Sõjalisi purilennukeid
Sõjalisi purilennukeid (tavalise purilennuki varianti) on eri riikide sõjavägi kasutanud vägede ja raske varustuse vedamiseks sõjapiirkonda. Neid kasutati peamiselt Teise maailmasõja ajal. Neid mootoriteta õhusõidukeid vedasid õhus ja enamiku teekonnast sihtkohta sõjaväe transpordilennukid. Üks populaarsemaid puksiirlennukeid oli C-47 Skytrain ehk Dakota. Neid võisid pukseerida ka pommituslennukid. Sõjalised purilennukid ei hõlju. Kui nad olid rindejoone lähedal puksiirlennukist lahti lastud, pidid nad maanduma mis tahes sobivale avatud maastikule sihtmärgi lähedal.
Nad püüdsid maanduda võimalikult väheste kahjustustega lastile ja meeskonnale. Kuid enamik maandumisalasid (LZ) olid kaugel ideaalsest. Ülesannete ühesuunaline iseloom tähendas, et sõjaväe purilennukeid käsitleti ühekordselt kasutatavatena. Seetõttu valmistati neid tavalistest ja odavatest materjalidest, nagu puit. Need olid soomustamata, haprad, jämeda juhtimise ja piduriteta õhusõidukid. Seetõttu kukkus suur osa neist maandumisel alla. Purilennukiga maanduvaid vägesid nimetati õhudessantjalaväeks. Piloodid nimetasid endid "puksiiri sihtmärkideks", samas kui sõdurid nimetasid purilennukeid "lendavateks kirstudeks". Kaotused ulatusid mõnel missioonil kuni 40%-ni.
Gildersil olid siiski teatud eelised. Langevarjurite ehk langevarjuga maanduvate sõdurite tegevus oli tavaliselt laiali suurel alal. Neid oli lihtne eraldada teistest langevarjuritest ja õhust langetatud varustusest, näiteks sõidukitest ja tankitõrjekahuritest. Purilennukid seevastu võisid maandada sõdureid ja varustust täpselt maandumise sihtkohas. Pärast puksiirlennukist vabastamist olid sõjalised purilennukid vaiksed ja vaenlase jaoks raskesti identifitseeritavad. Suuremad purilennukid töötati välja raske varustuse, näiteks tankitõrjekahurite, õhutõrjekahurite, väikeste sõidukite, näiteks džiipide ja ka kergete tankide (nt Tetrarchi tank) maandamiseks. See raskem varustus muutis purilennukite väed palju võimekamaks. Teise maailmasõja ajal oli Ameerika Ühendriikidel umbes 6000 koolitatud purilenduritest pilooti. Mõned said teise võimaluse lennata purilennukijuhina pärast seda, kui neil ei õnnestunud tavapäraste lennukite väljaõpet läbida. Nõukogude võimud katsetasid ka kergete tankide õhutranspordi viise, sealhulgas Antonov A-40, mis oli lahtivõetavate tiibadega purilennukitank.
Korea sõja ajaks olid helikopterid suures osas asendanud purilennukid. Helikopterite eeliseks on see, et nad suudavad sõdureid täpsemalt lahinguväljale toimetada ja sealt välja tuua. Samuti võimaldavad kaasaegsed edusammud isegi kergeid tanke langevarjuga alla lasta. Tänapäeval kasutavad ainult eriüksused purilennukeid vaikseks, väikesemahuliseks sissetungiks.
USA armee õhujõudude Waco CG-4 purilennuk.
Küsimused ja vastused
K: Millist tüüpi õhusõidukid on sõjaväe purilennukid?
V: Sõjaväe purilennukid on tavalise purilennuki variatsioon ja neil ei ole mootoreid.
K: Kuidas kasutati sõjalisi purilennukeid II maailmasõja ajal?
V: Teise maailmasõja ajal pukseerisid sõjaväe purilennukeid õhku sõjaväe transpordilennukid või pommituslennukid ja lasksid need seejärel rindejoone lähedale, et maanduda mis tahes sobivale avatud maastikule sihtmärgi lähedal.
K: Milliseid materjale kasutati sõjaliste purilennukite valmistamiseks?
V: Sõjaväe purilennukeid valmistati tavalistest ja odavatest materjalidest, näiteks puidust, sest neid käsitleti ühekordselt kasutatavatena.
K: Kuidas nimetasid end purilennukiga maanduvad väed?
V: Piloodid nimetasid endid "puksiiri sihtmärkideks", samas kui sõdurid nimetasid purilennukeid "lendavateks kirstudeks".
K: Millised eelised olid sõjaväe purilennukitel langevarjurite ees?
V: Purilennukitel olid teatud eelised langevarjurite ees selles, et nad võisid maandada vägesid ja varustust täpselt sihtkoha maandumisalal, olla vaiksed ja vaenlase jaoks raskesti tuvastatavad. Samuti võimaldasid nad raskemat varustust, nagu tankitõrjekahurid, õhutõrjekahurid, väikesed sõidukid, nagu džiibid, ja kergetankid (nt Tetrarchi tank) langevarjudega võrreldes täpsemalt maandada.
Küsimus: Kui palju koolitatud piloote oli Ameerika Ühendriikidel Teise maailmasõja ajal?
V: Teise maailmasõja ajal oli Ameerika Ühendriikidel umbes 6000 koolitatud pilooti.
K: Kas sõjalisi purilennukeid kasutatakse tänapäevalgi?
V: Sõjalisi purilennukeid kasutavad tänapäeval ainult eriüksused vaiksete, väikesemahuliste sissetungimissioonide jaoks tänu edusammudele helikopteritehnoloogias, mis võimaldavad isegi kergete tankide langetamist langevarjuga varasemast täpsemalt.
