Patiala oli sikhide vürstiriik, mis eksisteeris ligikaudu aastatel 1714–1948. Riigi valitsejad kuulusid tuntud Phulkia ehk Patiala dünastiasse, kelle juuri seostatakse Chaudhary Phuliga (1627–1689). Phul ja tema järglased olid Sidhu džattidest pärit perekond, kes olid asunud elama Punjabi Malva piirkonda Bathinda ringkonna ümbrusesse; samast suguvõsast on pärit ka teised Phulkia vürstiriigid nagu Jind ja Nabha. Patiala pealinn paiknes Malwa tasandikul ning riigi territoorium venis ajalooliselt Bathinda kandist kuni tänapäevase Mohalini lähedusse.
Päritolu ja perekond
Phulkiad olid Sidhu klanni kuuluvad džatid. Nende esivanemad pöördusid osaliselt või täielikult sikhi usku 1600. aastate jooksul; perekond ise on ajaloolistes traditsioonides kasutanud pärilood, mis seovad nad varasemate Sidhu liikmete ja kohalikuga 11. sajandi sugukondadega. Phuli dünastia tugevnes ja territoriaalselt laienes 1700. sajandi jooksul, kuni see kujunes üheks olulisemaks paikseks võimuks Malwas.
Suhted lähinaabrite ja teiste sikhidega
Patiala ja selle ümbruse džattide ning teiste kohalike suguharude vahel olid nii konfliktid kui ka liidud. Näiteks Bathinda piirkonna Sidhu jattide ja sealsete Bhullar jattide vahel olid pingeid, mida mõnikord leevendati abieluliste liitudega: traditsioonide kohaselt aitas abieluühendus konflikte vähendada ja tugevdada perekondlikke sidemeid.
Phulkia dünastia suhted teiste sikhipealike ja Dal Khalsa konfederatsiooniga olid vahel pingelised. 18. sajandi keskpaigas tekkinud poliitilistes liikumistes olid tõrksad suhted põhjustatud nii territoriaalsetest huvidest kui ka erilistest liitumis- ja koostööotsustest. Näiteks mõisteti teatud perioodidel Phulkiad teiste Sikh-juhtrite ringkonnas kritiseerituks või ajutiselt väljajäetuks. Samal ajal kujunesid ka liidud: suguvõsade vahel sõlmiti pulmi, mis sidusid Patiala dünastiat teiste mõjukate perekondadega, näiteks Dhilloni-liini esindajatega.
Afgani ja Briti mõjutus, 18.–19. sajand
Aeg-ajalt astusid paiksed valitsejad koostöös või vastu võitlemisega suuremate võimuladvikute, näiteks Ahmed Shah Abdali (Afganistan) või hiljem Briti impeeriumi, poliitikasse. On kirjeldusi, et mõningatel juhtudel pälvisid Patiala valitsejad kolonelsete või teiste kõrgete tiitlite tunnustusi ning neil lubati mingil määral münte lüüa – see peegeldas nii diplomaatilisi suhteid kui ka regionaalset autonoomiat keerulises võimuvõitluses.
19. sajandi algusest sai Patiala järk-järgult Briti subjektiivse kontrolli alla läbi lepingute ja alliansside: vürstiriik säilitas sisemise iseseisvuse, kuid tunnistas Briti parunlikku üleolekut ning asus tihti nendega lähedasse koostöösse. Patiala valitsejad astusid sõjalises ja poliitilises koostöös britidega, mistõttu mõnede teiste sikhiriikide ja Dal Khalsa juhtide seas tekitas see kirgi ja vastuseisu. Patiala väed osalesid mitmetes konfliktides britide poolel, sealhulgas 19. sajandi konfliktides Põhja-India olukordade ümber ja hiljem ka maailmasõdade ajal, kui paljud printsid andsid mehitust Briti väeüksustele.
Patiala dünastia 19.–20. sajandil ja iseseisvumine
Ajastul 1809–1947 toimis Patiala kui üks silmapaistvamaid prinssiriike Briti India koosluses. Riigi valitsejad kandsid tiitliteni ja privileegideni, mis võisid erineda traditsiooniliselt saktaalsetest sikhiliidritest: paljud dünastia liikmed olid sekulaarsed, tegelesid moderniseerimisega ja pidid navigeerima nii kohalike sotsiaalsete suhete kui ka koloniaalvõimu ootuste vahel. Patiala administratsioon alustas moderniseerimisprojekte, sh linnaplaneerimist, hariduse ja infrastruktuuri arendamist.
Pärast Briti India lagunemist 1947 liitus enamik princely statesidest India Ühendriigiga kas kohe või läbirääkimiste kaudu. Patiala vürstiriik astus 1948 India Liidu koosseisu: Maharaja Yadvindra Singh allkirjastas ühinemisakte ning Patiala osales 1948. aastal moodustatud Patiala ja Ida-Punjabi Vürstiriikide Liidu (PEPSU) loomises. Paljud dünastia liikmed võtsid hiljem osa uue India riigi poliitikast ja ühiskondlikust elust, mõned kuulusid ka India Rahvuskongressi ridadesse.
Pärand
Patiala pärand hõlmab arhitektuuri (sh lossid ja avalikud ehitised), sõjalist traditsiooni ning kohalikke kultuuripraktikaid Malwa regioonis. Tänapäeval on Patiala linn osa India osariigist Punjab ning piirkonna ajalugu on oluline nii kohaliku identiteedi kui ka laiemate Sikhide ja Punjabi ajalooliste arengute mõistmiseks.
