Opuntia — kaktuseperekond: liikide ülevaade, levik ja bioloogiline tõrje
Opuntia kaktused: ülevaade ~190 liigist, levikust, invasioonist ja edukast bioloogilisest tõrjest (Cactoblastis) — faktid, ajalugu, fotod ja praktilised nõuanded.
Kaktusepuu on Opuntia — kaktuslaste sugukonna Cactaceae kuuluv perekond, kuhu kuulub hinnanguliselt umbes 190 eri liiki. Opuntia-liike tuntakse laialdaselt lamedate varte ehk kladoodide (padi‑taoliste vartükkide), teravate okaste ja sageli mahlakate viljade järgi.
Perekonna nimi ja päritolu
Perekonna nimi tuletub Vana-Kreeka linna Opus nimest: antiikautori Theophrastose järgi sai märgitud söödav taim, mida võidi paljundada lehtede juurdumise teel. Tänapäeval hõlmab Opuntia nii metsikuid liike kui ka oluliselt inimtegevuse käigus levima hakanud kultivaride rühma.
Morfoloogia ja kasutus
Opuntia isendid on tavaliselt mitmeaastased sukulendid: nende kladoodid (padjad) akumuleerivad vett ja toitained, ühest padjast võivad kasvada uued padjad, oksad, õied ja viljad. Paljud liigid toodavad suuri värvikaid õisi, millelt kujunevad mahlakad viljad, mida ladina keeles nimetatakse „tuna“ ja hispaania keeles sageli „nopales“ — paljud liigid ja sigimisvormid on inimtoiduks kasvatatud. Opuntia vilju ja padju kasutatakse toiduna (nt Opuntia ficus‑indica), karjatamiseks, aiatarkude ja püsivate hekkidena ning mõnel pool ka värvainete ja ravimite allikana.
Levik ja invasiivsus
Opuntia on algselt pärit Ameerikast, kuid inimaktiivsuse kaudu on neid viidud paljudesse maailma paikadesse. Näiteks kaktuseviljad — eriti Opuntia stricta — toodi Austraaliasse 18. sajandil esialgu aianduse ja põllumajanduse tarbeks. Mõnel alal kujunesid neist kiiresti laialtlevivad taimed ning Opuntia sai tuntuks kui invasiivne umbrohi. Austraalia kogemusest on teada, et kahjustatud alad võisid ulatuda umbes 101 000 ruutmiileni (260 000 km2), kus kaktused tekitasid tiheda võradega rohelise „džungli“, mõnel pool kuni 6,1 m kõrge.
Bioloogiline tõrje Austraalias
Suure taimeleviku vastu astus 20. sajandi alguses ka valitsus: 1919. aastal asutas Austraalia föderaalvalitsus Commonwealth Prickly Pear Boardi, et koordineerida osariikide tegevust umbrohu vastu. Kuna mehhaanilised eemaldusmeetodid ja keemilised abinõud osutusid ebaefektiivseks või kulukaks, pöörduti lõpuks bioloogilise tõrje poole.
Edukaimaks meetmeks osutus Lõuna‑Ameerikast pärit koi Cactoblastis cactorum, kelle vastsed toituvad Opuntia padjadest ja suudavad kiiresti taimede populatsiooni vähendada. See koi toodi Austraaliasse 1925. aastal ja tulemused olid silmnähtavad — suhteliselt lühikese ajaga langesid kaktuseleviku ulatus ja sellega seotud majanduslik kahju märgatavalt. Seetõttu on Chinchillas (Queensland) mälestuspaik, mis meenutab seda bioloogilise tõrje lugu. See on üks tuntumaid varajasi näiteid kahjurite ja umbrohtude bioloogilisest tõrjest.
Täiendavad tähelepanekud ja praegused probleemid
Kuid bioloogiline tõrje ei ole ilma riskita: sissetoodud kontrollorganismid võivad mõnel teisel mandril kujuneda ohtlikuks kohalikele liikidele. Näiteks Cactoblastis cactorum on hiljem levinud Põhja‑Ameerikasse ja Kariibi mere piirkonda, kus ta ohustab mõningaid kohalikke Opuntia liike, mis on ökoloogiliselt tähtsad või haruldased. Seetõttu nõuab invasiivsete opuntiate ja nende tõrje planeerimine sageli kombineeritud meetmeid: ennetus, varajane avastamine, mehaaniline ja keemiline kontroll, ning vajaduse korral sihitud bioloogiline tõrje järgmistes kontrollitud tingimustes.
Kultiveerimine ja hooldus
Opuntia-liike on lihtne paljundada padjade (kladoodide) pistikute kaudu: padjapoolne tükk jäetakse enne mulda istutamist kuivatama, seejärel torgatakse kuiv muldadesse ja oodatakse juurdumist. Nad eelistavad päikeselist kasvukohta, hästi kuivendatud kergemat mulda ning mõõdukat kastmist — üleliigne niiskus võib põhjustada juuremädanikku. Mitmed liigid taluvad kerget pakast, kuid tundlikumad sordid vajavad külmakaitset.
Säilitamine ja majanduslik tähtsus
Mõned Opuntia-liigid on majanduslikult väärtuslikud (toit, loomasööt, aiandus), teised aga invasiivsed ja põhjustavad suuri kulusid. Samas on osad liigid looduskaitse all, kuna need on ohustatud elupaikade kadumise tõttu. Seetõttu on oluline liike eristada ning planeerida nii kasvatust kui ka tõrjet vastutustundlikult, arvestades nii majanduslikke kui ka ökoloogilisi mõjusid.
Peamised nõuanded: kui kavatsete Opuntia liike kasvatada, valige sobiv liik või sort, tagage hea drenaaž, vältige liigset külmumist või liigkastmist ning jälgige, et istutised ei leviks riskialadel looduslikuks invasiivseks kasvustikuks.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse kaktuse perekonda, mida tuntakse kaktusena?
V: Kaktuse perekond, mida tuntakse kaktusepuu nime all, on Opuntia.
K: Kust on perekond saanud oma nime?
V: Sugukond sai oma nime Vana-Kreeka linna Opus järgi.
K: Millal toodi kaktusekaktus algselt Austraaliasse?
V: Kaktusepirnid imporditi Austraaliasse algselt 18. sajandil aedade jaoks.
K: Kuidas sai neist laialt levinud invasiivne umbrohi?
V: Nad muutusid kiiresti laialt levinud invasiivseks umbrohuks, muutes 101 000 ruutmiili (260 000 km2) põllumajandusmaad läbimatu rohelise, kohati 6,1 meetri kõrguse okaspirnide džungliks.
K: Mis loodi selleks, et kooskõlastada jõupingutusi osariikide valitsustega selle umbrohu hävitamiseks?
V: 1919. aastal asutas Austraalia föderaalvalitsus Commonwealth Prickly Pear Boardi, et kooskõlastada jõupingutusi osariikide valitsustega selle umbrohu hävitamiseks.
K: Millist meetodit kasutati, kui mehaaniline eemaldamine ja mürgised kemikaalid ei andnud tulemusi?
V: Kui mehaaniline eemaldamine ja mürgised kemikaalid ei andnud tulemusi, üritati bioloogilist tõrjet.
K: Milline organism toodi Lõuna-Ameerikast sisse, et vähendada Austraalias kaktusepähkli populatsiooni?
V: 1925. aastal toodi Lõuna-Ameerikast sisse koi nimega Cactoblastis cactorum, mis vähendas Austraalias kiiresti kaktusviljade populatsiooni.
Otsige