Pippi Longstocking (rootsi keeles Pippi Långstrump) on väljamõeldud tegelane, kes algselt ilmus Rootsi kirjaniku Astrid Lindgreni lasteraamatute sarjas. Sellest ajast alates on tegelaskuju mugandatud mitmetes filmides ja telesarjades. Pippi tähendab vanas rootsi slängis "veider". Talle pani nime Lindgreni tütar Karin, kes oli sel ajal üheksa-aastane. Ta oli ühel päeval, kui ta oli koolist haigena koju jäänud, emalt lugu palunud.

Pippi on ebatavaline ja elurõõmus üheksa-aastane tüdruk. Tal on üliinimlik jõud ja ta suudab hõlpsasti ühe käega oma hobust tõsta. Ta pilkab sageli täiskasvanuid, kellega ta kokku puutub, ja teeb nendega nalja; oma halvimat käitumist hoiab ta tavaliselt kõige alandlikumate täiskasvanute jaoks. Pippi vihastub tegelikult ainult siis, kui keegi kohtleb tema hobust halvasti. Nagu Peter Pan, ei taha ka Pippi täiskasvanuks saada. Ta on piraadikapteni tütar ja tal on seikluslikke lugusid rääkida. Tal on neli parimat sõpra: tema hobune, ahv ning naabri lapsed Tommy ja Annika.

Esimesed kolm Pippi Pikavarre raamatut ilmusid aastatel 1945-1948 Rabéni ja Sjögreni kirjastuses. Teine kuuest raamatust koosnev sari ilmus aastatel 1969-1975. Kaks viimast lugu trükiti 1979. ja 2000. aastal. Raamatuid on tõlgitud 64 keelde.

Tegelaskuju ja elukeskkond

Pippi elab eraldiseisvas majas nimega Villa Villekulla, kus tal on vabadus oma päevad seikluste ja mängu peale korraldada. Tema kaks kõige tuntumat kaaslast on väike ahv Mr. Nilsson ja nimetu valge hobune, keda ta sageli ühekordselt tõstab. Pippi eristub välimuse poolest: punased patsid, erksad riided ja mittekorrapärased sukkpüksid — see kõik tugevdab tema kui reegleid eirava ja loovat iseloomu kuvandit. Tema isa nimetatakse sageli piraadikapteniks, mis selgitab Pippi armastust mereseikluste ja vabaduse vastu.

Raamatute ajalugu ja avaldamine

Astrid Lindgren lõi loo algselt oma tütre Karinile ning raamatu esimene trükk sai kiiresti populaarseks nii Rootsis kui välismaal. Esimesed raamatud (1945–1948) on klassikalised pildiga illustreeritud lasteraamatud, mille järel ilmus veel mitmesuguseid jutustusi, valimikke ja illustratsioone läbi aastakümnete. Raamatute kordustrükid ja uued väljaanded on aeg-ajalt muutnud teksti keeleliste ja kultuuriliste muudatuste tõttu, et peegeldada kaasaegseid väärtusi ja vältida vananenud väljendeid.

Kohandused ja kultuuriline mõju

Pippi lugusid on üle kantud paljudesse vormidesse: teleseriaalid, mängufilmid, lasteetendused, muusikalid, koomiksid ja animatsioonid. Üks tuntumaid ekraanile viimise hetki oli Rootsi telesari ja filmid 1960.–1970. aastatel, mis aitasid Pippi kui rahvusvahelise lasteikooni staatust kinnistada. Pippi kujutab tihti lapsepõlve vabadust, iseseisvust ja jõudu — tema tegelaskuju on inspireerinud lugematul hulgal lapsi ja loovust toetavaid õpetajaid ja vanemaid.

Tõlked, kriitika ja kaasaegsed tõlgendused

Raamatute tõlkimine 64 keelde näitab Pippi universaalset külgetõmmet, ent vanemates väljaannetes leidub ka keele- ja kultuuritükke, mida tänapäeval peetakse sobimatuks või stereotüüpseks. Selle tõttu on mõned väljaanded läbinud keelelisi uuendusi ja toimetusi. Samuti on Pippi teema andnud aluse mitmetele akadeemilistele aruteludele — näiteks lapse autonoomia, soorollide käsitlemine ja lapsepõlvest kui kultuurilisest konstruktsioonist — mis aitavad mõista, miks Pippi on nii jätkuvalt tähelepanuväärne tegelane.

Pärand

Pippi Pikksukk on jäänud oluliseks osaks laste- ja perelugude panteonist. Tema mõttelaad — et laps võib olla tugev, nutikas ja iseseisev ning et reeglid ei pea alati olema pimesi järgitud — on innustanud lugusid ja tegelaskujusid kogu maailmas. Astrid Lindgreni looming ning Pippi kui üks selle keskseid tegelasi on andnud olulise panuse kaasaegse lastekirjanduse arengusse ning jätkavad lugejate ja lavastajate inspiratsiooni pakkumist ka 21. sajandil.