Mars ilukirjanduses

Romaanid ja novellid

Esimesed lood

Mitmed varauusaegsed kirjanikud, sealhulgas Athanasius Kircher ja Emanuel Swedenborg, oletasid kontakti Marssiga. Varajane ulme Marsist käsitles sageli esimesi reise planeedile, mõnikord sissetungijatena, sagedamini aga uurimise eesmärgil.

Varajased teosed kuni 1910. aastani

• Percy Gregi "Üle sodiaagi" (1880).
• Melbourne ja Mars: Minu salapärane elu kahel planeedil (1889), autor Joseph Fraser.
• Unveiling a Parallel (1893), autorid Alice Ilgenfritz Jones ja Ella Merchant.
• Gustavus W. Pope'i teos "Reis Marsile" (1894).
• H. G. Wellsi "Maailmade sõda" (1898). (Hiljem tehti sellest Ameerika Ühendriikides raadiodraama ja seejärel vähemalt üks mängufilm).
• Garrett P. Servissi "Edison's Conquest of Mars" (1898).
• George Griffithi "Mesinädalad kosmoses" (1900).
• Edwin Lester Linden Arnoldi "Gullivar of Mars" (1905). (Peategelase nimi on võetud Gulliveri reisidest.
• Arnould Galopini "Doktor Omega" (1906).
• Gustave Le Rouge'i "Le prisonnier de la planète Mars" (1908) ja selle järg "La guerre des vampires" (1909).
• Aleksander Bogdanovi "Punane täht" (1908).

1910. ja 1920. aastad

• Le Mystère des XV (1911), autor Jean de La Hire.
• Marsi printsess ja veel kümme Marsi lugu (1912-1943) Edgar Rice Burroughsilt.
• A.N. Tolstoi "Aelita" (1922)
• J.-H. Les Navigateurs de l'Infini (1925). Rosny aîné. Inimesed reisivad Stellarium-nimelise kosmoselaevaga Marsile ja kohtuvad planeedil kahe konkureeriva rassiga.

1930s

• Olaf Stapledoni "Viimased ja esimesed mehed" (1930)
• Otis Adelbert Kline'i "The Swordsman of Mars" ja "Outlaws of Mars" (mõlemad 1933).
• Stanley G. Weinbaumi lühijutt "Marsi odüsseia" (1934).
• C. S. Lewise "Väljaspool vaikivat planeeti" (1938)

1940s

• Fredric Browni "Milline hullumeelne universum" (1949)

1950s

• Ray Bradbury "Marsi kroonikad" (1950).
• Lester del Rey "Marooned on Mars" (1952).
• Rex Gordoni "No Man Friday" (1956).
• Tzvi Livneh'i "Maailma taaselustamine" (heebrea: תבל בתחיתה Tevel Be-Thiatah) (1955).
• John Wyndhami "Väljaspoolt tung" (1959).

Elu Marsil

1930. aastateks olid lood Marsile jõudmisest muutunud mõnevõrra banaalseks ja tähelepanu keskmes oli Marss kui võõras maastik. Uued lood toimusid pärast inimkontakti ja põhilisi uuringuid. Mõned neist käsitlesid Marsi koloniseerimist või kasutasid Marsi muul viisil pigem tegevuskohana kui eesmärgina.

1930s

• Clark Ashton Smithi "Lahes elaja" (1932), "Yoh-Vombise võlvid" (1932) ja "Vulthoom" (1935).
• C. L. Moore'i Loode-Smithi lood (1933-1936).
• Jack Williamsoni "Legion of Space Series" (1934-1982).

1940s

• The Secret of Sinharat, People of the Talisman ja veel üksteist Leigh Brackett'i 1940. ja 1964. aasta vahel avaldatud lugu.
• Isaac Asimovi lühijutt "Pärilikkus" (1941).
• Robert A. Heinlein The Green Hills of Earth (1947)
• Robert A. HeinleinPunane planeet (1949)
• Robert A. Heinlein The Rolling Stones (1952)
• Robert A. HeinleinPodkayne of Mars (1962)
• Jack Williamsoni "Seetee laev" (1949) ja "Seetee šokk" (1950)

1950ndad ja 1960ndate algus

• Genesis (lugu) (1951), autor H. Beam Piper (vt [1],).
• H. Beam Piper "Omnilingual" (1957)
• Arthur C. Clarke'i "Marsi liivad" (1951)
• David Starr, kosmoserändur (1952), autor Isaac Asimov, kes kirjutab Paul Frenchina.
• Isaac Asimovi "Marsi tee" (1952)
• "Üks kolmest sajast" (1954), autor J. T. McIntosh
• "The Badge of Infamy" (1957), autor Lester Del Rey
• Kurt Vonneguti "Titaani sireenid" (1959)
• Perry Rhodani seeria (1961- ) (saksa keeles)
• Roger Zelazny "Roosad Ecclesiaste jaoks" (1963)
• Philip K. Dick Marsi ajaviide (1964)
• Philip K. Dick The Three Stigmata of Palmer Eldritch (1965)).
• Philip K. Dick Sihtkoht Mars (1963)

1960ndad ja hiljem

Alates 1965. aastast näitasid kosmosesondid Mariner ja Viking, et kanalid on illusioon ja et Marsi keskkond on elule äärmiselt vaenulik. 1970. aastateks tuli loobuda ideedest kanalitest ja iidsetest tsivilisatsioonidest.

Autorid hakkasid peagi kirjutama lugusid, mis põhinesid uuel Marsil (sageli käsitledes seda kui kõrbeplaneeti). Enamikus neist teostest püüavad inimesed seda planeeti taltsutada ja mõnes neist viidatakse terraformingule (tehnoloogia kasutamine planeedi keskkonna muutmiseks).

Levinud teema, eriti Ameerika kirjanike seas, on Marsi koloonia võitlus Maa suhtes iseseisvuse eest. See ilmus juba Heinleini "Punases planeedis" ja on oluline süžeeline element Greg Beari "Liikuvas Marsis" ja Kim Stanley Robinsoni Mars-triloogias. Samuti on see osa filmi "Total Recall" ja telesarja "Babylon 5" süžeest. Paljud videomängud kasutavad samuti seda kontseptsiooni, näiteks Red Faction ja Zone of the Enders seeria. Ajalooline Marsi mäss Maa vastu on mainitud ka Star Trek'i romaanisarjas.

Marinerile ja Apollole järgnenud aastakümnetel langes kunagi populaarne realistlike lugude alamžanr, mis käsitlesid esimest ekspeditsiooni Marsile, moest välja, tõenäoliselt seetõttu, et Apollo programmi jätkamine Marsile ebaõnnestus. 1990. aastate alguses taaselustati ja taaselustati realistlikud romaanid Marsi-ekspeditsioonidest. Selle renessansi esimesed romaanid olid Jack Williamsoni romaan "Beachhead" ja Ben Bova romaan "Mars" (mõlemad 1992), mis kujutasid 1990. aastate mõtteviisi kohaselt ette suuremahulisi ekspeditsioone Marsile. Neile järgnesid Gregory Benfordi "Marsi võidujooks" (1999), Geoffrey A. Landise "Mars Crossing" (2000) ja Robert Zubrini "First Landing" (2002), mis võtsid lähtepunktiks 1990ndate lõpus välja töötatud väiksemad ja keskendunumad ekspeditsioonistrateegiad, mis põhinesid peamiselt "Mars Directi" kontseptsioonidel.

1960. aastate lõpp ja 1970. aastad

• Larry Niveni tuntud kosmoselood (1964- )
• Die Erde ist nah: die Marsexpedition (1970), Ludek Pesek, inglise keeles ilmunud The Earth is Near (1973)
• Police Your Planet (1975), autor Lester Del Rey
• Jerry Pournelle'i "Tule sünd" (1976)
• Frederik Pohli teoses "Inimene pluss" (1976) muudetakse astronaut küborgiks, kes on võimeline elama Marsil.
• Gordon R. Dicksoni "Kaugele kutsumine" (The Far Call)

1980s

• "Ananke" (1982), autor Stanisław Lem (lugu kogumikus "More Tales of Pirx the Pilot").
• Watchmen (1985), autorid Alan Moore ja Dave Gibbons
• The Forge of God (1987), mille autor on Greg Bear.
• Desolation Road (1988), autor Ian McDonald i
• Draka seeria (1989-)
• Venus Prime (1989) Sarja kolmas raamat: Hide & Seek toimub Marsil.

1990s

• Terry Bisson Reis Punasele planeedile (1990)
• Kim Stanley Robinsoni Mars-triloogia (Punane Marss, Roheline Marss, Sinine Marss, 1992-1996).
• Kim Stanley Robinson: "Valge mälu" (1985).
• Ben Bova "Mars" (1992), "Return to Mars" (1999) ja "Mars Life" (2008), mis kuuluvad Grand Touri sarja.
• Moving Mars (1993) Greg Bear
• Paul J. McAuley "Punane tolm" (1993)
• Gentry Lee "Bright Messengers" (1995)
• Stephen Baxteri teos "Voyage" (1996)
• William K. Hartmanni "Mars Underground" (1997)
• Olympus Mons (1998), autor Bud Sparhawk
• Beige planeet Mars (1998), autorid Lance Parkin ja Mark Clapham
• Semper Mars (1998), autor Ian Douglas
• "Mars ei ole laste koht" (1999), autor Mary A. Turzillo
• Gregory Benfordi "Marsi võidujooks" (1999)
• Brian Aldiss ja Roger Penrose: Marss (1999)

21. sajand

• Marsi ületamine (2000), autor Geoffrey A. Landis
• "The Great Wall of Mars" (2000), Alastair Reynolds
• Esimene maandumine (2002), autor Robert Zubrin
• Marss on John Barnesi viimase kolmest hiljutisest kosmoseooperist viimane: "Marsi kuninga saalis" (2003). Barnes paigutab ka ühe kahest Memme sõja romaanist Marsile: The Sky So Big and Black (2002).
• "Falling Onto Mars", autor Geoffrey A. Landis
• Ilium/Olympus seeria (2003- ), autor Dan Simmons
• Caitlín R. Kiernani lood:
• "Bradbury ilm" (2005)
• "Zero Summer" (2007)
• "Väljavõte teosest "Memoirs of a Martian Demirep" (2007).
• Vanamoodne marslanna (2004), autor Mary A. Turzillo
• Uus Mobile Report Gundam Wing: Frozen Teardrop (2010-ndal aastal), mille autor on Katsuyuki Sumisawa, on Gundam Wing'i anime-sarja romaaniline jätk, mis toimub peamiselt terraformeeritud Marsil.
• Hannu Rajaniemi "Kvantivaras" (2010)

Nostalgiline Mars fiktsioon

Mitmed "Mariner"-järgsed teosed on austusavaldused Marsi-fiktsiooni vanemale faasile, vältides teaduslikku pilti kuivast ja eluta Marsist, mille atmosfäär on hingamatu, selliste ulme üldiste klambrite abil nagu selle tulevane terraforming või luues alternatiivseid ajalooversioone Marsist, kus Burroughsi "Barsoom", Bradbury "Marsi kroonikad" või "Maailmade sõda" on sõna otseses mõttes tõde.

• Philip José Farmeri "Tiirude maailm" sari (1965-1993)
• Mõned Mõõga ja planeedi sarjad, nagu Michael Moorcocki "Kane of Old Mars" (1965) ja Lin Carteri "Mysteries of Mars" (1973-1984), on teadlikult anakronistlikud austusavaldused varasematele Marsi visioonidele, eriti Burroughsi omadele.
• Robert A. Heinlein: Heinelin: The Number of the Beast (1980)
• Harry Turtledove'i "A World Of Difference" (1990)
• S. M. Stirlingi "Lords of Creation" sarja kuulub ka "In the Courts of the Crimson Kings", mis hõlmab Mars.
• Larry Niven: Niveniven: Rainbow Mars (1999)
• "Larklight" (2006), Phillip Reeve'i jutustus

Koomiksid

• Alan Moore'i ja Dave Gibbonsi koomiksis "Watchmen" külastab dr Manhattan Marsi ja imetleb selle eripärasid. Ta viib sinna oma sõbranna, varsti pärast seda, kui ta lahkub teise galaktikasse.
• Sarjas 2000 AD V. C.s Olympus Mons'i kraater on kaetud massiivse kupliga, et säilitada atmosfääri kui planeedi peamist asulat.
• DC Comics'i tegelase Marsi Manhunteri mitmed lood toimuvad Marsil ja Manhunter on marslane. Enamik rohelisi marslasi hävitati katku tõttu, kuigi halastamatuid valgeid marslasi on endiselt olemas. Marslased olid üks võimsamaid rassi universumis, nad olid võimelised telepaatia, kuju muutmise ja lendamise oskusega, kuigi neil on vastumeelsus tule vastu.
• Veebikomiksi Dr. McNinja viimases numbris ilmub Dracula, kes paljastab, et ta avastas vähiravimi ja peitis selle Marsil.
• Wonder Woman'i kriisieelsetes koomiksites oli Mars jumal Marsi baas (vt Ares). Erinevatelt planeetidelt pärit surnud vaimud viidi Marsile ja neile anti uued kehad, et nad saaksid tööd teha. Pettuse hertsog on selle maailma peamine kurjategija, kes opereerib Valetehast ja teeb mitmeid katseid Maale tungida.
• 1950. aasta jaanuaris-veebruaris sõidab Superman Marsile, et aidata näitleja-režissöör Orson Wellesil purustada Marsi diktaatori Martleri vandenõu "päikesesüsteemi blitzkriegiks" ja Maa vallutamiseks (S nr 62/1: "Must maagia Marsil!").
• Teoses Tales to Astonish #2 (1959) "Minu töö: Marsiani püüdmine" palkab professor, kes avastab tühja tulnukate kosmoselaeva, eradetektiivi, et leida selle elanik, kui keegi teine teda ei kuula.
• Filmis Tales to Astonish #3 (1959) "Ma avastasin mehed Marsilt" avastab 1990. aasta mees rannikul kommunistlikke spioone otsides marslaste kosmoselaeva.
• 1992. aastal, hõbedasel aastatuhandel ilmunud mangas ja animefilmis Sailor Moon asustasid Marsi kreeka jumala Arese sõjakad järeltulijad. Rei Hino tegelaskuju on tänapäevane Arese järeltulija ja Sailor Mars. Kõik tema rünnakud põhinevad tulel. Nagu teisedki tänapäeva päikesesüsteemi planeedid, ei ole Mars enam asustatav.
• Koomiksis Calvin ja Hobbes: Weirdos From Another Planet!, mille autor on Bill Watterson, reisivad Calvin ja Hobbes Marsile, sest Maa on liiga saastunud.
• Marvel Family #36 näitab, et Marsil elab sõjameelne reeturlik rass, mis meenutab 1940. aastate sõjaväelisi diktaatoreid. Nad ühinevad lõpmatusest pärit sissetungijatega (vt Kapten Marveli (DC Comics) vaenlaste nimekiri), kes üritavad pärast lüüasaamist Päikesesüsteemi hävitada, kuid neid võidetakse ja saadetakse tagasi Marsile, samal ajal kui sissetungijad vangistatakse ja hävitatakse.

Marsians in fiction

Marslane on klassikalise ulme lemmikfiguuri tegelane; teda leiti sageli oma koduplaneedilt eemal, sageli tungib ta Maale, kuid mõnikord on ta lihtsalt üksildane tegelane, kes esindab oma ümbruskonnast võõrandumist. Marslased, välja arvatud Marsile ümberasustatud inimesed, muutusid pärast Marinerit ulmekirjanduses haruldaseks, välja arvatud tahtliku nostalgia harjutustes - mõnes žanris, näiteks koomiksites ja animatsioonides, sagedamini kui kirjalikus kirjanduses.