Mollicutes: rakuseinata bakterite klass — mükoplasmad ja spiroplasmad

Avasta Mollicutes: rakuseinata bakterite maailm — mükoplasmad, spiroplasmad ja phytoplasmad, nende roll haigustekitajatena inimestel ja taimedel ning levitajad ja patogenees.

Mollicutes on bakterite klass, millel puudub bakteriaalne rakusein. Mükoplasma on kõige tuntum perekond. Need bakterid on eristatavad eelkõige just rakuseina puudumise ja selle tagajärgede poolest: nad ei võta värvi Gram-värvimisel ning on resistentsed beetalaktamantibiootikumidele, mis sihivad rakuseina sünteesi.

Nad on väga väikesed, ainult umbes 0,2–0,3 μm suurused, ja nende genoom on väga väike. Paljude Mollicutes'i liikide genoomid on maailma väiksemate iseseisvalt eluvõimeliste genoomide hulgas (näiteks Mycoplasma genitalium). Enamik neist elab peremeesorganismi rakkude pinnal või rakkude vahetus läheduses ning paljud liigivad või levivad peremeesrakkude kaudu. Spiroplasma on spiraalikujuline ja liigub keerdudes. Mollicutes'id on üldjuhul pleomorfsed (kuju muutvad), sest nad ei oma jäika rakuseina, ning nende rakumembraan sisaldab sageli steroole (nt kolesterooli), mida nad vajavad kasvuks ja mida peavad saama peremeeselt või kultuurimeediumist.

Bioloogilised omadused

• Rakuseina puudumine: põhjustab pleomorfismi ja tekitab spetsiifilisi ravitaktikavalikuid (beetalaktamid ebaefektiivsed).
• Väike suurus ja genoom: nad on mikroskoobi järgi väga väikesed ja genoomilt minimalistlikud — paljud geenid on kadunud, mistõttu nad sõltuvad peremehest mitmete ainevahetusfunktsioonide saamiseks.
• Kasvutingimused: paljud mükoplasmad on nõudlikud kasvulava suhtes, vajavad komplekssütet (serumit) ja mõningaid lipiide; mõned taimepatogeenid (phytoplasmad) ei ole klassikalises keskkonnas kultiveeritavad.
• Liikumine: spiroplasmadel on spiraalne kuju ja nad liiguvad keerdudes; teistel liikidel ei pruugi olla selget hargnemist, kuid nad võivad paikneda ja liikuda peremeeskoes kontaktide kaudu.

Elupaigad ja levik

Mollicutes'id on parasiidid või kommensaalid mitmel loomaliigil ja taimedel. Loomadel nad eelistavad sagedasti limaskesti (näiteks hingamisteid ja suguelundeid), kus nad võivad kinnituda epiteelirakkudele ja põhjustada põletikku või kroonilisi nakkusi. Leviku teed sõltuvad liigist: hingamisteede levik (respiratoorsed piisknakkused) on tüüpiline Mycoplasma pneumoniae puhul, samas kui suguteede liikumisel (nt Mycoplasma genitalium, Ureaplasma) on tähtis otsene kontakt ja seksuaalülekanne; vertikaalne ülekanne ema-lapse vahel võib põhjustada vastsündinu infektsioone.

Kliiniline tähendus inimestel ja loomadel

Paljud Mollicutes'i liikmed on kliiniliselt olulised. Inimestel tuntumad nähud ja haigused on:

• Mycoplasma pneumoniae: põhjustab sageli nn atüüpilist pneumooniat ja ülemiste hingamisteede infektsioone, eriti lastel ja noorukitel.
• Mycoplasma genitalium ja Ureaplasma: seostatakse uretriidi, vaginiidi, pelvicitise/vaagnapõletiku ja rasedusega seotud tüsistustega (nt enneaegne sünnitus, sünnikuumenetega seotud infektsioonid).
• Muud liigid: Mycoplasma hominis võib osaleda vaagnainfektsioonides; Ureaplasma liigid võivad põhjustada immuunsüsteemi kompromiteeritud patsientidel infektsioone ja vastsündinute probleeme.

Diagnoosiks kasutatakse sageli PCRi ja seroloogiat, kuna traditsiooniline kultiveerimine on aeglane ja keeruline. Ravi tugineb tavaliselt antibiootikumidele, mis toimivad rakumembraanile või valgusünteesile (nt makroliidid, tetratsükliinid, fluorokinoloonid) — ravivalik sõltub tundlikkusest ja patsiendi kliinilisest seisundist.

Taimepatogeenid: Phytoplasma ja Spiroplasma

Phytoplasma ja Spiroplasma on olulised taimepatogeenid. Need mikroorganismid elavad taime floeemis või rakusisestes piirkondades ja põhjustavad mitmesuguseid sümptomeid, nagu lehestumise muutused, kollasus, kasvukeerukused (witches' broom), viljade moonutused ja saagikuse vähenemine. Paljud taimehaigusi põhjustavad phytoplasmad on obligatorilised peremeesparasüüdid ja neid ei saa kergesti kasvatada tavalistes laborimeediumites.

Leviks on tähtis roll putukavektoritel: vektoriteks on putukad, näiteks lehepõletajad (Homoptera). Nad toimetavad parasiite, mida nad pistavad oma suuosa taime sisse, et imeda selle mahlast. Selline süstemaatiline ülekanne võimaldab patogeenil sattuda floeemi ja levida taime siseselt.

Ennetus ja kontroll

• Inimestel: hea hügieen, ohutu seksuaalkäitumine ja varajane diagnoos aitavad vähendada levikut; ravis tuleks arvestada võimalikke antibiootikumiresistentsuse mustreid.
• Taimekaitses: vektorkontroll (putukate tõrje), resistentsete sortide kasutamine ja taimede monitooring aitavad piirata phytoplasmade ja spiroplasmade levikut.

Kokkuvõtlikult on Mollicutes huvitav ja bioloogiliselt eripärane bakterite rühm: nad on väiksed, rakuseinata ja tihti kuuluvad haigustekitajate hulka nii inimestel, loomadel kui taimedel. Nende uurimine on oluline nii kliinilises meditsiinis kui põllumajanduses, sest nende spetsiifilised elutingimused, levikumehhanismid ja ravivõimalused nõuavad eraldi lähenemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Mollicutes ja milline on kõige tuntum sugukond?

K: Kui suured on Mollicutes?

K: Kuidas Mollicutes liiguvad ja mis on nende erand?

K: Mida Mollicutes parasiteerivad ja millised on nende peremehed?

K: Milliseid haigusi põhjustavad Mollicutes inimestel?

K: Mis on Phytoplasma ja Spiroplasma ning millised on nende vektorid?

K: Kuidas toimetavad putukavektorid Mollikute taimedesse?

Otsing