Kiirendust, mille objekt saab gravitatsioonijõu tõttu, nimetatakse gravitatsioonikiirenduseks. Selle SI-ühik on m/s2. Gravitatsioonikiirendus on vektor, mis tähendab, et sellel on nii suurus kui ka suund — suunatud üldjuhul massikeskme poole. Maa pinnal tähistatakse seda tähega g. Selle standardväärtus on 9,80665 m/s2 (32,1740 ft/s2), kuid vabalt langeva keha tegelik kiirendus sõltub asukohast ja tingimustest.
Standardväärtus ja valem
Standardne (normaalne) gravitatsioon, mida sageli tähistatakse g0, on määratletud kui 9,80665 m/s2 ja kasutatakse kalibreerimisel ning tehnilistes tabelites. Gravitatsioonikiirenduse teoreetiline väärtus punktis kaugusel r massist M arvutatakse Newtoni seaduse abil:
g = G·M / r2,
kus G on universaalne gravitatsioonikonstant. Maa pinnal määrab g nii Maa mass kui ka kaugus Maa keskpunktist.
Kuidas g varieerub
- Kõrgus (h): g väheneb kõrguse kasvades ligikaudu vastavalt seadusele g(h) ≈ g0·(1 − 2h/R) väikeste h puhul (R on Maa raadius). Praktiliselt tähendab see umbes −0,00309 m/s2 muutust iga tõusu kohta 1 km võrra (ligikaudu −3,09·10−3 m/s2/km).
- Laiuskraad: Maa pöörlemine ja ekvaatori paisutatus tekitavad erinevusi — g on suurem polaarpiirkondades ja väiksem ekvaatoril. Tüüpiline erinevus neemete vahel on ~0,052 m/s2 (polaaril ~9,832 m/s2, ekvaatoril ~9,780 m/s2).
- Lokaalne geoloogia: Maa kooriku tiheduse erinevused (mäestikud, maaväätmed, varud jm) võivad kohalikult muuta g väärtust väikestes piirides.
- Tsentrifugaalne efekt: Maa pöörlemisest tulenev tsentrifugaaljõud vähendab näivat gravitatsioonikiirendust eriti ekvaatoril.
Mõõtmine
Gravitatsioonikiirendust mõõdetakse gravimeetritega ja täppismõõtmised võimaldavad tuvastada väga väikseid muutusi (10−8…10−6 m/s2). Universaalse gravitatsioonikonstandi G täpne määramine tuli ajaloo jooksul läbi eksperimendi (Cavendish), mille abil saab seejärel hinnata g väärtust antud massi ja kauguse korral.
Mõju igapäevaelule ja tehnilistes arvutustes
- Kaal: Kehale mõjuv kaaljõud on F = m·g — ehk suurem g annab suurema kaalu samal massil.
- Püstitööde ja inseneriõpingud: hooned, sillad ja masinad projekteeritakse arvestusega kohaliku g väärtuse ning võimalike muutuste suhtes.
- Ballistika ja lennundus: lennuteekonnad, laskemoona trajektoorid ja satelliitide stardikalkulatsioonid sõltuvad gravitatsioonist ning selle täpsest arvestusest.
- Vabalt langevad keha ja õhutakistus: õhus langeval objektil on algne kiirendus ligikaudu g, kuid õhutakistus viib lõpuks lõppkiiruseni (terminal velocity), kus takistusjõud võrdub raskusjõuga.
Võrdlused teiste taevakehadega
Maa g on 9,80665 m/s2. Näited: Kuu pinnal on g ≈ 1,622 m/s2 (≈0,165·Maa g), Marsil ≈ 3,72076 m/s2. Kuigi teistel planeetidel on suurem mass, mõjutab ka nende raadius tulemuseks tekkiv g.
Kokkuvõte
Gravitatsioonikiirendus on fundamentaalne füüsikaline suurus, mis määrab, kuidas massid üksteist tõmbavad ja kuidas langevad keha Maa lähedal. Kuigi standardväärtus 9,80665 m/s2 on laialt kasutusel, võib tegelik g kohati erineda kõrguse, laiuskraadi, Maa pöörlemise ja kohaliku geoloogia tõttu. Täpsed mõõtmised ja arvestused on olulised nii teaduses kui ka igapäevastes tehnilistes rakendustes.

