Pantanal: maailma suurim märgala Lõuna-Ameerikas — elustik, ohud ja kaitse

Pantanal on maailma suurim märgala või soo.

See hõlmab 140 000 km suurust piirkonda² , mis on suurem kui Kreeka pindala.

Pantanal asub Lõuna-Ameerikas ja seda jagavad Brasiilia, Boliivia ja Paraguay.

Pantanali ohustab palju, näiteks reostus, kulla kaevandamisest ja karjakasvatusest tulenev elavhõbe. Kuigi Pantanal suudab osa kemikaale ära pesta, on suurenenud kogused muutumas murettekitavaks.

Talvel on peaaegu 80% piirkonnast üleujutatud.

Mis teeb Pantanali eriliseks?

Pantanal ei ole pelgalt üks suur veevälja — see on keeruka loodusliku veesüsteemi ja mitmekesiste elupaikade mosaiik. Piirkonnas leidub üleujutatavaid rohumaid, savanne, galeriimetsi (ripametsi), oja- ja jõevõrke, järvi ning soiseid basseinialasid. Sissevoolavad ja väljavoolavad veed, pinnavoolu- ja põhjavee suhted ning aasta-aja kõikumised loovad elupaiku, kus paljude liikide elu on tihedalt seotud hooajaliste üleujutustega.

Elustik

Pantanal on rikas elustiku poolest: seal elab suur hulk linde, imetajaid, roomajaid ja kalu ning arvukalt taimekooslusi. Piirkond on tuntud mitmete ikooniliste liikide poolest, näiteks:

• Jaguaar (Panthera onca) — Pantanal on üks parimaid kohti maailmas, kus seda suurt kiskjat vaadelda;
• Hüatsintara ja muud papagoid — värvikas linnustik meelitab nii teadlasi kui ka linnuvaatlejaid;
• Kapübara ja erinevad veeloomad — suured närilised, kes on olulised toiduahelas;
• Kaimandid ja roomajad — haid, anakondad ja teised veerikkad roomajaliigid;
• Marsh deer (rähklehvik) ja madalapõhjalised imetajad nagu tapir — kohandunud niiskete rabaaladega;
• Paljud kalaliigid, amfibiidid ning putukad, mis tagavad toiduahela mitmekesisuse.

Lisaks on Pantanal oluline pesitsus- ja talvitusalaks mitmetele rändlindudele. Piirkonna taimestik varieerub avatud rohumaadest kuni tihedate ripametsadeni, mis hoiavad võrdselt tähtsat rolli vee- ja toiduringluses.

Hooajaline dünaamika

Talvel üleujutatud pindala — kuni umbes 80% — on osa igaaastasest rütmist: vihmaperiood tõstab jõgede ja jõesangade veetaset ning moodustab suured ajutised veekogud. See hooajaline üleujutus toob kaasa lühiajalise ökoloogilise boonuse (nt toidu ja sigimispaikade tekkimine), kuid muudab ka inimtegevuse ja majanduse korraldamise keerulisemaks.

Peamised ohud ja nende mõjud

Pantanali ees olevad ohud on mitmekülgsed ja sageli omavahel seotud:

• Reostus ja keemiline saastumine: reostus ja kulla kaevandamisest pärinev elavhõbe võivad kontamíneerida kalu ja teisi organisme ning kuhjuda toiduahelas. Kuigi märgalad suudavad mõningaid kemikaale filtreerida, viivad suuremad koormused pikaajalise kahjustuseni.
• Karjakasvatus ja maade muutmine: intensiivne karjakasvatus viib looduslike alade raieks ja niitude ülekasutamiseni, häirides elupaiku ja põhjustades erosiooni ning sademete äravoolu muutusi.
• Hüdroelektriprojektid ja veekäigu muutused: tammid ja veekoridoride muutmine võivad muuta looduslikku üleujutuse rütmi, mis on paljude liikide jaoks eluliselt oluline.
• Põlengud ja kliimamuutused: sagedasemad ja laiemad põlengud, mida soodustab pikaajaline kuivatamine ja inimtegevus, ning muutused vihmaperioodide kestuses ohustavad ökosüsteemi taastumisvõimet.
• Invasioonilised liigid ja põllumajandus kemikaalid: uued liigid ja pestitsiidide/kunstväetiste äravool kujutavad endast täiendavat survet kohalikele liikidele.

Kaitse ja jätkusuutlikkus

Pantanali säilitamiseks on mitmeid lähenemisi ja algatusi, mis hõlmavad nii riiklikku kui rahvusvahelist koostööd ning kohalike kogukondade kaasamist:

• Kaitsealad ja lepingud: osa Pantanalist on kaitse all rahvusparkide, kaitsealade ja rahvusvaheliste lepingute (nt Ramsari märgalade) kaudu. Sellised raamistikud aitavad piirata hävitavat majandustegevust ja suunata taastamisele.
• Kestlik karjakasvatus ja maakasutus: arendatakse praktikaid, mis vähendavad erosiooni, kaitsevad ripametsi ja säilitavad looduslikke uhtelahendusi samal ajal, kui kohalik majandus saab tulu.
• Ökoturism ja teadusuuringud: vastutustundlik ökoturism annab sissetuleku kohalikele ja suurendab teadlikkust Pantanali väärtusest; teadusuuringud aitavad paremini mõista veerežiime ja elupaikade vajadusi.
• Reostuse vähendamine ja kaevandamise reguleerimine: põhjavee ja kalade kaitseks on vajalik karmim kontroll mürgiste ainete kasutamise üle ning puhastus- ja jäätmekäitlusmeetmete rakendamine.
• Piiriülese koostöö: kuna Pantanal ulatub mitme riigi territooriumile, on tõhus kaitse sõltuv riikidevahelisest poliitikast ja kokkulepetest veekasutuse, maa- ja keskkonnapoliitika osas.

Mida igaüks saab teha?

Isegi kaugel Pantanalist elavad inimesed saavad aidata: toetada vastutustundlikku looduskaitset, valida tooteid, mis ei soodusta metsade raadamist või ohtlikku kaevandamist, ning levitada teadmisi märgalade tähtsusest. Taasta- ja kaitsealgatused vajavad nii rahalist tuge kui ka teadlikku tarbimist ja poliitilist survet, et tagada Pantanali elujõulisus ka tulevastele põlvedele.

Pantanali väärtus ulatub kohaliku bioloogilise mitmekesisuse säilitamisest kuni kogu Amazoonia ja Lõuna-Ameerika veeringe tasakaaluni — selle kaitse on nii regionaalne kui globaalselt oluline ülesanne.

Otsing