Francesco Petrarca: renessansi humanismi isa ja soneti meister
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 - 19. juuli 1374), inglise keeles tuntud kui Petrarca, oli itaalia õpetlane, luuletaja ja üks esimesi renessansiaja humaniste.
Petrarcot nimetatakse sageli "humanismi isaks". Petrarca ja vähemal määral ka Dante Alighieri ja Giovanni Boccaccio teoste põhjal lõi Pietro Bembo 16. sajandil kaasaegse itaalia keele mudeli. Petrarca on oma "Canzoniere'iga" arendanud sonetti täiuslikkuseni, mis on tänaseni ületamatu, ja levitanud selle kasutamist teistes Euroopa keeltes. Tema sonette imetleti ja jäljendati kogu Euroopas renessansiajastul ning neist sai lüürilise luule eeskuju. Petrarca oli tuntud ka selle poolest, et ta oli üks esimesi, kes nimetas keskaega pimedaks keskajaks, kuigi negatiivne müüt, nagu me seda tänapäeval teame, on suuresti romantilise kirjanduse pärand.
Elulugu ja haridus
Francesco Petrarca sündis Arezzos, kuid tema perekond kolis peagi Prantsusmaale ja seejärel Avignoni, mis oli tollal paavstiriigi oluline keskus. Tema isa oli jurist ning algselt soovis, et Francesco jätkaks õigusteaduse õpinguid; Petrarca õppis Montpellier's ja Bolognas, kuid pühendus varsti rohkem kirjandusele ja klassikalistele tekstidele.
Ta elas suure osa elust reisides ja suheldes Euroopa tarkadega, kogudes käsikirju ja pidades ulatuslikku kirjavahetust. 1341. aastal krooniti ta Roomas Kapitooliumil poeetliku pärjaga (poeta laureatus) — sündmus, mis kinnistas tema maine kui üht silmapaistvamatest luuletajatest Euroopas.
Peamised tööd
Petrarca kirjutas nii itaalia keeles kui ladina keeles. Tema tuntumad teosed on:
- Canzoniere (tuntud ka kui Rerum Vulgarium Fragmenta) — itaaliakeelne luulekogu, milles enamik sonette on pühendatud tema müütilisele armastusobjektile Laura'le. Need sonetid kujutasid isiklikku, enesereflektiivset lüürikat ja tõid sonetivormi Euroopa luulesse eeskujuliku selguse ja vormi.
- Ladina teosed, nagu Africa (epos), Secretum (introspektiivne dialoog tema omast südametunnistusest ja ilmalikest ihalustest) ning ajalool-õiguslikud ja eetilised kirjutised, mis näitasid tema laia haridust ja huvi antiiksete autorite vastu.
- Lai kirjavahetus — Petrarca kirjad (nt Epistolae) mõjutasid epistolaarse stiili norme ja aitasid levitada humanistlikke ideid.
Tähtsamad avastused ja panus humanismi
Petrarca oli mees, kes hindas ja otsis klassikalisi käsikirju: ta avastas ja tõi uuesti tähelepanu alla mitmeid antiikseid tekste, mille uurimine aitas käivitada humanistliku tekstikriitika ja õppimise arengu. Kuulus on näiteks tema leid Cicero kirjade osas, mis andis tõuke klassikaliste allikate taasavastamisele.
Ta kritiseeris tugevalt skolastilist pedagoogikat ja keskaja õppeviise, propageerides antiiksete autorite eetikast ning ilukirjandusest lähtuvat haridust. Tema rõhuasetus inimlikule väärikusele, klassikalise keele ja grammatika õppimisele ning rõõmule kirjasõnast olid renessansilise humanismi alustalad.
Sonett ja lüüriline pärand
Petrarca vormistas soneti modelleerimise nii sisu kui vormi poolest — kaheksajagu (oktaav) ja kuuejagu (sekstett) struktuur ning emotsionaalse intensiivsusega eneseanalüüs muutusid tema sonettides eeskujuks. Tema kujuteldav armastus Laura vastu (esmakordselt nägi ta teda väidetavalt 6. aprillil 1327) ja tema pöördumised armastusele, ajale ning suremusele said lüürilise introspektsiooni ikooniks.
Petrarchan-sonetti malli järgiti laialdaselt Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal (mõjutades näiteks Elizabethi-eelseid luuletajaid ning osaliselt ka Shakespeare'i varasemaid sonette). Tema keeleline stiil ja ladinakeelsete tekstide kõrge klassikalisus innustasid mitmeid järgmisi põlvkondi.
Pärand ja mõju
Petrarca mõju oli mitmekihiline: ta aitas kujundada kaasaegset itaalia kirjavaimu, tõi antiikseid tekste taas teadlaste tähelepanu alla, ja pani aluse humanistlikule haridusele, mis ühendas filoloogilise täpsuse moraalse ja kultuurilise uue visiooniga. Tema kujutlus keskajast kui "pimedusest" aitas hiljem kujuneda ajaloolisele diskursusele, kuigi see kujutus on aja jooksul liialdatud ja ümber hinnatud.
Tänapäeval jääb Petrarca oluliseks sillaks keskaegse ja vararenessansi mõtlemise vahel — nii luuletajana kui tekstiuurijana on ta jätnud püsiva jälje Euroopa kirjanduslikku ja akadeemilisse pärandisse.
Petrarca portree.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes oli Francesco Petrarca?
V: Francesco Petrarca, tuntud ka kui Petrarca, oli itaalia õpetlane, luuletaja ja renessansiaja humanist.
K: Miks nimetatakse Petrarcat sageli "humanismi isaks"?
V: Petrarcat nimetatakse sageli "humanismi isaks", sest ta oli renessansiaja humanistliku liikumise võtmeisik, kes rõhutas inimlike väärtuste, teadmiste ja saavutuste tähtsust.
K: Milline oli Pietro Bembo panus itaalia keelde?
V: Pietro Bembo kasutas Petrarca, Dante Alighieri ja Giovanni Boccaccio teoseid, et luua 16. sajandil moodsa itaalia keele mudel.
K: Mida on Petrarca arvatavasti arendanud täiuslikkuseni, mis on tänaseni ületamatu?
V: Petrarca arvatakse arendavat sonetti täiuslikkuseni, mis on tänaseni ületamatu.
K: Millist mõju avaldasid Petrarca sonetid renessansiaegsele Euroopa luulestikule?
V: Petrarca sonette imetleti ja jäljendati kogu Euroopas renessansi ajal, muutudes lüürilise luule eeskujuks.
K: Milline oli Petrarca seisukoht keskajast?
V: Petrarca oli üks esimesi, kes nimetas keskaega pimedaks, kuigi see negatiivne müüt, nagu me seda tänapäeval teame, on suuresti romantilise kirjanduse pärand.
K: Mida saame Petrarca pärandist õppida?
V: Petrarca pärand illustreerib humanismi tähtsust ning keele ja luule võimet inspireerida ja muuta ühiskonda.
