Londoni Sümfooniaorkester (LSO) on üks maailma tuntumaid sümfooniaorkestreid. Orkestri koduks on Londoni Barbican Centre'is, kuid LSO teeb regulaarselt kontserttuure paljudes riikides ja esineb maailma juhtivates saalides.

LSO asutati 1904. aastal. Enamik algsete liikmete hulgas olid varem mänginud Henry Woodi Queen's Hall'i orkestris; nad lahkusid sellest ansamblist osaliselt seoses vaidlustega proovi- ja asendajapoliitika üle. Uus orkester loodi isemajandava organisatsioonina: otsused palga, koosseisu ja tegevuse kohta tehti mängijate endi poolt.

LSO andis oma esimese kontserdi 9. juunil 1904. aasta Hans Richteri juhatusel. Richter oli orkestri peadirigent kuni 1911. aastani, millalgi sellele järgnes ajutine juhatus Edward Elgari poolt. Aastakümnete vältel on orkestrit juhatanud paljud maailma tunnustatuimad dirigendid ning loonud tähtsaid koostöösidemeid solistide, heliloojate ja dirigentidega.

Orkestri hilisemas ajaloos on mainimist väärt ametikohad ja tiitlid: alates 2007. aasta jaanuarist nimetati LSO peadirigendiks Valeri Gergijev. André Previn on orkestri aukdirigent (dirigendi laureaat). 2006. aastal määrati kaaspeadirigentideks Daniel Harding ja Michael Tilson Thomas. Richard Hickox on olnud LSO assotsieerunud külalisdirigent. Orkestri juht (concertmaster) oli/tähtis solist ja ansambli liider Gordan Nikolitch.

Ajalugu ja tähtsamad sündmused

LSO oli esimene Briti orkester, kes esines 1906. aastal Pariisis. Orkestri ajaloos leidub ka kuulsat sõud: 1912. aastal pidid kõik LSO mängijad sõitma RMSTitanicuga New Yorgis toimuvale kontserdile, kuid broneeringut õnnestus viimase hetke muudatusega ära muuta ning nad pääsesid. Samal aastal tegid nad siiski tuuri USAs ja Kanadas ning olid üks esimestest Briti orkestritest, kes nii põhjaliku Põhja-Ameerika tuuri ette võttis.

1966. aastal moodustati Londoni Sümfooniaorkester (LSC), mis ühines LSO-ga kooridega tehtavate teoste jaoks. See võimaldas repertuaari laiendamist suurte kooriteoste esitamiseks kodu- ja väliskontsertidel.

Paljudel esimestel aastakümnetel oli orkestris naiste vastuvõtt piiratud; selle põhjuseks olid eelarvamused, mis aja jooksul kõrvaldati. Tänapäeval on LSO koosseisus muusikuid mõlemast soost ning orkester kasutab kaasaegseid, neutraalseid auditioni ja personali protseduure, et tagada professionaalsus ja võrdne kohtlemine.

Repertuaar, tuurid ja koostöö

LSO repertuaar hõlmab laialdaselt klassikalist sümfoonilist kirjandust, kaasaegset muusikat ning filmimuusika ja popkultuuri tellimuste esitamist. Orkester teeb regulaarseid Euroopa- ja maailmatuurisid, osaleb suurfestivalidel ning teeb koostööd juhtivate solistide, dirigentide ja heliloojatega. LSO tuntakse oma mitmekülgse programmi ja kõrgete esitusstandardite poolest.

Salvestused ja auhinnad

LSO tegi oma esimese grammofonisalvestuse 1920. aastal ning on sellest alates teinud tuhandeid salvestusi, nii sümfoonilistest teostest kui ka uute heliloomingute esmaesitustest ja filmimuusikast. Orkestri salvestused on pälvinud rahvusvaheliselt tuntud väljaannete tunnustuse ning mitmeid muusikapreemiaid. LSO plaadikataloog on ulatuslik ning katab nii ajaloolisi kui kaasaegseid salvestusi.

Haridus ja kogukond

Lisaks professionaalsetele esinemistele on LSO aktiivne muusikaõppe ning kogukondliku töö vallas: orkester korraldab haridusprogramme koolidele, peresõbralikke kontserte, töötubasid ning koostöid noorte ansamblitega. Need algatused aitavad kasvatada uut publikut ja toetada muusikalist haridust kohalikes kogukondades.

LSO ajalugu on täis ajaloolisi esinemisi, kõrgelt hinnatud salvestusi ja läbimõeldud kaasajastamist, mis on hoidnud orkestri maailma muusikamaastikul olulisel kohal. Tänapäeval jätkab LSO tegevust nii kontserdisaalides kui ka salvestusstuudiotes, püüdes ühendada traditsiooni ja innovatsiooni.