Morganucodon on varajane imetajate perekond.p79 See elas hiljemalt ülemise triase või varaseima jura ajal. p299
Erinevalt paljudest teistest varajastest imetajatest on Morganucodon tuntud rohke ja hästi säilinud materjali põhjal. Suurem osa sellest pärineb Glamorganist Walesis (Morganucodon watsoni). Lisaks on märke sarnastest liikidest leitud ka mujal Euroopas ja Aasias, mis näitab perekonna laialdasemat levikut varases juras.
Anatoomia ja hambumus
Morganucodon oli väike loom: kolju pikkus oli ligikaudu 2–3 cm ja keha pikkus (ilma sabata) umbes 10 cm; kaal on hinnanguliselt mõnevõrra kümne grammide suurusjärgus. p143 Tal oli selgelt diferentseeritud hambumus (heterodontia) — erinevat tüüpi hambad (eeshambad, koonushambad ja molaarid) ning väga täpne molaaride omavaheline kokkupuutumine (occlusio), mis on tüüpiline imetajatele ja võimaldas efektiivset toidu töötlemist.
Oluline omadus on hammaste asendussüsteem: Morganucodon näitab piiratud hammaste asendust (diphyodontsus), mis tähendab, et hambad asenduvad korra eluea jooksul — see on üleminekupsükkel võrreldes mitme hambavahetusega roomajatega ja üks varaseid imetajale omaseid tunnuseid.
Õõneskeleti ja kuulmeluude areng
Morganucodon esindab järelroomaja–imetaja üleminekut anatoomias: tal oli nii vana articular–quadrate (roomajalik) lõualuuliigend kui ka osaliselt moodustuv uus dentary–squamosal (imetajalik) liigend. Samuti on näha kuulmeluude (inkus, malleus, stapes) aretuse ülemineku tunnuseid — need struktuurid ei olnud veel täielikult vabastatud lõualuudega ühendusest nagu kaasaegsetel imetajatel, kuid suund oli selge imetaja tüüpi keskese kuulme poole.
Eluviis ja ökoloogia
Tõenäoliselt oli Morganucodon väikese suuruse ja hammaste iseloomu põhjal peamiselt putuktoiduline (insektoor), ehkki võis süüa ka teisi väikesi selgrootuid. Tema väike keha, arvatavasti hästi arenenud lõualihased ja täpne hambumus viitavad aktiivsele toitumisele. Paljud varased imetajad olid tõenäoliselt öised, et vältida suuremaid päevasel ajal aktiivseid röövloomi — selline eluviis võiks sobida ka Morganucodonile, kuid konkreetseid tõendeid päevase/öise aktiivsuse kohta on piiratud.
Kas ta oli soojavereline?
Netistandardina on arutluse all, kuivõrd varased imetajad nagu Morganucodon olid täielikult soojaverelised (endotermilised). Mõned anatoomilised tunnused (aktiivne ainevahetusele viitavad omadused, kõrge kasvutase varases eluetapis ja tundlik hambumus) viitavad osaliselt kõrgemale ainevahetuse tasemele kui paljudel kaasaegsetel roomajatel, kuid kas see tähendas samal tasemel soojaverelisust nagu tänapäeva imetajatel, on teadlaste seas arutluse objekt.
Kasv ja eluiga
Uuringud fossiilidest näitavad, et Morganucodon kasvas suhteliselt aeglaselt võrreldes paljude tänapäevaste väikeste imetajatega ning võis elada paljudel aastatel — mõned uurimused on leidnud tõendeid pikaealisuse kohta võrreldes tema kehakaaluga. See viitab sellele, et varajastel imetajatel oli eriomadusi nii kasvumustris kui elueas võrreldes nii kaasaegsete imetajate kui roomajatega.
Taksonoomia ja tähtsus
Morganucodon on tähtis perekond evolutsioonilises mõttes, sest see illustreerib ülehüppefaasi roomajalikust esivanemast pärinevate liikide ja varaste imetajate vahel. Tema hästi säilinud fossiilid võimaldavad mõista, kuidas kujunesid iseloomulikud imetajate tunnused — näiteks täpne hambumus, hammaste asenduse muster ja kuulme ning lõualuude anatoomia areng.
Kokkuvõte: Morganucodon oli väike, peamiselt putuktoiduline varajane imetaja, kes elas umbes 205 miljonit aastat tagasi. Tema fossiilid annavad väärtuslikku teavet imetajate varajase evolutsiooni kohta, eriti hammaste, lõualuude ja kuulme arengust ning elustiilist, mis eraldas need rühmad eelnevast roomajalikust etappist. p79p142p143
