Marsist rääkivad romaanid ja novellid on olnud populaarsed juba üle saja aasta. Üks põhjus on planeedi dramaatiline punane värvus, mida paljud tajuvad kui midagi salapärast ja eristuvat. Teine põhjus on see, et planeet on Maale suhteliselt lähedal ja mõnevõrra sarnane — kased, mäed, ookeanide asemel kuivemad tasandikud — mis muudab Marsi loogiliseks ja köitvaks lavaks inimkujude ja ideede uurimiseks. Paljud jutud kujutavad Marsilt pärit olendeid, marslaste jahtimist Maal või inimeste kolooniaid Marsil, ning kirjandus on kasutanud planeeti nii seiklusliku, alegoorilise kui teadusliku taustana.

Kanalite müüt ja selle mõju kujutlusele

19. sajandi lõpus teatas astronoom Giovanni Schiaparelli, et nägi Marsi pinnal jooni, mida ta nimetas itaalia keeles canali. Sõna canali tähendab itaalia keeles lihtsalt "kanaleid" või looduslikke kanaleid, aga ingliskeelsetes ja muudes tõlgetes hakati seda sõna sageli esitama kui "canals", mis kandis tähendust kunstlikest ehitistest. See tõlgendus soodustas ideed, et Marsil võiks olla varem eksisteerinud intelligentsust, kes olevat ehitanud veekanaleid — arusaam, mis inspireeris rohkelt ulme- ja populaarteaduslikke teoseid kuni Marssile suunatud üksikasjalikumate, kosmoselendude ja sondide-eelsete uurimisteni.

Kujutluse areng ja teaduse mõju

Hiljem, kui astronoomilised vaatlusmeetodid paranesid ja sondid Marsi lähedalt uurisid, selgus, et “kanalid” olid vaatlusartefaktid ja Mars ei olnud eriti küllastunud vedela veega ega laianiulatuvate kunstlike kanalitega. See teaduslik ümberhindamine ei vähendanud huvi Marsi vastu, vaid muutis kirjanduslikke lähenemisi: XIX sajandi ja varajase XX sajandi romantilised ja pulp-stiilis jutud asendusid järjest enam realistlikuma, geoloogilisi ja atmosfääriteadusi arvestava kirjandusega. Kaasaegne ulmekirjandus kasutab Marsi sageli kui laborit teemadeks nagu kolonialism, ökoloogia, inimese kohanemine ja tehnoloogia moraal.

Tüüpilised teemad ja tähelepanuväärsed tööd

  • Sissetung ja sõda: H. G. Wellsi "The War of the Worlds" (eesti keeles sageli "Maailmade sõda") kujutas Marslaste invasiooni Maal ja on mõjutanud lugematuid järglaste teoseid, filme ja raadiosaateid.
  • Seiklus ja barsoom-sari: Edgar Rice Burroughsi Barsoomi seeriad (algul "A Princess of Mars") pakuvad romantiseeritud, imaginatiivset ja seikluslikku Marsi, kus on erilise bioloogia ja ühiskondlikud pinged.
  • Poetika ja mälestused: Ray Bradbury "The Martian Chronicles" ("Marsi kroonikad") kasutab Marsi foonina sotsiaalseid ja isiklikke lugusid, uurides nii inimkonna vigu kui lootusi.
  • Teaduslik realism: Kim Stanley Robinsoni "Marsi-triloogia" (Red Mars, Green Mars, Blue Mars) on üks tuntumaid näiteid põhjalikust lähenemisest, kus käsitletakse terraformeerimist, poliitikat ja ökoloogiat.
  • Ellujäämise draama ja popkultuur: Andy Weiri "The Martian" (filmis 2015 Matt Damoni rollis) näitab teaduslikku ja praktilist lähenemist ühe astronaudi ellujäämisele Marsil, rõhutades inseneride ja meeskonna loovust.

Marss kui sümbol ja tulevikuvisioon

Lisaks konkreetsetele süžeedele ja iseloomudele on Mars kirjanduses ka tugev sümbol: see võib tähistada teistlaadi võõrast, inimkonna piire, või olla peegliks meie enda ajaloole (koloniseerimine, ressursikasutus, kultuurikonfliktid). Tänapäeva ulmes kasutatakse Marsi sageli ka platvormina eetiliste küsimuste tõstatamiseks — näiteks kelle omand on planeet, millised on kohustused kohalike eluvormide suhtes (kui neid leidub) ja milline ühiskond võiks tekkida uues keskkonnas.

Järgnevad ilukirjanduslikud teosed käsitlevad planeeti ennast või selle eeldatavat tsivilisatsiooni kui osa Marsi maastikust ja inimeste vaimsetest kujutlustest. Marsi kirjandus on läbi aja muutunud vastavalt teaduse arengule ning jätkab lugejate ja loojaid inspireerimist — olgu see siis nostalgiline pulp-seiklus, kõhklev sotsiaalne allegooria või rangelt teaduslik ellujäämisromaan.