Paraná on osariik Lõuna-Brasiilias. See piirneb Paraguay ja Argentiinaga. Selle pealinn on Curitiba. Paraná on kuulus osariik Itaipu tammi ja Iguaçu joadete tõttu.

Paraná piirneb põhjas São Pauloga, idas Atlandi ookeaniga, lõunas Santa Catarina ja Argentina Misionesi provintsiga ning läänes Mato Grosso do Suli ja Paraguay vabariigiga, mille läänepiiriks on Paraná jõgi.

Paraná on üks Brasiilia osariikidest, kus on kõige rohkem märke hiljutisest Euroopa kolonisatsioonist. Suurem osa elanikkonnast on Euroopa asunike järeltulijad ja see on etniliselt üks kõige mitmekesisematest. Euroopa sisserändajate lained hakkasid saabuma pärast 1850. aastat, peamiselt sakslased, itaallased, poolakad ja ukrainlased. Riigi areng on tihedalt seotud sisserändajate saabumisega. Tänapäeval tulevad Paranasse paremat elu otsima sisserändajad teistest Brasiilia osariikidest (eelkõige São Paulo, Santa Catarina, Rio Grande do Sul ja Kirde piirkond).

Poola päritolu inimesed on ülekaalus kesk- ja lõunaosas, peamiselt Curitiba ümbruses. Itaallased on ülekaalus pealinnas Curitibas ja rannikul. Ukraina päritolu inimesed on ülekaalus mõnes linnas, näiteks Prudentópolis; ukrainlasi on palju kogu riigis. Sakslased on ülekaalus mõnes linnas, näiteks Rolândias. Peaaegu kõigis linnades on palju portugallasi ja nende järeltulijaid.

Mõnes põhjapoolses linnas on valdavalt segaverelised inimesed. Foz do Iguaçu ümbruses on oluline moslemi Liibanoni ja Süüria kogukond. Põhjaosas elab palju jaapanlasi.

Riigi peamised linnad on:

Geograafia ja loodus

Paraná geograafiline profiil on mitmekesine: riigis on rannikuala, mägised platood ja sisealad. Läänes moodustab tähtsa osa hüdroloogiast Paraná jõgi ning olulised lisajõed on Iguaçu ja Tibagi. Rannikul leidub liivarandu ja lahedaid, samas sisemaa katab osaliselt Atlantiline mets (Mata Atlântica), mille jäänukid on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

Kliima varieerub: rannikul ja lõunaosas on peamiselt niiske subtroopiline kliima, ida ja põhja suunas muutub see sooja troopilisema ilmastikuga alade suunas. Talved võivad sisemaa kõrgemates piirkondades olla jahedad; kevad ja sügis on üldiselt leebed.

Ajalugu

Piirkonna asustasid enne eurooplasi peamiselt eri põlisrahvad, sh Tupi-Guarani keelerühma hõimud ja Kaingang. Portugali koloniseerimine ning edasine sisseränne Euroopast ja Lähis-Idast kujundasid tõsiselt riigi demograafiat 19. sajandil. Paraná sai eraldi provintsiks 1853. aastal, hiljem osariigiks pärast Brasiilia vabariigi loomiselt. 20. sajandil aitasid suured infrastruktuuriprojektid, nagu Itaipu hüdroelektrijaam, osariigi kiiremat majandusarengut toetada.

Majandus

Paraná on majanduslikult tähtis Brasiilia osariikide seas: põllumajandus (sojaoad, mais, nisu, kohv, suhkruroog), loomakasvatus ning metsandus moodustavad olulise osa majandusest. Riik on suur ekspordiportide kaudu toidutoodete ja põllumajandussaaduste eksportija.

Lisaks põllumajandusele on olulised tööstusharud — toiduainetööstus, paber ja tselluloos, keemia- ja masinaehitus ning autotööstuse tarneketid. Energeetikas mängib võtmerolli Itaipu tammi koostöös Paraguayga, mis on maailma suurimate hüdroelektrijaamade hulgas ja tagab suure osa piirkonna elektrienergiast.

Paranaguá sadam (rannikul) on üks olulisemaid ekspordisadamaid soja ja teiste saaduste väljaveoks, mis kasvatab riigi tähtsust rahvusvahelisel kaubandusel.

Kultuur ja rahvastik

Paraná kultuur on tugevalt mõjutatud euroopa ja teiste sisserändajate pärandist. Saksa, itaalia, poola ja ukraina traditsioonid on nähtavad paiknames, köögis, muusikas ja festivalides. Näiteks on ukrainlaste kogukond tähendusrikas ning ortodoksi kiriku ja rahvatraditsioonide mõju tuntav mõnes linnas (nt Prudentópolis).

Curitiba on tuntud kui linn, kus on tugev urbanistlik planeerimine ja avangardsed lahendused (nt BRT-süsteem), samuti kultuuri- ja teadusasutuste poolest — seal paiknevad muuseumid, teatrid ja ülikoolid. Religiooniliselt domineerib katoliku kirik, kuid palju on ka protestantlikke kogukondi, ortodokse, moslemeid ning budistlikke jajaapanipäraseid kogukondi.

Looduskaitse ja turism

Iguaçu joaetena tuntud juga ja seda ümbritsev Iguaçu rahvuspark on UNESCO maailmapärandi nimistus ning meelitab turiste üle maailma. Itaipu tamm ja selle külastuskeskus on samuti olulised vaatamisväärsused. Ranniku lähedal on populaarseid looduslikke sihtkohti nagu Ilha do Mel ja Guaratuba, sisealadel on huvitavad kaitsealad nagu Vila Velha ja Guartelá kanjon.

Turistidele on lisaks loodusimedele atraktiivne Curitiba botaanikaaed, Museu Oscar Niemeyer ning pärandlinnad, kus on säilinud euroopaliku asustuse jälgi ja traditsioone.

Teede- ja transpordivõrgustik

Paraná läbib tihe maanteevõrgustik, sealhulgas riiklikud maanteed, mis ühendavad piirkonda São Pauloga ja ülejäänud Brasiiliaga. Riigil on ka raudteetrassid ja mitmeid lennujaamu — suurim ärisadam ja rahvusvaheline lennutrass on ümber Curitiba (Afonso Pena rahvusvaheline lennujaam). Paranaguá on olulise tähtsusega sadamana väljaspool metropolisi.

Väljakutsed ja tulevik

Kuigi Paraná on majanduslikult tugev, on sealsete keskkonnakaitse- ja sotsiaalsete probleemide lahendamine jätkuv väljakutse — sh metsade kaitse, vee ressursside säästlik kasutamine ja sotsiaalne kaasatus eri piirkondades. Pikaajaline rõhk on jätkusuutlikul arengul, põllumajanduse moderniseerimisel ja linnaplaneerimisel.

  • Curitiba
  • Londrina
  • Maringá
  • Ponta Grossa
  • Cascavel
  • Foz do Iguaçu
  • Paranaguá
  • São José dos Pinhais
  • Guarapuava
  • Colombo

Paraná pakub mitmekesist segu loodusest, industriaalsetest saavutustest ja kultuurilisest mitmekesisusest, mis teeb sellest ühe silmapaistva ja olulise osariigi Lõuna-Brasiilias.