Olevik
Nüüd on mineviku ja tuleviku vaheline ajavahemik. See võib olla pikk (nagu eon geoloogilises ajas) või lühike (nagu pikosekund), kuid peaaegu alati kasutatakse seda, et viidata ajavahemikule praegusest hetkest kuni mingi ajahorisondini, mil tuleb teha otsus. Seda võib kasutada selleks, et paluda või nõuda, et keegi teeks otsuse, isegi kui ta soovib seda edasi lükata.
"Ma tahan nüüd teada, mida sa arvad."
"Mida sa nüüd arvad?"
"Nüüd on aeg, et kõik head inimesed tuleksid oma riigile appi."
Matemaatika ja mõõtmine eeldavad, et kõik, mida ühes võrrandis kasutatakse, võrdub arvutamise või aksiomatiseerimise alguses ja lõpus samade suurustega. See tähendab, et matemaatiliselt on korrektne öelda, et idee "võrdne" tähendab "võrdne alates protsessi algusest kuni selle lõpuni". Üldises semantikas ja E Prime'is asendavad sel põhjusel sõnad võrdne, jääda (mineviku kohta kuni praeguseni) ja saada (nüüdsest tulevikku) verbi "olla".
Algebrat nimetatakse nüüd sageli hetkealgebraks või nägemise algebraks selle sõltuvuse tõttu ajast. Kui mis tahes tegevus või sündmus oleks algebralise analüüsi sammude vahel võimalik, siis peaks teoreetiliselt alustama otsekui ei oleks uut seisundit üldse teada. Nendel põhjustel seatakse statistika ja ka teadmiste ja teadmusjuhtimise idee mõnikord kahtluse alla, näiteks raamatus "Lies, Damn Lies, and Statistics". Üks oluline küsimus on minevikus kogutud numbrite võrdlemine ja nüüd, pärast mõne põhitingimuse muutumist.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Milline on ajaline vahe mineviku ja tuleviku vahel?
V: Ajavahemik mineviku ja tuleviku vahel võib olla pikk või lühike, sõltuvalt sellest, mida mõõdetakse. Tavaliselt viitab see ajavahemikule, mis jääb praeguse hetke ja tulevikupunkti vahele, mil tuleb langetada mingi otsus.
K: Kuidas arvestab matemaatika ajas toimuvaid muutusi?
V: Matemaatika eeldab, et kõik võrrandis kasutatavad suurused jäävad algusest lõpuni võrdseks. Seepärast nimetatakse algebrat mõnikord "hetkealgebraks" või "nägeva algebraks". Kui algebralise analüüsi sammude vahel oleks võimalik mõni tegevus või sündmus, siis tuleks alustada otsast peale, ilma et oleks teada uusi seisundeid.
K: Mida soovitab üldine semantika ja E Prime "olla" kasutamise asemel?
V: Üldine semantika ja E Prime soovitavad asendada sellised verbid nagu "olla" selliste sõnadega nagu võrdne, jääda (mineviku kuni praeguseni) ja saada (nüüdsest tulevikku). See aitab rõhutada, et kõik muutub aja jooksul.
K: Kuidas saab statistikat kahtluse alla seada?
V: Statistikat saab kahtluse alla seada, kui võrrelda minevikus kogutud numbreid numbritega pärast seda, kui põhitingimused on muutunud. Seda küsimust uuritakse põhjalikult raamatus "Lies, Damn Lies, and Statistics" (Valed, neetud valed ja statistika).
K: Millised on hetkeolukorra algebra mõjud?
V: Hetkeseisundi algebra tähendab, et kui mõni tegevus või sündmus oleks võimalik võrrandi sammude vahel, siis tuleks alustada otsast peale, ilma et oleks teada uusi seisundeid. See mõjutab nii statistikat kui ka teadmusjuhtimist, sest see tähendab, et eri punktides kogutud andmed ei pruugi alati täpselt kajastada praegust olukorda.
K: Miks asendavad üldsemantika ja E Prime selliseid verbe nagu "olla"?
V: Üldine semantika ja E Prime asendavad selliseid verbe nagu "olla", sest nad rõhutavad, et kõik muutub aja jooksul. Kasutades selliseid sõnu nagu võrdne, jääda (mineviku kuni praeguseni) ja saada (nüüdsest tulevikku), aitavad need teooriad tunnistada, kuidas asjad muutuvad pidevalt ühest hetkest teise.
