Päijänne — Soome teine suurim järv: asukoht, pikkus ja vee kvaliteet
Avasta Päijänne — Soome teine suurim järv: asukoht Kesk-Soome ja Päijänne Tavastia vahel, 1100 km pikk, hea vee kvaliteet ja suur loodusepärand.
Päijänne on Soome suuruselt teine järv. See asub Kesk-Soome ja Päijänne Tavastia piirkondade vahel. Järve pindala on ligikaudu 1 100 km² ning põhjast lõunasse ulatuv pikkus on umbes 119 km (u 74 mi). Järve kaldajoon on muhkeline ja pikk — kokku umbes 1 100 km (680 mi). Vesi liigub lõpuks Soome lahte Kymijoki jõe kaudu.
Asukoht ja loodus
Päijänne on mitmekesine — seal on suuri lahtesid, kitsaid väinakesi ja sadakond väikesaart. Järve rannikualadel on palju kergesti ligipääsetavat loodust ning lahed ja saared moodustavad olulise elupaiga nii linnustikule kui veeloomastikule. Suuremad kalaliigid on haug, ahven, latikas ja siig, mistõttu on Päijänne populaarne ka harrastuskalurite hulgas.
Vee kvaliteet ja joogivesi
Vee kvaliteet Päijännel on üldiselt hea. Reovee- ja põllumajandustoetused on paljudes piirkondades piiratud ning rannikualadel on kaitsealasid, mis aitavad vett hoida puhtana. Vee kvaliteet paraneb märgatavalt Jämsäst lõuna poole.
Päijänne on tähtis joogiveevõtaim — järvest hangitakse joogivett laiemale lõuna-soome piirkonnale, sealhulgas Helsingi ümbrusele, läbi umbes 120 km pikkuse vee-ühenduse (Päijänne-tunnel). See teeb järvest ühe olulisema veeallika tervele Lõuna-Soomele.
Kaitse ja vaba aeg
Järve idaosas asub Päijänne rahvuspark (Päijänteen kansallispuisto), mis on loodud kaitsmaks järvealust looduslikku mitmekesisust ja pakkuma võimalusi paadisõiduks, kanuusõiduks, telkimiseks ja matkamiseks. Suvel on populaarne paadi- ja kajakisõit, talvel aga jääteed ja uisutamine, kui jäätingimused seda võimaldavad. Samuti tegutsevad kohalikud looduskaitseorganisatsioonid, et piirata tööstusliku ja intensiivse põllumajanduse mõju järvevee kvaliteedile.
Ligipääs ja naabruses asuvad vallad
Päijänne asub Kesk-Soomes Kuhmoinen, Jämsä, Joutsa, Luhanka, Muurame, Toivakka ja Jyväskylä ning Päijänne Tavastia Padasjoki, Asikkala ja Sysmä valdade kõrval. Neist paljudes on sadamad, puhkealad ja teenused külastajatele, mistõttu on Päijänne kergesti ligipääsetav nii autoga kui ka veeteid pidi.
Kokkuvõtlikult on Päijänne oluline nii looduslikult kui ka praktiliselt: see pakub elupaika mitmekesisele loodusele, vaba aja võimalusi ja toimib olulise joogivee allikana Lõuna-Soome elanikele.
Kelvenne saarte rand
Päijänne 1948
Asukoht
Saared
Järves on 1886 saart.
Mõned suurimad saared on Virmailansaari, Salonsaari, Judinsalo, Onkisalo, Paatsalo, Muuratsalo, Haukkasalo ja Vuoritsalo.
Rahvuspark
Päijänne lõunaosas asub Päijänne rahvuspark. See loodi 1993. aastal. Park hõlmab umbes 50 saart. Pargi kõrval asuvad Padasjoki, Asikkala ja Sysmä vallad. See hõlmab Kelvenne saart, mis on 8 km pikk ja 50-800 meetrit lai. Rahvuspargi lahed on populaarsed paadisõidukohad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Päijänne?
V: Päijänne on Soome suuruselt teine järv.
K: Kus asub Päijänne?
V: Päijänne asub Kesk-Soome ja Päijänne Tavastia piirkondade vahel.
K: Kui suur on Päijänne?
V: Päijänne on 1100 kilomeetri suurune.
K: Kuhu voolab Päijänne?
V: Päijänne suubub Soome lahte Kymijoki jõe kaudu.
K: Milline on Päijänne vee kvaliteet?
V: Päijänne vee kvaliteet on hea. See paraneb Jämsäst lõuna pool.
K: Millised omavalitsused asuvad Päijänne kõrval?
V: Päijänne asub Kesk-Soomes Kuhmoinen, Jämsä, Joutsa, Luhanka, Muurame, Toivakka ja Jyväskylä ning Päijänne Tavastias Padasjoki, Asikkala ja Sysmä valdade kõrval.
Küsimus: Milline jõgi voolab Soome lahte läbi Päijänne?
V: Kymijoki voolab Soome lahte läbi Päijänne.
Otsige