Peak District — Inglismaa Pennine'i mäestik ja esimene rahvuspark

Peak District — Inglismaa Pennine'i esimene rahvuspark: lubjakivikaljud ja sood, hingematvad vaated, matkarajad ja looduselamused lähedalasuvaid linnu külastajatele.

Peak District on mäestik Inglismaal Pennine'i lõunaosas asuv mäestikuala. See asub peamiselt Derbyshire'i põhjaosas, kuid hõlmab ka Cheshire'i, Greater Manchesteri, Staffordshire'i ja Yorkshire'i osasid. Piirkond on kergesti ligipääsetav Suurbritannia suurematest linnadest ning on samaaegselt nii maastikuliselt mitmekesine kui ka kultuuriliselt rikas.

Piirkond koosneb kahest peamisest osast. Põhjaosas asuvas "Dark Peak'is" asub suurem osa soostunud aladest. Selle geoloogia on killustik, mis moodustab ulatuslikud rabamaastikud ja gritstone–kõrged servad. Lõunapoolne "White Peak" on see, kus elab enamik elanikkonnast: selle geoloogia on peamiselt lubjakivi, millel on kujunenud sügavad orud, karstiline maastik ja mitmed kuulsad koobastsüsteemid. Need kaks osa annavad Peak Districtile selgelt eristuva ilme ja majanduse (karjakasvatus White Peakil, laiad rabad Dark Peakil).

Geoloogia ja maastiku tunnused

Suur osa piirkonnast on üle 300 meetri kõrgune mäestik, mille kõrgeim punkt Kinder Scoutil on 636 meetrit (2 087 jalga). Vaatamata oma nimele, puuduvad maastikul üldiselt teravad tipud, kuid sellel on ümarad künkad ja kruusakivipaljandid ("servad"), mis on populaarsed ronimiskohtadeks ja pakuvad laiu vaateid ümbrusele. Lubjakivipiirkonnale on iseloomulikud kurud, allikad ja maa-alused voodrid; killustikul põhinevad alad on tihti soised ning tuule ja vihma mõjutusel tugevasti erosiooniohtlikud.

Asustus ja ligipääs

Piirkonda ümbritsevad suured linnastud, sealhulgas Huddersfield, Manchester, Sheffield, Derby ja Stoke-on-Trent. Need linnad annavad pargile külastajaid ja on olulised sisenemispunktid. Peak Districti teedevõrk on pindalalt killustunud: teed on paljudes kohtades kitsad ja käänulised ning suuremad kiirteed kulgevad piirkonnast idas ja läänes, mistõttu autojuhtidel tuleb arvestada aeglasema liiklusega pargi siseselt.

Ligipääsu raskused ja maastiku iseloom

Piirkond on väga raskesti läbitav. Teed on vähe ja kitsad. See on tingitud maastikust, mis on künklik, kare ja ebatasane. Suuremad kiirteed kulgevad piirkonnast idas ja läänes. Paljud alamalad on ligipääsetavad jalgsimatkajatele, kuid ilmastikuolud ja raba võivad muuta matkaja jaoks trajektoori kõige levinumatest teedest erinevaks — seepärast on piirkonnas tähtis varustus, kaart ja kohalikud teadmised.

Peak Districti rahvuspark ja kaitse

Peak Districti rahvuspark sai 1951. aastal esimeseks rahvuspargiks Ühendkuningriigis. Park hõlmab ulatuslikku ala (ligikaudu 555 ruutmiili ehk umbes 1 437 km²) ja sealne haldus on suunatud nii looduskaitsele, maastiku säilimisele kui ka vastutustundlikule puhke- ja turismitegevusele. Rahvuspark sisaldab mitmeid kaitsealasid, sealhulgas SSSI-de (Sites of Special Scientific Interest) ning eriprojekte raba taastamiseks, jõe- ja liivikaitseks ning erosiooni vähendamiseks.

Loodus, taimkate ja loomad

• Dark Peak: laiad rabad ja heinamaa, valdavaks on kanarbik, rabataimed ja turbakiht.
• White Peak: niidud, karjamaad ja lubjakivikaljud, kus leidub mitmekesine taimkate ja kaljulinnustik.
• Linnustik: piirkonnas võib kohata näiteks kurvitsalisi ja rannikulinde sarnaseid liike, röövlinde ning mitmeid haruldasemaid ja kaitsealuseid liike.
• Muutused ja lõimed: inimtegevus, karjatamine ja varasem kaevandustegevus on kujundanud kohaliku liigirikkuse ning jätkuvad kaitsepingutused püüavad säilitada bioloogilist mitmekesisust.

Inimtegevus, ajalugu ja kultuur

Prestiižsed maastikud on olnud inimeste kasutuses sajandeid: toimunud on karjakasvatus, lubjakivi- ja kaevandustegevus ning pärandlikud väikesed külad ja kivist piirdeaedade süsteemid. Piirkonna ajaloolised jäljed — vanad kaevandusväljad, teerajad ja talud — annavad hea ülevaate inimeste ja looduse pikaajalisest kooseksisteerimisest. Rahvuspark püüab tasakaalustada kohaliku elukorralduse, põllumajanduse ja avaliku huvi looduse vastu.

Välitegevused ja turism

Peak District on populaarne matkamis-, ronimis-, rattasõidu- ja koopauurimispaik. Rohkem tuntud tegevused:

• matkamine ja pühapäevaretked;
• ronimine ja bouldering kruusakivipaljanditel;
• maastikurattasõit ja maanteerattasõidud;
• loodusvaatlus ja fotograafia;
• koopad ja karstisüsteemide uurimine White Peakil;
• pika maa-rajaga matkarajad, sealhulgas osa Pennine Way raja läbimisest.

Rahvuspark meelitab igal aastal miljoneid külastajaid, kelle järele tuleb planeerida nii parkimise, ligipääsu kui ka keskkonnamõjude vähendamist.

Kaitseprobleemid ja taastustöö

Peamised probleemid on:

• liigne jalajälg ja radade erosioon, eriti populaarsel Kinder Scouti alal;
• turbaalade kuivendamine ja süsiniku sidumise vähenemine;
• habitatide hõrenemine intensiivse karjatamise või ebaõige maaelukorralduse tõttu.

Mitmed projektid tegelevad raba taastamise, liivikumaa ja kallakute stabiliseerimise ning kohaliku elustiku elupaikade taastamisega. Ka kohalike kogukondade ja maaomanike kaasamine on kaitsemeetmete edu seisukohalt oluline.

Praktilised nõuanded külastajale

• planeeri sõit ja võimalusel kasuta ühistransporti;
• järgi tähistatud radu ning väldi tundlikku taimestikku ja märgalasid;
• võta kaasa ilmastikukindel varustus — ilm võib kiiresti muutuda;
• austa maaomanikke ja taluhoonete eraalasid;
• kontrolli rahvuspargi ametlikku infot, kui otsid spetsiifilist teavet radade, sulgemiste või kaitsemeetmete kohta.

Peak District ühendab looduslikud väärtused, kultuuripärandi ja aktiivse vabaaja võimalused. See on oluline näide sellest, kuidas rahvuspark saab samaaegselt kaitsta maastikku ning pakkuda inimestele looduse tunnetamist ja puhkevõimalusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Peak District?

K: Millised on Peak Districti kaks peamist osa?

K: Kui kõrge on Kinder Scout?

K: Millist maastikku võib selles piirkonnas leida?

K: Kas seda piirkonda läbib palju teid?

K: Millal sai sellest rahvuspark?

K: Kui palju külastajaid see igal aastal ligi meelitab?

Otsing