud leheküljed
- Tšiili jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Millised on Loa jõe koordinaadid Tšiili põhjapoolses Antofagasta piirkonnas?
V: Loa jõe koordinaadid on 21°25′48″S 70°03′27″W / 21,43000°S 70,05750°W / -21,43000; -70,05750.
Küsimus: Milline jõgi on Loa?
V: Loa jõgi on U-kujuline jõgi.
K: Kus asub Loa jõgi?
V: Loa jõgi asub Tšiili põhjapoolses Antofagasta piirkonnas.
K: Mis on Atacama kõrb?
V: Atacama kõrb on maailma kõige kuivem mittepolaarne kõrb, mis asub Tšiili põhjaosas.
K: Miks on Loa jõgi oluline?
V: Loa jõgi on Tšiili pikim jõgi ja Atacama kõrbe peamine jõgi.
K: Millises piirkonnas asub Loa jõgi Tšiilis?
V: Loa jõgi asub Tšiili põhjapoolses Antofagasta piirkonnas.
K: Kui pikk on Loa jõgi?
V: Loa jõgi on Tšiili pikim jõgi.
Otsige