Pipi Pikksukk — Astrid Lindgreni seikluslik ja jõuline lastekangelane

Avasta Pipi Pikksukk — Astrid Lindgreni seikluslik, jõuline lastekangelane: üliinimlikud seiklused, iseloom, raamatud ja kultuuriline pärand.

Autor: Leandro Alegsa

Pippi Longstocking (rootsi keeles Pippi Långstrump) on väljamõeldud tegelane, kes algselt ilmus Rootsi kirjaniku Astrid Lindgreni lasteraamatute sarjas. Sellest ajast alates on tegelaskuju mugandatud mitmetes filmides ja telesarjades. Pippi tähendab vanas rootsi slängis "veider". Talle pani nime Lindgreni tütar Karin, kes oli sel ajal üheksa-aastane. Ta oli ühel päeval, kui ta oli koolist haigena koju jäänud, emalt lugu palunud.

Pippi on ebatavaline ja elurõõmus üheksa-aastane tüdruk. Tal on üliinimlik jõud ja ta suudab hõlpsasti ühe käega oma hobust tõsta. Ta pilkab sageli täiskasvanuid, kellega ta kokku puutub, ja teeb nendega nalja; oma halvimat käitumist hoiab ta tavaliselt kõige alandlikumate täiskasvanute jaoks. Pippi vihastub tegelikult ainult siis, kui keegi kohtleb tema hobust halvasti. Nagu Peter Pan, ei taha ka Pippi täiskasvanuks saada. Ta on piraadikapteni tütar ja tal on seikluslikke lugusid rääkida. Tal on neli parimat sõpra: tema hobune, ahv ning naabri lapsed Tommy ja Annika.

Esimesed kolm Pippi Pikavarre raamatut ilmusid aastatel 1945-1948 Rabéni ja Sjögreni kirjastuses. Teine kuuest raamatust koosnev sari ilmus aastatel 1969-1975. Kaks viimast lugu trükiti 1979. ja 2000. aastal. Raamatuid on tõlgitud 64 keelde.

Tegelaskuju ja elukeskkond

Pippi elab eraldiseisvas majas nimega Villa Villekulla, kus tal on vabadus oma päevad seikluste ja mängu peale korraldada. Tema kaks kõige tuntumat kaaslast on väike ahv Mr. Nilsson ja nimetu valge hobune, keda ta sageli ühekordselt tõstab. Pippi eristub välimuse poolest: punased patsid, erksad riided ja mittekorrapärased sukkpüksid — see kõik tugevdab tema kui reegleid eirava ja loovat iseloomu kuvandit. Tema isa nimetatakse sageli piraadikapteniks, mis selgitab Pippi armastust mereseikluste ja vabaduse vastu.

Raamatute ajalugu ja avaldamine

Astrid Lindgren lõi loo algselt oma tütre Karinile ning raamatu esimene trükk sai kiiresti populaarseks nii Rootsis kui välismaal. Esimesed raamatud (1945–1948) on klassikalised pildiga illustreeritud lasteraamatud, mille järel ilmus veel mitmesuguseid jutustusi, valimikke ja illustratsioone läbi aastakümnete. Raamatute kordustrükid ja uued väljaanded on aeg-ajalt muutnud teksti keeleliste ja kultuuriliste muudatuste tõttu, et peegeldada kaasaegseid väärtusi ja vältida vananenud väljendeid.

Kohandused ja kultuuriline mõju

Pippi lugusid on üle kantud paljudesse vormidesse: teleseriaalid, mängufilmid, lasteetendused, muusikalid, koomiksid ja animatsioonid. Üks tuntumaid ekraanile viimise hetki oli Rootsi telesari ja filmid 1960.–1970. aastatel, mis aitasid Pippi kui rahvusvahelise lasteikooni staatust kinnistada. Pippi kujutab tihti lapsepõlve vabadust, iseseisvust ja jõudu — tema tegelaskuju on inspireerinud lugematul hulgal lapsi ja loovust toetavaid õpetajaid ja vanemaid.

Tõlked, kriitika ja kaasaegsed tõlgendused

Raamatute tõlkimine 64 keelde näitab Pippi universaalset külgetõmmet, ent vanemates väljaannetes leidub ka keele- ja kultuuritükke, mida tänapäeval peetakse sobimatuks või stereotüüpseks. Selle tõttu on mõned väljaanded läbinud keelelisi uuendusi ja toimetusi. Samuti on Pippi teema andnud aluse mitmetele akadeemilistele aruteludele — näiteks lapse autonoomia, soorollide käsitlemine ja lapsepõlvest kui kultuurilisest konstruktsioonist — mis aitavad mõista, miks Pippi on nii jätkuvalt tähelepanuväärne tegelane.

Pärand

Pippi Pikksukk on jäänud oluliseks osaks laste- ja perelugude panteonist. Tema mõttelaad — et laps võib olla tugev, nutikas ja iseseisev ning et reeglid ei pea alati olema pimesi järgitud — on innustanud lugusid ja tegelaskujusid kogu maailmas. Astrid Lindgreni looming ning Pippi kui üks selle keskseid tegelasi on andnud olulise panuse kaasaegse lastekirjanduse arengusse ning jätkavad lugejate ja lavastajate inspiratsiooni pakkumist ka 21. sajandil.

"Villa Villekulla", maja, mida kasutati filmi ja seriaali jaoks. See asub Gotlandil Vibble'i linnas.Zoom
"Villa Villekulla", maja, mida kasutati filmi ja seriaali jaoks. See asub Gotlandil Vibble'i linnas.

Raamatud

Pippi Pikavarju raamatuid on kolm täispikka raamatut:

  • Pippi Pikapõllu (1945)
  • Pippi läheb laevale (1946)
  • Pippi lõunameres (1948)

Inglise keelde on tõlgitud kolm originaalset pildiraamatut:

  • Pippi põgeneb (1971)
  • Pippi jõulupidu (1950)
  • Pippi Pikamutt pargis (2001)

On olemas palju pildiraamatuid ja lühiraamatuid, mis põhinevad osade peatükkidel kolmest originaalsest raamatust, sealhulgas:

  • Pippi läheb kooli (1999)
  • Pippi läheb tsirkusesse (1999)
  • Pippi erakordselt tavaline päev (1999)

Kohandused

Filmid

Esimene film Pippi Pikavarrest filmiti 1949. aastal. Film põhines kolmel raamatul, kuid mitmeid süžeeliinid muudeti ning tegelasi eemaldati ja lisati. Pippi tegelaskuju mängis Viveca Serlachius. Filmi lavastas Per Gunvall ja see linastus 20. oktoobril 1950.

Ameerika filmiversioon Columbia Picturesilt ilmus 1988. aastal. Selle nimi oli "Pippi Pikavarre uued seiklused", kuigi tegelikult jutustati selles lihtsalt originaallugu uuesti. Filmi lavastas Briti režissöör Ken Annakin. Peaosas mängis Tami Erin Pippit, kõrvalosades Eileen Brennan, Dennis Dugan, John Schuck ja Dick Van Patten.

Televisioon

Shirley Temple'i jutukogu episood

1961. aastal näidati NBC laste telesarjas "Shirley Temple's Storybook" episood Pippi Pikavarrest. See oli sarja 2. hooaja 15. episood. 60-minutiline episood oli esmakordselt eetris 8. jaanuaril 1961. Episood on ajalooliselt oluline. See oli esimene kord, kui laps mängis Pippit tele- või filmiadaptsioonis, esimene Ameerika tele- või filmiadaptsioon raamatust ja esimene värviline tele- või filmiadaptsioon raamatust.

Episoodis mängivad (teiste hulgas) lastenäitleja Gina Gillespie Pippi Pikapõllu rollis, Renie Riano kooliõpetaja Miss Lindquistina ja Tor Johnson tsirkuse jõumehe Mighty Adolfi rollis. Pippi võidab kiusajaid ja murdvargaid ning edestab tsirkuse jõumeest. Episood on ilmunud DVD-l.

1969. aasta telesari

1968. aastal loodi Rootsi telesari "Pippi Pikamutt". Lugude aluseks olid raamatud. Esimene episood oli eetris Sveriges Radio TV-s 1969. aasta veebruaris. See oli Rootsi ja Lääne-Saksamaa ühistoodang. Sarjas mängisid rolle mitmed Saksa näitlejad. Pippit mängis Inger Nilsson.

Astrid Lindgren oli 1949. aasta kohandusega rahulolematu. Selle versiooni jaoks kirjutas ta ise stsenaariumi. Sarja lavastas Olle Hellbom, kes on lavastanud ka mitmeid teisi Astrid Lindgreni adapteerimisi. See versioon on Rootsis ja teistes Euroopa riikides kõige tuntum versioon.

Nõukogude televisiooni film

Televisioonifilmi versioon "Peppi Dlinnyjtšulok" ilmus 1982. aastal Mosfilmi poolt. Selle produtsent oli Margaret Mikalan, peaosades Mihhail Bojarski, Lev Durov ja Tatjana Vassiljeva. Pippit mängis Svetlana Stupak ja tema lauluhäält andis Svetlana Stepchenko.

ABC Weekend Special televisioonispetsialist

1985. aastal mängis Carrie Kei Heim Pippit ABC nädalavahetuse erisaates "Pippi Longstocking". Selle lavastas Colin Chilvers. Seda näidati kahes osas: 2. novembril ja 9. novembril.

Rohkem lugemist

  • Frasher, Ramona S. (1977). "Boys, Girls and Pippi Longstocking". The Reading Teacher. 30 (8): 860–863. JSTOR 20194413.
  • Hoffeld, Laura (1977). "Pippi Longstocking: The Comedy of the Natural Girl". Lõvi ja ükssarvik. 1 (1): 47-53. doi:10.1353/uni.0.0247.
  • Holmlund, Christine Anne (2003). "Pippi ja tema sõbrad". Cinema Journal. 42 (2): 3-24. doi:10.1353/cj.2003.0005.
  • Lundqvist, Ulla (1989). "Sajandi laps". Lõvi ja ükssarvik. 13 (2): 97-102. doi:10.1353/uni.0.0168.
  • Metcalf, Eva-Maria (1990). "Tall Tale and Spectacle in Pippi Longstocking". Children's Literature Association Quarterly. 15 (3): 130-135. doi:10.1353/chq.0.0791.

Küsimused ja vastused

K: Kes on Pippi Pikavarss?


V: Pippi Longstocking on Rootsi kirjaniku Astrid Lindgreni loodud väljamõeldud tegelane. Talle pani nime Lindgreni tütar Karin, kes oli sel ajal üheksa-aastane.

K: Mida tähendab "Pippi"?


V: "Pippi" tähendab vanas rootsi slängis "veider".

K: Millised on Pippi omadused?


V: Pippi on ebatavaline ja temperamentne üheksa-aastane tüdruk, kellel on üliinimlik jõud ning ta pilkab ja narritab sageli täiskasvanuid, kellega ta kohtub. Oma halvimat käitumist hoiab ta tavaliselt kõige alandlikumate täiskasvanute jaoks, kuid vihastub, kui keegi kohtleb tema hobust halvasti. Nagu Peter Pan, ei taha ta täiskasvanuks saada ja tal on seikluslikke lugusid jutustada.

K: Kes on Pippi sõbrad?


V: Pippil on neli parimat sõpra - tema hobune, ahv ning naabri lapsed Tommy ja Annika.

K: Millal ilmusid esimesed kolm Pippist rääkivat raamatut?


V: Esimesed kolm Pippist rääkivat raamatut ilmusid aastatel 1945-1948 Rabéni ja Sjögreni väljaandel.

K: Mitmesse keelde on raamatuid tõlgitud?



V: Raamatuid on tõlgitud 64 keelde.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3