Mesa Verde rahvuspark on Ameerika Ühendriikide rahvuspark ja UNESCO maailmapärandi objekt. See asub Montezuma maakonnas, Colorados, Ameerika Ühendriikides. Park loodi 1906. aastal, et kaitsta mõningaid maailma kõige paremini säilinud kaljuelamuid ja muid arheoloogilisi paiku ning seda haldab praegu Riiklik Parkide Teenistus (National Park Service). Mesa Verde sai UNESCO maailmapärandi staatuse 1978. aastal.
Park hõlmab umbes 81,4 ruutmiili (211 ruutkilomeetrit) kõrgendikke ja kanjoneid nelja nurga piirkonna lähedal ning seal on tuhandeid arheoloogilisi leidiskohti. Ala on tuntud eelkõige anasazide, ehk täpsemalt Ancestral Puebloan’i ehk esivanemate puebloode järeltulijate, ehitatud kodude ja külade varemete poolest. Need kivist ja savikrohvist ehitatud asulad paiknesid sageli mesa-toppidel (lauakujulistel kõrgendikel) ning kaljude alla süvendatud koobaste ja niššide sees — nn kaljuelamutes (cliff dwellings).
Ajalooline taust
Inimeste esialgne asustus piirkonnas ulatub mitu sajandit tagasi: varasemad korvivalmistajate ehk Basketmaker-rahvad elasid siin juba ammu enne kaljuelamute ehitamist, harides väiksemaid põllulappe ja tegeledes jahipidamise-kogumistega. 7.–12. sajandil hakkasid inimrühmad arendama püsivamaid külasid mesa-toppidele, kasutades savi, liiva ja graniitsandkivi. 12.–13. sajandi vahetusel rajati paljud tuntud kaljuelamud, mis pakkusid kaitset ilmastiku ja vaenlaste eest ning soodustasid tihedamat kogukondlikku elu.
Arhitektuur ja kuulsad paigad
Mesa Verde’i kõige kuulsamate ehitiste hulka kuulub Cliff Palace — seda peetakse tõenäoliselt Põhja-Ameerika suurimaks kaljuelamuks. Cliff Palace sisaldab hinnanguliselt umbes 150 tuba ja mitmeid kiva’sid (rituaalseid maa-aluseid ruume). Teised tuntud paigad on näiteks Spruce Tree House ja Balcony House. Enamik ehitisi on rajatud kohaliku kivimaterjali ja puidust tala abil; ruumid, tahvlid ja kivad on paigutatud nii, et nad kasutaksid ära kaljunisše ja looduslikku varjupaika.
Pärand ja võimalikud lahkumise põhjused
Parki on uuritud arheoloogiliselt alates 19. sajandi lõpust ning tänapäevased uuringud toetavad seisukohta, et 13. sajandi lõpul lahkusid suured elanikkonnagrupid Mesa Verde piirkonnast. Lahkumist seletatakse kombineeritud teguritega: pikaajalised põuaperioodid ja kliimamuutused, põllumajanduse kurnatus, ressursipiirangud ning sotsiaalsed ja võimaliku konflikti saavutatud muutused. Need rühmad liikusid toimuva järel välja ja ühinesid teiste Pueblode esiisadega Lõuna-Lääne ja Mehhiko piirkonnas.
Kaitse, uurimine ja külastamine
Mesa Verde on kultuurilise ja teadusliku tähtsusega objekt. Parkihaldusel ja teadlastel on oluline roll varemete säilitamisel: paljud hooned on stabiliseeritud, tehtud on restaureerimistöid ja juurdepääsu piiranguid, et vähendada inimtekkelist kahjustust. Parki kuulub üle 4 700 arheoloogilise leiukoha ning neist umbes 600 on kaljuelamud.
Külastajatele on saadaval giidiga ekskursioone Cliff Palace’i ja teiste kaljuelamute juurde (suurt osa elamuid on ligipääsetavad vaid juhendatud ekskursioonidel). Parkis on külastuskeskus koos väljapanekute ja teadusliku teabega, et paremini mõista Ancestral Puebloan’i eluolu, ehitustehnikaid ja keskkonnamuutuste mõju. Mõned vaateplatvormid, tee- ja jalgsirajad on avatud aastaringselt, kuid teatud ekskursioonid ja teed võivad hooajaliselt või ilmaparanduste tõttu suletud olla.
Oluline märk
Tähtis on nentida, et termin anasazide, mida vanemas kirjanduses sageli kasutatakse, on tänapäeval vaieldav ja paljude jaoks ebasobiv (see tuleneb naaberriikide keeltest ja seda on tõlgendatud kui "vana vaenlane"). Tänapäeval kasutatakse sagedamini termineid "Ancestral Puebloans" (eesti keeles esivanemate pueblood) või otseselt põliskogukondade nimesid, kellega tänapäeval seostatakse pärandit.
Mesa Verde rahvuspark on väärtuslik etapp Ameerika põlistaru ja arheoloogia mõistmisel ning oluline koht kultuuripärandi kaitses — nii teadlastele kui ka külastajatele, kes soovivad näha ja õppida äsja uuritud ja hoolikalt säilitatud kiviehitiste lugu.