Michael Madhusudan Dutt — bengali luuletaja ja dramaturg

Michael Madhusudan Dutt — moodsa bengali kirjanduse teerajaja, kuulus luuletaja ja dramaturg. Tutvu tema eepose Meghnad Bodh Kavya, sonettide ja draamadega.

Autor: Leandro Alegsa

Michael Madhusudan Dutt (ehk Michael Madhusudan Dutta, 25. jaanuar 1824 – 29. juuni 1873) oli silmapaistev bengali luuletaja ja dramaturg, keda peetakse üheks moodsa bengali kirjanduse esimestest ja mõjukaimatest suurkujudest. Ta sündis Sagordaris, külas Keshobpur Upozilas, Jessore ringkonnas, Ida-Bengalis (praegu Bangladeshis). Hariduse omandas ta Kalkutta Hindu College'is.

Dutt pöördus 1843. aastal kristlusesse ning võttis eesnime Michael; see samm tekitas tema perekonnas ja ühiskonnas vastuolulisi reaktsioone. Hiljem reisis ta Inglismaale, õppis ja tutvus lähemalt lääne kirjanduse ja teatri traditsioonidega ning kirjutas algselt eelkõige inglise keeles. Varasemad ingliskeelsed katsetused ei saavutanud suurt edu, mistõttu ta pöördus üha enam bengali keele poole ja hakkas selle kaudu loobima uusi vorme ja väljendusviise.

Peamised teosed ja looming

Tema viljakas looming peamiselt aastatel 1858–1862 hõlmab proosa- ja näitemänge, pikki jutustavaid luuletusi, lüürikat ja epistolaarsed tekstid. Tema tähtsamad teosed on:

  • "Sarmistha" (1858) – esimene märkimisväärne näidend, mis pälvis publiku tähelepanu ja tähistas Dutti kui bengali draama teerajajat;
  • Tilottamasambhab (1860) – luuletekst, mis ammutab materjali India müütilisest pärandist, näidates Dutti võimet ühendada traditsioonilist sisu uuemate vormidega;
  • Meghnadbadh (Meghnad Bodh Kavya, 1861) – tema kõige tuntum ja mõjukam teos, traagiline eepos Rāmāyaṇa-teemal, mis jaguneb üheksa salmiks (kantoosse). Selles teoses kujutab Dutt Meghnadi (Indrajiti) kangelaslikult ja tõlgendab klassikalist epilist lugu uuest vaatenurgast; teos eristub stiili ja sisu poolest ning on bengali kirjanduses pöördelise tähendusega;
  • Brajangana (1861) – lüürikatsükkel, mis keskendub Rādhā–Kṛṣṇa teemadele;
  • Birangana (1862) – 21 epistolaarset luuletust, mille eeskujuks oli Vana-Kreeka poeet Ovidius ja tema "Heroides", kus Dutt kujutab naiste hääli ja kirju;

Vorm ja uuenduslikkus

Dutt tõi bengali kirjandusse mitmeid olulisi vormilisi uuendusi. Tema loomingus on nähtav tugev mõjutus lääne poeediast (nt Shakespeare, Milton, Byron), kuid ta kohandas need ideed bengali keele ja traditsioonilise sisu teenistusse. Tema peamiste panuste hulka kuuluvad bengali soneti loomine — teda peetakse sageli bengali soneti isaks — ning tema kasutus amitrakshar chhandaks ehk tühi värss, mis lubas vabaneda rangetest meetrilistest raamidest ja anda eepilisele ning näidendislikule väljendusele suuremat vabadust.

Teemad ja mõju

Tema teosed käsitlevad tihti armastust, tragöödiat, eepilisi kangelastegusid ja naiste sisemaailma. Eraldi tähelepanu väärib tema võime tuua naiste hääled luulesse — nii Birangana kui ka teised tekstid näitavad empaatiat ja psühholoogilist sügavust. Samuti on Dutti loomingus nähtav vastuolu: tugev tõmme Lääne ja Inglismaa kultuuri ning sügav side kodumaa ja india muinaslugude ning religioosse pärandiga. Elu lõpu poole väljendas ta osalist kahetsust oma varasema euroopaliku idealismi ja teatud määral kultuurilise võõrandumise pärast.

Isiklik elu ja pärand

Dutti elu oli täis kontraste — intellektuaalne julgus ja eksperimenteerimissoov, aga ka rahalised raskused ja isiklikud kahtlused. Tema otsus pöörduda kristlusse ning hilisem Inglismaa-kirg tõid kaasa perekondlikku eraldatust ja ühiskondlikku kriitikat. Ta suri 29. juunil 1873 Kolkatas, Indias, kuid tema kirjanduslik mõju jäi püsima: teda peetakse laialdaselt üheks suurimaks bengali luuletajaks ja üheks modernse bengali poeetika rajajatest. Tema uuendused — eriti sonetivormide ja tühi värss — avasid teed järgmistele põlvkondadele.

Tänapäeval mälestatakse Michael Madhusudan Dutti nii Bangladeshis kui ka India lääne-Bengalis kui kultuurilist pioneerit, kes ühendas kohaliku eepilise pärandi ja lääne vormilised võimalused, luues sellega uusi väljendusviise bengali kirjanduses.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Michael Madhusudan Dutt?


V: Michael Madhusudan Dutt oli bengali luuletaja ja dramaturg. Teda peetakse kaasaegse bengali kirjanduse esimeseks suureks luuletajaks.

K: Kus ta sündis?


V: Ta sündis Sagordaris, külas Keshobpur Upozilas, Jessore ringkonnas, Ida-Bengalis (praegu Bangladeshis).

K: Milline on tema kõige kuulsam teos?


V: Tema kuulsaim teos on Meghnad Badh Kavya, mis on traagiline romaan, mille keskmes on kangelaslik Indrajit, Ravani poeg. Selles on üheksa salmi ja see on bengali kirjanduses erakordne nii stiili kui ka sisu poolest.

K: Millise hariduse sai ta?


V: Ta sai hariduse Kalkutta Hindu College'is.

K: Millal sai ta kristlaseks?


V: 1843. aastal sai ta kristlaseks.

K: Millised olid tema teised teosed?



V: Tema muude teoste hulka kuuluvad proosadraama, pikad jutustavad luuletused ja lüürika. Tema esimene näidend oli "Sarmistha" (1858), mis sai hea vastuvõtu osaliseks. Muude teoste hulka kuuluvad Tilottamasambhab (1860), Brajangana (1861) ja Birangana (1862).

Küsimus: Kuidas suhtus Dutt hiljem elus Inglismaasse ja õhtumaasse?


V: Hiljem elus kahetses ta oma tõmmet Inglismaa ja õhtumaa vastu.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3