Messier 32 (M32, NGC 221) — kompaktne kääbusgalaktika Andromeedas

Messier 32 (tuntud ka kui NGC 221) on kompaktne kääbusgalaktika, mis asub umbes 2,65 miljoni valgusaasta kaugusel Maast ja paikneb Andromeeda tähtkujus. See on üks suurema Andromeeda galaktika (M31) lähimatest satelliitidest ning on hästi uuritud tänu oma lähedasele asukohale ja heale nähtavusele.

Põhiomadused

M32 klassifitseeritakse kompaktseks (varajase tüübi) elliptiliseks galaktikaks (tuntud ka lühendina cE — compact elliptical). Sellised galaktikad on suhteliselt haruldased: neil on väga kõrge pinnastihedus ja väike füüsiline suurus võrreldes tavapäraste elliptiliste galaktikatega. M32 avastas Guillaume Le Gentil 1749. aastal.

Galaktika välismõõtmed on suhteliselt väikesed — M32 läbimõõt on ligikaudu 6,5 ± 0,2 tuhat valgusaastat (sõltuvalt sellest, kuidas „äär” määratletakse). Samas on selle valguskoondumine ja tähtede tihedus keskosas märkimisväärsed: pooled tähed paiknevad vaid umbes 100 parseki raadiuses keskpunktist.

Struktuur ja keskosa

M32 keskosa on väga kompaktne ja tihe. Hubble’i kosmoseteleskoobi andmed (HST näitab) viitavad sellele, et keskne tihedus suureneb väga järsult — kohalik tihedus võib ületada 3×10⁷ M_⊙ pc⁻³. Galaktika keskse tähesamba (nukleuse) poolvalgusraadius on umbes 6 parsekit, mis tähendab, et väga suur osa galaktika keskmisest heledusest koondub väga väikesesse ruumi. See keskus moodustab selles väikese galaktikas olulise osa kogu kiirgusest, eriti võrreldes valgusega, mis pärineb esimese 100 parseki piirkonnast.

Tähekoosseis ja gaas

Nagu tavalised elliptilised galaktikad, koosneb M32 peamiselt vanematest tähepopulatsioonidest — enamik tähti on punased kuni kollased ja suhteliselt vanad. Galaktikas esineb vähe tolmu ja neutraalset gaasi, mistõttu seal peaaegu ei toimu praegust tähtede teket. Samas on spektrilised ja fotomeetrilised uuringud leidnud märke sellest, et viimaste miljardite aastate jooksul võib M32-s olla olnud ka suhteliselt hiljutisi tähetekke- või rekombinatsiooniepisoodid (st mõningane sekundaarne või jätkuv tähetekkeajalugu), eriti keskosas.

Päritolu ja evolutsioon

Kaasaegsed hüpoteesid M32 päritolu kohta jagunevad peamiselt kaheks. Üks populaarne seletus on, et M32 on suurema galaktika tuum, mis tekkis siis, kui algselt suurem spiralsarnane või eraldunud galaktika oli M31 gravitatsioonilise mõjuga tugevalt „nõristatud” ehk tidally stripped — selle välisosad eemaldusid ja jäid M31 halodele või nii-öelda tekitasid M31 ümber erinevaid struktuure, jättes alles tiheda tuuma. Teine võimalus on, et M32 on suhteliselt algupäraselt kompaktne elliptiline, mis ei ole pidanud läbi sellist intensiivset koorimist. Observatsioonid, dünaamika ja numbrilised simulatsioonid toetavad esimest stsenaariumit, kuid lõplik lõppkokkuvõte on jätkuvalt arutlusel.

Keskne must auk

M32 sisaldab ka supermassiivset musta auku. Selle massi hinnanguline vahemik on umbes 1,5 kuni 5 miljonit päikese massi (M☉), mis teeb mustast august M32-s ligikaudu mõnevõrra väiksema kui Linnutee keskne must auk, kuid siiski küllalt massiivse, et mõjutada tähtede liikumist väga keskosas.

Vaadeldavus ja tähtsus

M32 asub M31 pardal (näiliselt väga lähedal suuresse Andromeedasse), mistõttu on see heaks objektiks nii amatööridele kui ka professionalidele: amatöörteleskoobiga on võimalik M32 leida kergesti Andromeeda ümbrusest kui kompaktset tuuma-laadset objekt. Tema lähedus ja kompaktsus teevad sellest väärtusliku laboratooriumi galaktika- ja tuumaevolutsiooni, samuti gravitatsiooniliste mõjutuste uurimiseks.

Kokkuvõtteks: M32 on haruldaste kompaktsete elliptiliste galaktikate esindaja — tihe, väike ja vanade tähtede rikas süsteem, mille keskosas asub tuntav supermassiivse musta auguga nukleus. Selle omadused ja suhe suurema Andromeeda galaktikaga pakuvad olulist teavet galaktikate kokkupõrgete, närituse ja tuumade tekkimise protsesside kohta.