Panjnadi jõgi (urdu keeles: پنجن, sanskriti keeles: panj = viis, nadi = jõgi) asub Pandžabis Pakistanis ja on nimetuselt tingitud viiest ühenduvast jõest. Panjnadi moodustumine ja voolusuund on oluline nii hüdroloogiliselt kui ka põllumajanduslikult kogu piirkonna jaoks.
Moodustumine ja voolutee
Panjnadi jõgi tekib viie Pandžabi jõe järjestikuse ühinemise tulemusel: Jhelumi, Tšenabi, Ravi, Beasi ja Sutleji. Ühinemise järjestus on selline, et Jhelum ja Ravi ühinevad Tšenabiga, Beas ühineb Sutlejiga ning seejärel ühinevad Sutlej ja Chenab, moodustades Uch Sharifi ümbruses Panjnadi. Ühendatud jõgi voolab umbes 45 miili (ligikaudu 72 km) edela suunas ning ühineb Induse jõega Mithankotis. Induse vool jätkub sealt Araabia mere suunas.
Hüdroloogia, tammid ja niisutus
Panjnadile on rajatud tamm ja hüdrostruktuurid, mille eesmärk on vee juhtimine ja niisutuse tagamine. See tamm võimaldab suunata vett niisutuskanalitesse, mis teenindavad põllumajandust nii Punjabi kui ka Sindi provintsides, eriti Sutlejist lõuna pool ja Induse idapoolsetel aladel. Sügis‑ ja monsoonperioodidel võivad vool ja setted muutuda tugevaks, mistõttu on hüdroreguleerimine tähtis üleujutuste leevendamiseks ja veevarustuse tagamiseks kuivematel perioodidel.
Ökoloogiline ja majanduslik tähtsus
Ühendatud vesikond on regionaalselt oluline: suures mahus vett ja setet kannavad Panjnadi ja Induse süsteemid toitlustavad laia põllumajanduslikku ala, toetades teravilja‑, puu‑ ja köögiviljakasvatust. Jõgede kokkuvool mõjutab ka põhja‑Lõuna suunalise veejagamise poliitikat ning on tähtis ressurss kohalikele kogukondadele, kalandusele ja märgalade elustikule. Navigatsiooni ulatus on piiratud, ent kohalikul tasandil kasutatakse jõge ka transpordiks ja veega seotud tegevusteks.
Ajalooline ja kultuuriline taust
Nimi Panjnadi rõhutab piirkonna identiteeti — “viie jõe” maa, mis andis ka nime laiemale alale, Pandžabile. Ajalooliselt on selle liitumistee ja Induse‑süsteemil olnud suur mõju varajaste tsivilisatsioonide, kauplemisradade ja asustuse kujunemisele.
Pärast Induse ja Panjnadi jõgede kohtumist on mõnikord kasutatud terminit Satnad (sat = seitse), viitamaks ideele, et Induse süsteem kandis mitme jõe – sealhulgas Induse enda, Kabuli jõe ja viie Pandžabi jõe – vett. Mõned teaduslikud teooriad seostavad seda ka vana Saraswati jõe (võimaliku Ghaggar‑Hakra joa) muutustega: selle vool hakkas varasematel ajastutel katkendlikuks muutuma või kuivama alles hiljem toimunud geoloogiliste nihete ja sündmuste tõttu, kaasa arvatud muutused Hispimaalse jääaja alade tektoonikas Himachal Pradeshi piirkonnas. Sellised hüpoteesid on uurimise ja arutelu all ning aitavad selgitada Põhja‑Induse hüdroloogilist ajalugu.
Kokkuvõtlikult on Panjnadi jõgi nii geograafiliselt kui kultuuriliselt oluline lühike, ent jõuline ühendus viiest Pandžabi jõest, mis suubub Indusesse ja mängib olulist rolli Pakistanis veevarustuse, niisutuse ja piirkondliku ökosüsteemi hoidmisel.
