Josef Krips (sündinud Viinis 8. aprillil 1902; surnud Genfis 13. oktoobril 1974) oli andekas Austria orkestridirigent ja viiuldaja, keda tuntakse eelkõige selge, klassikalise stiili ja Mozarti, Haydni ning Beethoveni teoste autoriteetse interpretatsiooni poolest.

Varajane elu ja õpingud

Krips sündis juudi päritolu perekonnas ning oli hiljem roomakatoliiklane. Muusikalisi õpinguid alustas ta Viinis ning sai õpetajaiks Eusebius Mandyczewski ja Felix Weingartneri. Aastatel 1921–1924 töötas ta Weingartneri assistendina Viini Volksoperis (repetiitorina ja koorijuhina), mis andis talle väärtusliku kogemuse ooperi- ja orkestritöö alal.

Karjäär enne sõda

Pärast assistendirolli sai Kripsist mitme orkestri dirigent. Tuntum oli tema periood Karlsruhe'is, kus ta juhtis orkestrit aastatel 1926–1933. 1933. aastal naasis ta Viini ning asus tööle Volksoperi dirigendina. 1935. aastal nimetati ta ka Viini Kunstiakadeemia professoriks ning ta oli regulaarselt seotud Salzburgi festivalidega aastatel 1935–1938, kus ta tõi ettekandele peamiselt klassikalist repertuaari.

Teine maailmasõda ja pagendus

1938. aastal, pärast natside võimuhaaramist Austrias (Anschluss), pidi Krips riigist lahkuma — tema juudi päritolu tegi talle tänu rändamispiirangutele töö tegemise võimatuks. Ta töötas seejärel Belgradis, kuni Jugoslaavia sattus ka Teise maailmasõtta. Sõja ajal tegutses ta muusikatööstuse välisel alal, töötades kuni sõja lõpuni muuhulgas toidutööstuses.

Tagasitulek ja taastamine

1945. aastal pöördus Krips tagasi Austriasse. Kuna ta polnud natside ajal koostööd teinud, oli tal lubatud kiiresti taas muusikamaastikule naasta — ta oli esimene dirigent, kes pärast sõda juhatas uuesti Viini Filharmooniaorkestrit. Samal aastal avas ta ka Salzburgi festivalid Mozarti ooperiga "Don Giovanni", mis tähistas olulist kultuurilist taastumist pärast sõjaõudusi.

Pärastsõjaaegne rahvusvaheline karjäär

Aastatel 1950–1954 oli Krips Londoni Sümfooniaorkestri peadirigent, mille ajal tema rahvusvaheline kuulsus kasvas. Järgnesid juhtpositsioonid Ameerikas: ta juhatas San Francisco Sümfooniaorkestrit aastatel 1963–1970 ning töötas ka Buffalo Filharmooniaorkestri juhina. Esmakordselt esines ta 1963. aastal Covent Gardenis ning 1966. aastal Metropolitan Operas, kus ta jäi regulaarselt esinema.

1970. aastal sai temast Berliini Deutsche Operi dirigent, ning aastatel 1970–1973 oli ta Viini Sümfooniaorkestri peadirigent. Krips tegi palju salvestusi ja järelmõju tema tõlgendustel jäi püsima, eriti seoses klassikalise perioodi repertuaariga.

Iseloomustus ja pärand

  • Stiil: Kripsi dirigendistiil oli tuntud selguse, vormitaju ja austuse poolest tekstuuri ning harmoonia vastu. Ta eelistaski tasakaalustatud, mitte ülearu romantiseeritud interpretatsioone.
  • Repertuaar: Eriti hinnatud olid tema Mozarti, Haydni ja Beethoveni lugemised, kuid ta dirigendid ka laiemat sümfoonilist ja ooperirepertuaari.
  • Pärand: Ta aitas sõjajärgsel perioodil taastada Austria ja Euroopa muusikalist elu ning tema salvestused säilitavad tema tõlgenduste mõju ka järgnevatel põlvkondadel.

Perekond

Tema vend Henry Krips oli samuti muusik (muusik). Henry emigreerus Austraaliasse, kus ta juhtis Adelaide'i orkestrit; hiljem naasis ta Londonisse ja juhatas sageli Viini kerget muusikat.

Krips suri 13. oktoobril 1974 Genfis, Šveitsis. Tema töö jättis püsiva jälje eelkõige klassikalise repertuaari interpretatsioonide ajaloole ning tema joonepikk, tasakaalustatud stiil jääb sageli eeskujuks interpreetidele ja muusikasõpradele.